Siiski jäävad nad mäekõrguselt alla näiteks Tiger Woodsile või mõnele teisle rikaste sportlaste edetabeli tipus figureerivale atleedile. Tuues näidet Eestist, võib mainida üsna tundmatut võrkpallurit Pavel Kruzajevit, kellele mõned hooajad tagasi TTÜ võrkpalliklubi ainuüksi ühe mängu eest kümme tuhat krooni maksis. Sport, mis algselt olnud mõndadele inimestel hea eneseteostamise võimalus, on õnneks rahvaspordina veel mingil määral säilinud. Tippsport on aga iga päevaga järjest enam äriks muutumas. Vana hea kultuure osa seevastu kahjuks tasahilju kadumas. Kihlveopettused, kokkuleppemängud, leegionäride näol tiimi tugevdamine ja muu säärane on kujunenud tänapäeva spordis peaaegu, et möödapääsmatuks ja äärmisel oluliseks osaks. Aitäh, tippsport, et oled ühe kultuuriharu peaaegu hävitanud ja selle sujuvalt äriks pööranud. Aitäh!
Juba väiksest peale harjutatakse lapsi spordiga tegelema ning sealt arenevad noored, kes viivad Eesti nime maailmasse. Näiteks saab tuua Kelly Sildaru, kes on juba 16-aastaselt kahekordne juunioride maailmameister ning X- mängude võitja. Kõik toetavad üksteist ning tunnevad rõõmu saavutuste üle ja see ongi kultuurses pooles peamine. Sport, mis oli algselt lihtsalt hea eneseteostamise võimalus, on õnneks mingil määral rahvaspordina veel säilinud. See-eest tänapäeval on sporti aina keerulisem nimetada kultuuriks, sisaldades niivõrd palju kihlvedusid, kokkuleppeid ning poliitikat. Sport on tänapäeval suuremas osas äri ning seda näitavad ka summad, mis selles valdkonnas liiguvad. Tippspordi kultuurne pool on igapäevaga üha enam kadumas. Varsti pole sellest enam järgi mitte midagi muud, kui äri.