Tallinn 27.-29.06.1969, XVII MK, SK, NK, LK, PK, VK, PP, SO 771 30230 Tallinn 19.-20.07.1975, XVIII MK, SK, NK, LK, PK, VK, PP 641 28537 Tallinn MK, SK, NK, LK, PK, VK, PP, SV, XIX 5.-6.07.1980, Tallinn 627 28969 rahvatantsijad 20.-21.07.1985, MK, SK, NK, LK, PK, VK, PP, SV, VA, XX 677 26437 Tallinn rahvatantsijad 5 30.06.-1.07.1990, XXI MK, SK, NK, LK, PK, PP 690 28922 Tallinn XXII 2.-3.07
Eesti muutus iga päevaga aina rohkem venepäraseks. Raamatukogud puhastati ,,kodaniku ühiskonna pärandist". Hävitati palju Eesti aegset kirjandust, alles jäeti ainult üksikud eksemplarid. Suruti peale vene keelt, paljud asutused muudeti vene keelseteks. 1960. aastatel, millal kord ei olnud enam haritlaste ka loometegevuse suhtes nii range, algas haritlaste uus põlvkond. Kõrgkultuur sai ränga löögi, aga püsima jäid isetegevusharrastused. Edaspidi tegutsesid koorid, rahvatantsijad nind ka pillimehed. Taastus ka laulupidude traditsioon, nendest said rahvusliku väljendiga massiüritused. Rahva haritustase tõusis ja materiaalsed võimalused avardusid. Eesti televisioon alustas tööd 1955. aastal, kuigi see oli range tsensuuri all, avardas see siiski eestlaste silmaringi. Põhja-Eestis näidati ka Soome kanaleid, sealt saadi informatsiooni välismaailma kohta. Läbi kõige suutis eesti rahvas siiski säilitada oma kultuuri.
ajapikku välja vanema laulmise järgi tantsimise, mis toimus ringis või veelgi varem ilmselt ka üksinda. Tänapäeval on kohtumised eesti rahvamuusikaga võimalikud mitmesugustel festivalidel, ennekõike Viljandi Pärimusmuusika Festivalil, Viru Folgil ja mitmetel teistelgi. Autentsetest näidetest kinni pidav on Baltica folkloorifestival. 4 (Rahvatantsijad) Jätkuvalt kasutavad rahvamuusikat oma loomingus ka elukutselised heliloojad. Vana rahvamuusikat sünteesitakse džässi ja rokiga. Tuleb muidugi silmas pidada, et kõikidel neil juhtudel on see muusika läbi teinud omamoodi uuestisünni läbi modernse mõtlemise ja tänapäevaste vahendite. Kuid ehk on neiski lugudes alles mälestusi vanast kultuurist, kõlasid ajast, kui muusika tähendas rohkem suhtlemist ja suhtumist ning vähem esinemist. 2
Seejärel panid Halinga mehed oma puhkpilliorkestri mürtsuma. Otse lava kõrval asus laada korraldustoimkonna telk. 2012.aastal peeti Mihkli laata kahekümne neljandat korda. Kihelkonnapäev oli pühendatud valla juubelile. Kokku said kõik endised ja praegused vallajuhid. Üleminekuaastatest tegi põneva ülevaate Ülle Andrea. Kihelkonnapäeva lõpetas Margus Vaheri kontsert Mihkli kirikus. Laadapäeva juht oli Emil Rutiku. Laada avas pasunakoor ,,Õnn tuli õuele". Esinesid rahvatantsijad Tõstamaalt. Kirikus esines ansambel ,,Chillin". Osteti ja müüdi traditsioonilisi laada kaupu: loomi, lilli, käsitöötooteid, riideid jms. Lapsed said koos Punamütsikesega aega veeta ja suuremad said punuda ajalehest korve. Selle aastase rammumehe tiitli võitis Mikk Kester. Kohal oli Sotsiaaldemokraatliku erakonna noortekogu. Nad tutvustasid oma erakonda, värbasid noori liikmeteks ja jagasid pliiatseid, joonlaudu jms. Simmanil esinesid ansambel ,,Kukerpillid" ja ,,Kentukid"
kohustuse. Erinevalt käendusest saab garantiilepingust tulenevaid kohustusi võtta ainult majandus- ja kutsetegevuse käigus. Käenduse ja garantii olulisim vahe seisneb selles, et käendaja asub nõude korral põhivõlgnikuga võrdsesse seisu ning tal on õigus esitada vastuväiteid. Garantii andja õigused piirduvad aga garantiilepinguga ning tema ei saa esitada põhilepingu kohta käivaid vastuväiteid. Näiteks soovivad tudengitest rahvatantsijad üürida 30 komplekti rahvariideid ning ülikool annab üürileandjale garantii, et kui kasutamise käigus keegi rõivad lõhub, siis hüvitab ülikool kahju. Kui keegi tõepoolest riided ära lõhub, peab ülikool kahju hüvitama sõltumata asjaolust, kuidas üürilepingus rõivaste kasutamine sätestatud oli. Kui ülikool oleks sõlminud garantiilepingu asemel käenduslepingu, siis oleks ülikoolil õigus esitada ka vastuväiteid, näiteks et rõivad olid liiga haprast materjalist vms.
