aa 63,3 Itaalia 60,8 Hispaania 46,2 Kus elab suurem osa inimesi? Põhja-Ameerika 346 mln Ladina-Ameerika Austraalia, Okeaania 596 mln 37 mln Euroopa 740 mln Aasia 42 16 mln Aafrika 1051 mln 2010. aasta andmed Maailma rahvastikujaotus riigiti http://www.nationmaster.com/country-info/stats/People/Population Kuidas muutub rahvaarv erinevates piirkondades? Ül.1 Kuidas on kasvanud Euroopa ja Hiina rahvaarv? Euroopa Hiina Kuidas on kasvanud Eesti rahvaarv? Teine Maailmasõda, Baltisakslaste lahkumine, küüditamine Suur näljahäda,
keelel, ajalool. 18. Integratsioon – Erinevate inimgruppide omavaheline lähenemine ehk lõimumine. 19. Leibkond – Sotsiaalmajanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest, kes ei pruugi omavahel olla suguluses. 20. Ülalpeetav – Inimene, kes ei saa palka – õpilased, lapsed, puuetega inimesed jt. 21. Tööjõud – töövõimelised ja tööealised inimesed. 22. Sotsiaalne struktuur – rahvastikujaotus teatud tunnuste alusel, nt. Haridus, usutunnistus rahvus jt. 23. Sotsiaalne kihistus – rahvastiku paremusjärjestus ressursside alusel. 24. Perekond – keskkond, millest sõltub inimeste heaolu ja turvalisus. 25. Pluralism – Mitmekesisus, mitmesuguste ideede, arvamuste, organisatsioonide olemasolu ühiskonnas. 26. Pluralistlik ühiskond – ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad,
täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida, kasvatab demokraatlike riikide väärtusi(sallivus, koostöövõime, omaalgatus); riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise. 4.Sotsioloogia-sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsiaalne kihistumus/stratifikatsioon- teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele v poliitilistele ressurssidele. Sots mobiilsus- inimese v inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumuse süsteemis Vertikaalne mobiilsus- lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi Horisontaalne mobiilsus- ühest linnast teise, ühest majandusharust teise
SB,Sm,Usa.Eestis on hõivatud 4-5% tööjõust. Kuna kolmas sektor on seotud kõigi töösfääridega, siis KÜ väljajätmisel riik ei toimiks enam. Moodne riik tunnustab kodanikuühendusi oma partneritrena, kaasab neid seadusloomesse,rahastab neid, aitab luua infrastruktuuri ja tugivõrgustikke. PARTNERLUSEST JÄI KIRJUTAMATA 4.Ühiskonna kihistus: mõiste, klassid ja staatused. Sotsiaalne kihistumus e. Stratikatsioon- teatud üh.tüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse e.straatumitesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele v poliitilistele ressurssidele. Klassid ja staatused. Räägitakse sotsiaalsest klassist, mille üheks tüüpiliseks näiteks on keskklass, keda iseloomustab teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga. Kihistumus on seotud haridusega,väikese haridusega inimene kuulub
raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused, liikumised. 16. Sotsiaalne staatus- indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud vaimsed ning materiaalsed ressursid. 17. Sotsiaalne straatum- sarnaste ressursside ja sotsiaalsete tunnustega inimeste kategooria: nt intelligents, aristokraatia, äärerühmad, eliit. 18. Sotsiaalne stratifikatsioon- teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse ehk straatumitesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele või poliitilistele ressurssidele. 19. Sotsiaalne mobiilsus- inimese või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis; eristatakse horisontaalselt ja vertikaalset mobiilsust. 20. Sotsiaalne roll- sotsiaalsele staatusele omistatav sobilik käitumisstandard. 21
ühiskondlikku elu, vaid rikastavad. See eeldab poliitikat, mis arvestab erisustega. Ühiskond peab olema võimeline erinevused vastu võtma. Assimilatsioon sarnaseks muutmine. Integratsioon ehk lõimumine hoolimata erinevustest läbi saamine. Sotsiaalne kihistumine toob kaasa rida ohte: ebastabiilsus, suured lõhed, kattuvad lõhed, üks erisus domineerib kõigi teiste üle. Kihistumise mõiste lähemalt. Sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistumus on ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatud inimrühmad on järjestatud kihtidesse vatavalt neile kuuluvatele majanduslikele, poliitilistele, kultuurilistele ressurssidele. Sotsiaalne straatum ehk sotsiaalne kiht on sarnaste ressursside ja sotsiaalsete tunnustega inimeste kategooria (intelligents, aristokraatia, eliit). Majandusressussside alusel kihistub ühiskond klassideks. Elustiili, väärtusorientatsiooni või päritolu järgi kujunevad staatuskihid (eliit ja mass).
