1990-2000 keskkonnaprobleemid 1990-2000 aastatel ei olnud mingit kindlat keskkonna probleemiga seotud uudist. Mainiti mitmeid teemasid, mis mõjutasid keskkonda sellel ajal. Kõige suurem probleem nendest oli globaalne soojenemine. Selle kõrval esinesid veel happevihmad, lageraie, suur rahvastikukasv ja linnastumine. Happevihmadele on suuremalt jaolt leitud tänapäeval lahendusi ja seda on oluliselt parandatud. Ka lageraie on jäänud väiksemaks. Kuid mis suureneb iga aastaga aina rohkem ja rohkem on temperatuuritõus ja globaalne soojenemine, mis toob kaasa alati mitmeid probleeme. Seda kajastatakse siiani igal pool maailmas, sest see on probleem, millega tuleb tegeleda, kuna see läheb koguaeg hullemaks. Mis on globaalne soojenemine üldse
Kõige linnastunum koht Ugandas on Kampala (Uganda pealinn). Umbes 12% rahvastikust elab seal. Kampala on samas ka kõige kiiremini arenev linn. Paljud inimesed koonduvad praegugi Kampala lähedale, linnastumine toimub aktiivselt. Umbes 85% inimestest elab maapiirkondades Kui 1960'ndatel elas linnas u. 630 000 inimest, siis praegu elab linnades üle 3 miljoni inimese. Igal aastal tõuseb linnastumisaste paar protsenti. Ugandas on umbes 20 suurt linna, mille rahvastikukasv on üsnagi märgatav. Pealinn Kampalas on hetkel rahvastikukasv üsna aeglane, lähedal asuvad linnad on see-eest kiiremini arenema hakanud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Religioon Tsvilisatsioon Uganda kuulub Aafrika tsivilisatisooni Sinna kuulub ka teisi riike Vanuseline koosseis 0-14 50% M u8,15 miljonit N u8 miljonit
Austraalia Joosep Tiismus Austraalia vapp Austraalia lipp Rahvastikukasv Austraalia majandus SKP jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Põllumajandus 4,1% Tööstus 26% Teenindus 70% Tööjõu jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Austraalia ekspordi sihtkohad ja suurused 2006. aastal Põllumajandus 3,6% Tööstus 21,1%
TURISM 1. Kes on turist? On külastaja, kes viibib külastatavas kohas kauem kui 24 tundi või ööbib seal. 2. Nimeta 3 turismi peamist osapoolt. Riik, Tootja ja tarbija. 3. Mis on reis? Elamuste ja teenuste kogum. Turismitööstuste väljund. 4. Nimeta reisimist mõjutavad faktorid. · Sissetulek ja heaolu · Puhkus ja vabaaeg · Transpordi areng · Kommunikatsiooni areng · Rahvastikukasv ja linnastumine · Turismi tekkimine ja areng · Poliitiline stabiilsus, rahu 5. Milles seisneb ühiskondliku ja kommertsmeelelahutus- süsteemi eesmärkide erinevused? 6. Missugune tingimus peab olema täidetud, et jõuda Maslow´i inimvajaduste hierarhia püramiidi kõrgematele astmetele? Maslow´i kõrgeim aste: 5 Eneseteostuse vajadus. Reis on eesmärk omaette, mitte vahend millegi saavutamiseks. Reisil lõõgastutakse, ollakse koos sõpradega, tutvutakse uute
Rahvaarv muudkui kasvab Maailma rahvaarv suureneb järgneva 50 aasta jooksul 6,5 miljardilt 9,3 miljardile, ennustas ÜRO raport. 50 aasta pärast on maailma rahvastik märkimisväärselt suurem, oluliselt vanem, rohkem koondunud arengumaadesse, rohkem linnastunud ning etniliselt ja kultuuriliselt mitmekesisem kui praegu. Selline rahvastikukasv toob paratamatult kaasa ülitugeva surve looduskeskkonnale ja -varadele. Arvutused põhinevad laste suremusnäitajail, keskmisel elueal, sündimusnäitajail ja praeguseil vanuselistel struktuuridel. Arvesse on võetud ka rasedusvastaste vahendite kättesaadavust ning AIDS-i levikut. Arvestatud ei ole migratsiooni mõju rahvaarvule. Tõenäoliselt saab rahvaarvu kasvust üks suurimaid probleeme järgmise 50 aasta jooksul. Aastaks 2050 kolmekordistub 48 vaeseima riigi rahvaarv
