Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Tänaseks säilinud Viru värava tornid on kunagise kaitseehitise kaks valvetorni. Kahjuks ei ole terviklikult säilinud selle eesväravaid, mis kahjuks lammutati 1888. aastal seoses hobutrammitee rajamisega Tallinna. Säilinud on vaid eesvärava nurkades paiknenud ümartornid ning bastioni osad. Kaupluste ja restoraniderohke Viru tänav on kujunenud rahvarohkeimaks jalakäijate tänavaks vanalinnas. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase AITÄH KUULAMAST !
matusekorraldajate rahakotti. Ülalmainitud põhjuste tõttu ühendati see komme aja jooksul ärasaatmistalitusega (Paenurm 1995: 46). 10 3.2. Matmisrituaalid: 3.2.1. Ärasaatmine Tavaliselt toimusid matused päeval, seetõttu toimus ärasaatmine hommikul vara, kuna lõunaks oli vaja jõuda kirikusse. Koolja ärasaatmise päev kujunes kogu kombestiku tähtsaimaks ja rahvarohkeimaks päevaks. Peale sugulaste osales matustel kogu küla. Kagu-Eestis viidi puusärk toast välja laulude, kõnede, palvete ja õnnistamissõnade saatel (Paenurm 1995: 54), vene ärasaatmise lahutamatu osa oli nutunaiste itkemine (Kostomarov 1995: 208). Luterliku matusetalituse läbiviija oli veel 20. sajandi esimesel poolel kirikuõpetaja, kuid kodustel talitustele ta sageli ei osalenud. Igas külas jätkus jumalakartlikke inimesi, kes võtsid surnu juures üles laulu või lugesid palvet
annaabi.ee 
