"Inimene on ise oma õnne vaenlane"
Nastasja poolt esitatud ultimaatumiga. Vürst, nähes suurt vihkamist ja kannatust Nastasja
Filippovna silmis, tormab tema juurde, ent Aglaja ei talu seda ning tormab toast välja,
teadmata, et vürst teda armastab ning Nastasja vastu vaid haletsust tunneb. Kuulamata vürsti
selgitusi, lööb Aglaja ise oma õnne ees ukse kinni.
Dostojevskil oli õigus, iga inimene teenib ise oma õnne välja, rumalalt käitudes ei ole
võimalustki saavutada hingerahu.Vanad rahvatarkusedki ütlevad, et tark ei torma ja üheksa
korda mõõda, üks kord lõika. Mõistlikult ja rahulikult käitudes ei pruugi õnn nii hõlpsalt
sõrme vahelt libiseda. Inimese iseloom on tema saatus, ta on ise oma õnne vaenlane.