külma, toidupuuduse ning pidevate Vene regulaararmee ja partisanide rünnakute tulemusena suurem osa armeest. Borodino lahingu võitja puhul ei ole ajaloolased senini üksmeelel: lääne autorid eelistavad Napoleoni ja venelased tõstavad pjedestaalile Kutuzovi. Vahetult pärast lahingut teatasid Kutuzov ja Napoleon mõlemad oma võidust. 14) Millal ja kelle vahel toimus Leipzigi lahing? Milline oli selle tulemus ja miks nimetatakse seda ka Rahvastelahinguks? [lk 126] Kuigi Napoleonil õnnestus lühikese ajaga armee taastada, sai ta 1813 Leipzigi all peetud nn Rahvastelahingus Vene-Austria-Preisi-Rootsi ühendväelt lüüa. Reini jõest idasse jäävad alad vabanesid Prantsuse ülemvõimust ning peagi kandusid lahingud juba Prantsusmaa territooriumile. 1814 märtsis vallutasid liitlasväed Pariisi ning Napoleon I sunniti troonilt lahkuma. Napoleon saadeti asumisele Itaalia rannikul olevale Elba saarele, kuid ta säilitas keisri tiitli.
Ning lõpuks otsustas argpüks Napoleon jälle Pariisi poole plehku panna. Sellest retkelt jõudis Napoleoni suurest armeest tagasi kõigest ~100 000 meest. Tagasi jõudes Pariisi oli aga Napoleoni heaolu ohus. Ta oli kaotanud suurelmääral rahva poole hoiu. Järgmisena toimuski Napoleoni eelviimane välilahing. See lahing kandis nime Leipzigi, mis toimus 16.10.1813-19.10.1813. Seda lahingut nimetati veel ka Rahvastelahinguks. Napoleoni vastaseks olid paljud Euroopa riigid ülekaalukate jõududega. Lõpuks jõudis märtsis 1814 Pariisi ka vene väed eesotsas Aleksander I-ga. Napoleon soovis veel talle ka vastu astuda, mis osutus aga võimatuks, kuna ka Marssalid hakkasid mässama. Seepeale otsustas Napoleon loobuda troonist 11.04.1814 ning ta saadeti Elba saarele eluaegsesse pagendusse. 100 päeva ja täielik langus Elba saarel olid Napoleonil väga halvad tingimused ja kindlasti ka igav ning rahulolematus tema
annaabi.ee 