Kuidas Eestis töötust vähendada? Maie Pihlamägi arutleb täpsemalt tööpuuduse olemuse üle. Tööpuudus sündis käsikäes turumajandusega: turumajandus areneb tsükliliselt, mistõttu kõigub ka nõudlus tööjõu järele. Teatud tingimustes, näiteks kriisiajal või tehnilise progressi tulemusel, väheneb see järsult. Töötust mõjutab ka mõnede tootmisharude sesoonsus, ja seda isegi majanduse tõusuaastatel, samuti räägib kaasa rahvastiku kiire kasv. Kui sellises tempost rahvastikukasv aina kasvab, siis võib lähitulevikus oodata erinevaid kriisi moemente. Viimastel aastatel on Eestis töötus küll vähenenud, aga minu arvates on statistika veidi petlik. Numbriliselt jääb töötuid küll vähemaks, samal ajal kasvab välismaale elama ja töötama asuvate eestlaste arv päris jõudsalt. Eks kala otsib ikka, kus sügavam, inimene tahab mugavamat ja paremat elu. Riigil oleks siin mõndagi teha, et seda olukorda muuta
Nii nagu teisteski üleminekuriikides kaasnes ka Sloveenias iseseisvumise ja majanduskorra muutumisega sündimuse märgatav vähenemine. 1997. a-st on suremus ületanud sündimuse. Rahvastiku loomulik juurdekasv vähenes 1990.-2003. a. 0,19%-st -0,1%-ni. Viimaste aastate rahvastiku juurdekasvu on andnud sisseränne- alates 1990. a-st on sisseränne ületanud väljarände. 2003 moodustasid sisserännanuist 69% Jugoslaavia järglasriikide kodanikud ja 14% tagasipöörduvad sloveenid. Rahvastikukasv (protsentides): - 0.1% Sündimus: 8,97/1000 in. kohta (8,97 promilli) Suremus: 10,62/1000 in. kohta (10.62 promilli) Loomulik iive - 8,97-10,62 = -1,65 Rändesaldo: 0.52 migranti/1,000 in. kohta Rahvaarv riigis kasvab järgmiste tegurite mõjul: 1)Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu korraldada 2)Head majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks 3)Heal tasemel meditsiin 4)Head toetused lastega peredele 5)Sisseränne Maailma keskmine sündimus on 19,95 promilli
flamingosid, parte, hanesid, kurgi, luiki jne. Lindudest on levinumad veel marabu, kurgkotkas ning kangurlind. Omapäraseid ehitisi püstitavad savannidesse sipelgad ja termiidid. Lõuna-Ameerika savannides leidub suuri rohusööjaid loomi vähem kui Aafrikas. Siin on levinumateks hirved, metssead, vööloomad ja palju pisinärilisi. Kiskjatest kohtab jaaguare ning puumasid. Lindudest aga esineb jaanalindu meenutav nandu. Inimtegevus & keskkonnaprobleemid Kiire rahvastikukasv Suured linnad Karjakasvatajad Kuival aastaajal veepuudus Mussoonvihmad
maapiirkondade ja metsade arvelt toob endaga kaasa põllumaade ning sellest tulenevalt ka põllumajandussaaduste vähenemise. Näiteks Ameerika Ühendriikides lisandus 1992 ja 2003 aasta vahel 8900 km2 maad linnapiirkondadele juurde [1]. Seda muidugi maapiirkondade arvelt. Samas ei saa öelda, et toiduainete puudus oleks Ameerika Ühendriikides väga suureks probleemiks. Kahjuks ei saa seda öelda Aafrika mandri kohta. Toidupuudus on Aafrikas väga suur probleem. Selle peapõhjuseks on kiire rahvastikukasv. Tähtis roll on ka valedest karjakasvatusviisidest tuleneval kõrbestumisel, mille tõttu kaob igal aastal tuhandeid hektareid põllu- ja karjamaad. Ma arvan, et see on omamoodi surnud ring, sest suureneva rahvaarvuga kasvab ka nõudlus toidule, see omakorda suurendab karjakasvatuse intensiivsust, mille tulemusena suureneb kõrbestumine. Võib julgelt väita, et taimekasvatus on nii Aafrika kui kogu maailma jaoks väga oluline. Uued ja