töökollektiivid demonstreerisid patriootlikkust. Edasi järgnesid sündmused Kubija lauluväljakul, kus kell 17.30 kõlasid fanfaarihelinad. Peotule süütamine kuulutas nii juubelipidustuse kui ka äsja valminud lauluväljaku avatuks. Ligi kolmetunnilisel kontserdil esinesid laste-, nais-, mees- ja segakoorid, tantsurühmad, puhkpilliorkestrid ja sõjaveteranide ansamblid (Foto 10). Erilist tähelepanu tõmbasid ka laulu- ja tantsuansambel ,,Istra" Moskva oblastist ning Aluksne rahvatantsijad. Sõna sai juubelipidustuste organiseerimiskomisjoni esimees Elmar Tiit. Meeleolukal õhtul oli oodata veel ka ilutulestikku. Foto 10. 11. augusti juubelipidu Kubija lauluväljakul. Laval esinevad tantsuhoos segarühmad. Autor Kalev Annom, 1984. Foto on skäneeritud ajalehest Töörahva Elu (14. august 1984. a.) 12. augustil jätkusid suured pidustused Kubija lauluväljakul. Esinesid segakoorid Arvo Sika ja Sale Vare juhatamisel
alistades põhikonkurendi teel meistritiitlile 4:2 (Puri: 2007). Sport muutus tähtsaks 20. sajandi teisel poolel. Olümpiamängude ja maailmameistrivõistluste võite võeti kui tõestust ühe või teise ühiskonnasüsteemi üleoleku kohta. 92. Laupäeval toimus Anna Haava nimelise Pala Kooli staadionil esimene Pala valla tantsupäev, millel mitmekülgse repertuaariga esinesid erinevate põlvkondade rahvatantsijad. Pala vald on üks tantsijate arvu poolest rikkamaid omavalitsusi kogu Jõgevamaal. Tantsijatel olid seljas Kodavere kihelkonna rahvarõivad. Esimesele Pala valla tantsupäevale lisas omamoodi vürtsi äikesevihm (Lukas: 2007). Pala vald tõi Jõgevamaa ellu uue traditsiooni Peipsi-äärsed tantsupeod. Tantsutraditsioon on sealses kaunis paigas aastaid au sees olnud. Liikuma utsitatakse juba lasteaialapsi. 93
kord, tegeles kunst palju töö teemaga. Töö täiustab inimest, tõstab esile uusi esteetilisi vajadusi ja loob tingimusi nende arendamiseks. Vaba töö tähtsaim; kommunistlik kasvatus esteetiliste nähtuste eesmärk oli kasvatada inimesi, kes on suutelised võitlema ja üles ehitama kommunismi. Ideoloogiline ajupesu kunsti kaudu; idee kunstilisest isetegevusest ehk asjaarmastajate massilisest kunstiloomingust. Professionaalsete kunstnike kõrval tegutsesid rahvatantsijad, koorid jm kunstilise isetegevustega tegelevate inimeste klubid. Neil oli oluline roll, tähtsus prof kunsti kõrval oli väga suur. Selle eesmärk oli samuti laiendada inimeste silmaringi, jagu saada mineviku iganditest, individualismist, ületada religioossus, eraomaniku psühholoogia ja natsionalism. · Marksistlik-leninistlik esteetika -Lenin. Leidis väljundi sotsialistliku realismi kunstimeetodis
annaabi.ee 
