kolmest 6-13 aastsest Eesti lapsest on ülekaalus või rasvunud. Probleem on tõsine ning minu silmis on see teema liigselt maha vaikitud. Fakt on see, et probleemi ignoreerimine ei lahenda seda. Täiskasvanute seas on 2014.a. TAI poolt läbiviidud tervisekäitumise uuringu kohaselt 32,5% eestlaseid ülekaalus ning 19,5% rasvunud. Me võime öelda, et oleme sportlik rahvas ja isegi meie president on rahvasportlane, kuid tegelikult tõele näkku vaadates tekib küsimus: Kas tegu on spordiriigiga või ei? Minu austus ja imetlus kõigi tippsportlaste suunas on kirjeldamatu, justnimelt seetõttu, et kõik need saavutused, millest me igapäevaselt loeme, on teenitud ränga töö ja pikaaegse pühendumusega. End ühele spordialale aastatepikkuseks ajaks täielikult pühendada, on suurem väljakutse kui me ette oskame kujutada. Siinkohal toon näiteks Kelly Sildaru. Tegu on 16-aastase
Hemogrobit on parem? Näitab punase vereraku hulka. Meestel on suurem süda, töötab paremini. Naiste eelised on liikuvuses, üldises koordinatsioonis, suudavad kohaneda ka aladel, kus hea maksimaaljõud ja aeroobsel ja anaeroobsel töövõimel. Põhiainevahetus. Naiste ainevahetus on madalam, seega saavad nad rohkem kaloreid omastama toidust. Parem soojaisolatsioon. Rasva ja lihase sisaldus organismis erinev. Naistel madalam lihasmass, lihastes olev energia väiksem. RAHVASPORTLANE KUIDAS TREENIDA? Järsk väsimus süsivesikud lõppevad (enamasti üle tunnised treeningud). Üle anaeroobse läve minek tekib intensiivsustsoon, intervalltreeningud. Tempo keskmises tsoonis enamasti. Kui inimene hakkab treenima, siis keskmisel intensiivsusel areneb võimekus hästi: intensiivne selleks, et pikka aega liikuda, inimene jõuab 7km joosta, mõjustab süsivesikute-rasvade ainevahetust, ei teki suurt väsimust. Kompleksne intensiivsus mõjutamaks ainevahetust
tasandile aega võtma keskmiselt 5 aastat (tabel 5.2). Tabel 5.1. Aastane treeningumaht sõltuvalt võistlustasemest Võistlustase Treeningumaht (tundi aastas) Rahvusvahelisel tasemel 800-1200 Rahvuslikul tasemel 600-800 Üliõpilassportlane 500-600 Õpilassportlane 300-500 Rahvasportlane 200-300 Tabel 5.2. Aastane treeningumahu suurenemine Aasta Treeningumaht (tundi aastas) 1 500 2 550 3 605 4 665 5 732
Erand: kui tasu lubaja suudab tõendada, et kulutusi teinud isik ei oleks suutnud ega saanud seda tegu teha. Kõne alla tulevad siin nii objektiivne kui ka subjektiivne võimatus. * Nt objektiivne võimatus: vaja tuua elusalt tagasi koer, kes (nagu hiljem selgub) on juba ammu surnud * Nt subjektiivne võimalus: tasu lubatud isikule, kes jookseb 100m alla 10 sekundi. Rahvasportlane ostab ketsid ja hakkab treenima. Ilmselt tasu lubaja suudab tõendada, et see subjekt ei oleks suutnud niikuinii eesmärki saavutada. 13. Missugused on seosed lepinguõiguse ja TAL instituudi vahel? Näide: A koer kadunud. A lubab avalikult tasu ning täiendavalt sõlmib lepingu B-ga koera otsimiseks. lepingu sõlmimine kindlasti ei muuda TAL-i kehtetuks kõikide teiste isikute suhtes.