sajandi alguses loodi esimene hargmaine ettevõte Hollandi Ühinenud Ida-India kompanii. Üleilmastumist toetav majandusteooria hakkas tekkima 18.saj keskpaigus füsiokraatia näol, kus rõhutati kapitali ja tööjõu vaba liikumise vajadust. Murranguliseks osutusid Adam Smith ideed 1776.aastal, kus väideti, et omakasu ja vajadustele vastav vaba tootmine on majandusedu aluseks, nimetati seda loomuliku vabaduse süsteemiks. 10.Rahvastikuprotsessid traditsioonilistes ühiskondades. Rahvastikukasv oli enne globaliseerumise algust väga väike, linnarahvastiku osakaal väike, keskmine oodatav eluiga madal ja aja jooksul need hüppeliselt ei suurenenud (nt Rooma riiki iseloomustavad näitajad 2.saj mitte oluliselt väiksemad Euroopast 14-15/17.sajandil). Küll kasvas Euroopas aastatel 1000-1500 rahvastik ülejäänud maailmast kiiremini, aastatel 0-1800 oli rahvaarv maailmas kasvanud 230 miljonilt 1 miljardile, suurima rahvaarvuga maa 1000-1500 oli India, teisel kohal Hiina, kes jõudis
mitmekesine tegurite komplekt (otsesed, kultuurilised, majanduslikud) väärtusüleminek ja laste tähenduse muutumine Ränne demograafilisel üleminekul: muutused pere suuruses ja ränne väljarände suunad sarnased näited, erinevad olukorrad: USA rahvastiku kujunemine, sh Mehhiko ränne, Eesti ja Venemaa vaheline ränne demograafilise ülemineku tüübid (vastavalt rahvaarvu kasvule): prantsuse (kiire), inglise, jaapani- mehhiko Arengumaade rahvastikukasv: suremuse kiire langus meditsiini areng ja meditsiiniabi rahvastikuplahvatus, demorevolutsioon sündimuse langus aga ka kiire SUREMUS Mõisted: surmade arv - suremus surmajuhtumid teatud vaadeldavas piirkonnas suremuskordaja surmade arv 1000 elaniku kohta eluea pikkus - elulemus ajavahemik, mil nt raskelt haige inimene võib tänu ravimitele saada juurde oma oodatavaid eluaastaid. oodatav eluiga - Eesti surmade arv 20 115, Venemaa 1807441
.......... 14 2 Sissejuhatus Uurisin, lugesin ja kirjutasin referaadi rahvastiku paiknemisest ja kasvamisest maailmas, ning sellega kaasnevad probleemidest. Mis on üldine mõju maailmale ja kuidas globaalselt asi on edasi liikunud. Globaalprobleemid on meie igaühe enda tegelik probleem, kuidas me loodusresursse kasutame, kui palju me kasutame loodusvarasi ja kui otstarbekalt. Referaadis toon välja ka kus kohas on kõige suurem rahvastikukasv, ning kuidas on nende mõju loodusele ja üldiselt Maale.Ja miks on just sellel mandril kõige suurem rahvastikukasv, kas arengumaad on tõesti ohus? Millised on rahvastiku kasvu piiramise abinõud? Mis ohud ja riskid sellega kaasnevad, ning mida tuleks teha, et pidurdada rahvastiku kasvu, ning mida tuleks teha, et säästa ja hoida meie endi loodusvarasi tulevastele põlvedele. Millised riigid on kõige keskkonnavaenulikumad, millised riigid hävitavad Vihmametsasi? Mis on kõrbestumine
Ulatuslikke nüüdisühiskonna arenguraskusi, mille lahendamiseks on vaja rakendada riikidevahelist koostööd nii keskkonna, majanduse kui sotsiaalsfääris, nimetatakse globaalprobleemideks. Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Peamised keskkonnaprobleemid: · Rahvastikukasv · Loodusressursside kiire vähenemine (vesi, toit, maavarad, vaba maa, jne). · Keskkonna reostatus (jäätmete hulga kasv, toksilised kemikaalid looduses, vee ja õhu saastatus, jne). · Elurikkuse vähenemine (liikide väljasuremine, võõrliikide sissetung, kõrbestumine, vihmametsade raie, jne). · Kliimamuutused (polaarjää sulamine, mereveetase tõus, CO2 tase tõus atmosfääris, üleujutused, jne.