mida ühiskond peab oluliseks ja väärtuslikuks, kõrge sotsiaalse staatusega grupid kuuluvad ülemistesse kihtidesse, nad omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks (rikkust, maad). Eliidi üheks tunnuseks on juurdepääs riigivõimule. Nt võib vaimueliit olla ühiskonnas autoriteetne ja lugupeetud, kuid e i pruugi olla kaasatud valitsemisse. Sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistumine teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse ehk straatumitesse vaevalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele või poliitilistele ressurssidele. Seda põhjustab erinevused suurte inimgruppide vahel. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning laias laastus kogu ühiskonna arengut. Kihistumus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest
· Soome · Sloveenia INDIVIID ÜHISKONNAS Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalne staatus on inimese asend ja positsioon ühiskonnas,mios tuleneb tema haridustasemest,majanduslikust olukorrast,kultuurihuvides jne.Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste ja rühmituste liikumist sotsiaalse kihistuse süsteemis,maalt linna..või ühest majandusrahust teise.Lihttöölisest spetsialistiks. Ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Teatud ühiskonnatüüble iseloomulik rahvastikujaotus,kus teatud sotsiaalse tunnusega inimrühmad on järjestatud hierarhiliselt kihtidesse vastavalt neile kuuluvate majanduslike,kultuuriliste või poliitiliste ressursidele. Majanduslik aktiivsus ja heaolu. Majanduslik aktiivsus-inimeste hõivatus tööga. Heaolu- on see kui kõik saavad töötada,mida rohkem töötavad seda parem heaolu.Üksikisik turumajanduskeskkonnas. Vajadused ja tarbimine. Tarbijakaitse.eesmärk on tutvustada kõigile inimestele rahvusvahelisi tarbija põhiõigusi ning
sotsiaalne staatus indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumuse süsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid sotsiaalne straatum ehk sotsiaalne kiht sarnaste ressursside ja sotsiaalsete tunnustega inimeste kategooria: nt intelligents, aristokraatia, äärerühmad, eliit; vt ka sotsiaalne stratifikatsioon sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistumus teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse ehk straatumitesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele või poliitilistele ressurssidele; vt ka sotsiaalne straatum sotsiaalne struktuur mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks sotsiaalne tõrjutus seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus
Jätkusuutlikkuse tagamiseks peab arengut planeerima pika perioodi peale strateegiad, tegevuskavad. Nt Eestis lastekaitse strateegia aastani 2015. Plaanide koostamisel võetaksse arvesse teadusuuringuid, analüüse, kodanike huve jne. o Ühiskonna sotsiaalne struktuur Sotsiaalne struktuur MINGILE ÜHISKONNATÜÜBILE OMANE RAHVASTIKU JAGUNEMINE SUURTEKS SARNASTE OMADUSTEGA KATEGOORIATEKS. Sotsiaalne kihistumus RAHVASTIKUJAOTUS, KUS TEATAVATE SOTSIAALSETE TUNNUSTEGA INIMRÜHMAD ON JÄRJESTATUD KIHTIDESSE VASTAVALT NEILE KUULUVATE MAJANDUSLIKELE, KULTUURILISTELE JA POLIITILISTELE RESSURSIDELE . Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 peamist sektorit: · esimene e avalik (riigi- ja omavalitsusasutused) · teine e erasektor (eraettevõtted) · kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused)
annaabi.ee 
