asjaolu, et kuigi 1940.1950. aastad olid eesti rahva saatuses 20. sajandi süngeimad, jätkus selgi perioodil, kui jätta kõrvale sõjategevuse ja represseerimiste tagajärjel tekkinud otsesed inimkaotused, pidev keskmise sünnieluea kasv. (Demograafilise arengu ja ühiskondlike olude näiline vastuolu seletub rahvastikuprotsesside inertsusega: põlvkondade elujõu murenemine ei sünni lühikese aja jooksul. Repressioonidele ja kehvadele elutingimustele vaatamata hakkas suremus Eesti rahvastikutervises toimunud muutusi kajastama alles paar aastakümmet hiljem, kui kõige raskemad ajad hakkasid tegelikult juba mööda saama.) Surmapõhjuste struktuur Eestis on sarnane teistele demograafiliselt arenenud rahvastele. Endogeensed surmapõhjused koos vägivaldsete surmade ja õnnetusjuhtumitega moodustavad üle 95% kõigist surmajuhtudest. Surmapõhjuste osas eristub Eesti Euroopast eelkõige vägivaldsete surmade ja õnnetusjuhtumite kõrge osatähtsuse poolest, mis ulatus 1990. aastal
asjaolu, et kuigi 1940.1950. aastad olid eesti rahva saatuses 20. sajandi süngeimad, jätkus selgi perioodil, kui jätta kõrvale sõjategevuse ja represseerimiste tagajärjel tekkinud otsesed inimkaotused, pidev keskmise sünnieluea kasv. Demograafilise arengu ja ühiskondlike olude näiline vastuolu seletub rahvastikuprotsesside inertsusega: põlvkondade elujõu murenemine ei sünni lühikese aja jooksul. Repressioonidele ja kehvadele elutingimustele vaatamata hakkas suremus Eesti rahvastikutervises toimunud muutusi kajastama alles paar aastakümmet hiljem, kui kõige raskemad ajad hakkasid tegelikult juba mööda saama. 5 Surmapõhjuste struktuur Eestis on sarnane teistele demograafiliselt arenenud rahvastele. Endogeensed surmapõhjused koos vägivaldsete surmade ja õnnetusjuhtumitega moodustavad üle 95% kõigist surmajuhtudest. Meeste poolt sooritatud enesetappude sageduse poolest on Eesti põlisrahvastik juba alates 1960