Ulatuslikke nüüdisühiskonna arenguraskusi, mille lahendamiseks on vaja rakendada riikidevahelist koostööd nii keskkonna, majanduse kui sotsiaalsfääris, nimetatakse globaalprobleemideks. Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Peamised keskkonnaprobleemid: · Rahvastikukasv · Loodusressursside kiire vähenemine (vesi, toit, maavarad, vaba maa, jne). · Keskkonna reostatus (jäätmete hulga kasv, toksilised kemikaalid looduses, vee ja õhu saastatus, jne). · Elurikkuse vähenemine (liikide väljasuremine, võõrliikide sissetung, kõrbestumine, vihmametsade raie, jne). · Kliimamuutused (polaarjää sulamine, mereveetase tõus, CO2 tase tõus atmosfääris, üleujutused, jne.
on märkinud, kõrge suremus määratakse otseselt või kaudselt läbi kättesaadava toidu. Selles artiklis sotsiaalsest kontrollist inimeste taastootmise üle märkis Lesthaeghe sama mõtet, kui ta kirjeldas suremuse jõudu, mille keskseks teguriks on demograafiline stabiilsus. Eeldus, et rahvastikus on sisseehitatud mehhanismid ning ennetav kontroll, mis lükkab edasi vanuse, millal abielluda, et toetada suremuse langust. Alles pärast suremuse langust, mille põhjustas on ebamugavalt kõrge rahvastikukasv, sündimust sai tahtlikult piiratud. On mõistetav, et sellises suremuse meeleolus, migratsiooni ei peetud teise demograafilise ülemineku komponendiks. Autor valmistas ette Firenze konverentsi 1988, kus ta proovis mõistet veel 4 põhjalikumaks teha. Ta pakkus välja selgitava raamistiku ja tõstatas küsimuse, kas see andis
Mida väiksem on puudujääk, seda jätkusuutlikum on riik. Ökoloogiline jalajälg mõõdab kogu maa-ala, mis läheb vaja ühe inimese toote, linna vee, toidu, energia ja jäätmete viskamise vajaduste rahuldamiseks. Globaalsed keskkonnaprobleemid ulatuslik nüüdiskeskkonna arenguraskus, mille lahendamiseks on vaja rakendada riikidevahelist koostööd nii keskkonna, majanduse kui sotsiaalsfääris. 1. Rahvastikukasv globaliseerumine ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest (ruumilise mitmekesisuse kahanemine, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse suurenemine) · Probleemid näljahädad, joogivee puudus, keskkonnareostus, ökosüsteemide hävimine, eluks
kombineeritud linnamudeliga. 25. Jalakäimisel, rööbastranspordil ja autotranspordil baseeruva linnamudeli erinevused, põhiskeemid (kolm) - erinevused ulatuse ja ligipääsetavuse osas Jalakäija linnas on elanikud kõik kokku koondunud, tihedalt koos. Raudtee tulekul hakkasid linnad laienema, tekkisid eeslinnad. Autodega algas veel kiirem linnade suurenemine, sest kõigil oma transpordivahend, ja sai läbida suurema distantsi. Mõjutasid ka rahvastikukasv, suurenenud territooriumi vajadus. Jalakäigulinna põhimõte minimeerida transpordivajadust toimis seni, kuni isiklikuks tarbeks kodus toodetud ja käsitööliste poolt tehtud või esmastes vabrikutes valmistatud kaubad olid enamvähem ühe hinnaga. Tööstusrevolutsioon lõi linnade toimimisele hoopis teistsugused alused. Elamud suruti vabrikute tõttu linnast üha rohkem eemale. Toimuma hakkas ka tööjaotus ning eri tooraine kokkutoomine ühte kohta, kus neist toodet luua. Sellest
1.1. Tööpuudusest üldiselt Maie Pihlamägi (2010) arutleb täpsemalt tööpuuduse olemuse üle. Tööpuudus sündis käsikäes turumajandusega: turumajandus areneb tsükliliselt, mistõttu kõigub ka nõudlus tööjõu järele. Teatud tingimustes, näiteks kriisiajal või tehnilise progressi tulemusel, väheneb see järsult. Töötust mõjutab ka mõnede tootmisharude sesoonsus, ja seda isegi majanduse tõusuaastatel, samuti räägib kaasa rahvastiku kiire kasv. Kui sellises tempost rahvastikukasv aina kasvab, siis võib lähitulevikus oodata erinevaid kriisi moemente. 20. sajandi alguseni lähtus enamik riike ideoloogiast, et nii majandus kui ka tööturg suudavad end ise reguleerida. Inglismaa algatust järgisid järk-järgult teised riigid. 1919. aastal oli maailmas tööpuuduse vastu kohustuslikult kindlustatud 4,5 miljonit töölist - neist valdav osa, 3,7 miljonit, Suurbritannias - ja vabatahtlikult ligi pool miljonit. Pärast
turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse asutamise. Ökoloogiline aspekt – säästev areng peab tagama ökosüsteemide taastuvuse ja dünaamilise adaptsiooni muutustele. 2. Globaalsed keskkonnaprobleemid- ulatuslik nüüdiskeskkonna arenguraskus, mille lahendamiseks on vaja rakendada riikidevahelist koostööd nii keskkonna, majanduse kui sotsiaalsfääris. Rahvastikukasv – globaliseerumine – ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest (ruumilise mitmekesisuse kahanemine, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse suurenemine) Probleemid – näljahädad, joogivee puudus, keskkonnareostus, ökosüsteemide hävimine, eluks kõlbulike paikade puudus, sõjad loodusvarade pärast, epideemiad,
Kuna Maa pinna keskmine temperatuur on 15°C (288°K), kiirgab maapinnalt 390 W/m2 pikalainelist kiirgust. Seega: atmosfäär vähendab maailmaruumi jõudvat pikalainelist kiirgust 154 W/m2 võrra. See ongi kasvuhooneefekt. Kui atmosfääri poleks, oleks Maa keskmine temperatuur —19°C (vastab pikalainelise kiirguse energiale 236 W/m2). teiste globaalsete keskkonnaprobleemide põhjused ja võimalikud lahendused. nt hapestumine, õhusaaste, rahvastikukasv, loodusressursside kiire vähenemine, elurikkuse vähenemine, kliimamuutused Milline valdkond on suurim veekasutaja maailmas? Aga Eestis? Eestis energeetika (põlevkivitööstus). Maailmas põllumajandus. Nimetage ülemaailmse elurikkuse vähenemise 4 peamist põhjust. Elupaikade hävimine ja killustumine; muutused maakasutuses; Invasiivsed võõrliigid; Ressursside ülekasutus (ülepüük jms); Keskkonnasaaste; Kliimamuutused. 4 klassikalist demograafilise ülemineku etappi
International Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Rahvaarv 2004 aasta seisuga on 20 226 100. Austraalia on suurriik. 3 Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil muutumist selles riigis. Rahvastikukasv Sündimus: 12.14 Sündimus 1000 inimese kohta. Suremus: 7.51 Suremus 1000 inimese kohta. Naiste viljakuse näitaja: 1.76 last ühe naise kohta. Rahvastiku juurdekasv: 0.85% aastas. Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis: keskmine rahvastiku tihedus: 2,6 in/km² rahvastiku tiheduse võrdlus naaberriikidega: Indoneesia - 122,4 in/km², Uus-Meremaa - 14,7 in/km², Paapua Uus-Guinea - 13 in/km² tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad, taolise paiknemise põhjused: Enamik
kiri, elektronpost, avalikud arutelud, detailplaneeringu aladel infoplakatid. 40. Üldplaneering neli nädalat; detailplaneering kaks nädalat; maakonna planeering neli nädalat 41. Jalakäija linnas on elanikud kõik kokku koondunud, tihedalt koos. Raudtee tulekul hakkasid linnad laienema, tekkisid eeslinnad. Autodega algas veel kiirem linnade suurenemine, sest kõigil oma transpordivahend, ja sai läbida suurema distantsi. Mõjutasid ka rahvastikukasv, suurenenud territooriumi vajadus. 42. Ala mis on hoonestama, linna ümber. Arvatakse et vöönd täidab ka pargi, maastikukaitse ja viljakate muldade kaitse funktsiooni. Hoonestamata ala linnas saab kaitsta vaid siis, kui sellel alal on mingi teine kasutusfunktsioon. Hoonestamata olemine ei ole aga kasutusfunktsioon. Rohelise vööndi ala peab olema kasutatav ja kättesaadav linna elanikkonnale. 43. Asustuse piirkonnatüübid (kolm, nende erinevused).
III veerand – leppimine olukorraga: pole mõtet tegeleda enesepiitsutamisega IV veerand – tagasi reaalsusesse: minus valitsevad üsna vastakad tunded Eesti õpilane = maailmakodanik? 13-09-10 (külalislektorid) * lai silmaring * tolerants * võõrkeelte oskus * enda indentiteet * rahvusvahelised võimalused * keskkond * majandus * sooline võrdõiguslikkus * inimõigused * laste tervis * maailmamajandus * rahvastikukasv * kodanikuühiskond Maailmaharidus (global education) on aktiivne õppimisprotsess, mille eesmärk on kasvatada aktiivseid maailmakodanikke, kes on teadlikud sellest, mis maailmas toimub, millised on toimuvate sündmuste põhjused nind kuidas kõik see meid mõjutab. Aktiivne maailmakodanik tahab ja oskab läbi oma avatud oleku ning teadliku ja eesmärgipärase tegutsemise (näiteks säästva tarbimise, loodussõbraliku käitumise) maailma paremaks teha. Milleks vaja?
• Kogukondade suurenemine • Kogukonnasisenekihistumine ja tööjaotus Lisaks üldistele suundumustele määras kohaliku asustusmustri • Veekogude lähedus • Kauplemis- või kogunemis-koha olemasolu • Maastikutingimused Sisemaakogukonnad reeglina liikuvamad Neoliitikum Gordon Childe’i keskne tees: “neoliitilisest revolutsioonist”: neoliitikumi algust märgib üleminek põllumajandusele Välja toodud mitmeid põhjusi: • Rahvastikukasv • Mugavus Neoliitikumile iseloomulik veel • Kivilihvimine • Puurimine: varreauguga kirved nn Ida-Euroopa neoliitikum: alguspunkt keraamika kasutusele-võtt (Eestis ca 4900 eKr) Viljakasvatuse algus Üleminek viljelusmajandusele hõlmas mitmeid etappe, millest kõik ei toonud kaasa viljakasvatusest elatumist. a) – seemnete külvamine, järjepidevat kasvatust ja teadlikku valikut ei kaasne; c) teadlik valik, mis toob kaasa põllumajanduslikult kasvatatavate liikide
ilma oma poliitilistest õigustest. HR genees (20. saj. algus): 2 paralleelprotsessi: 1. Rahvusriikide kujunemine. 2. Sotsiaalsete solidaarsusskeemide loomine (kohustuslik riiklik sotsiaal- kindlustus). Mõlemal protsessil 4 ühisjoont: Selgeliikmelisus (meie-nemad). Uute institutsioonide loomine(nt. kassad). Uute sotsiaalsete ja poliitiliste liitude/ jõujoonte kujunemine. Uute identiteetide kujunemine. Need protsessid põhjustatud murrangulistest muutustest ühiskonnas- linnastumine, rahvastikukasv, kapitalismi areng nn Great Transformation (Polanyi), mis lõhkus traditsioonilised-lokaalsed heaolu allikad Sotsiaalkindlustus- läbimurre riigiehituses. Sotsiaalkindlustus: Standardiseeritud hüvitised (benefits). Saamise aluseks selged õigused- kohustused, mitte heategevus või vaesustest (means-testing). Ühtsed üle riigi, mitte paikkondlikud. Kohustuslik. Tulemused: Keskse täitevvõimu tugevnemine. Riigi vastutus sotsiaalpoliitikas. Bürokraatia kasv Miks läbimurre
annaabi.ee 
