Hernhuutluse mõjud Eesti kiriku-ja kultuuriloole
Eriti hoogsalt rajati neid 19. sajandi esimesel kümnendil. Paljud
hernhuutlaste palvemajad rajati eestlaste initsiatiivil ja sageli ka pastorite eest varjatult,
näiteks ehitati vennastekoguduste palvelaid koolimajade kattevarjus.16 Kuna kirik jättis
rahvast külmaks, siis otsiti rahuldust just nimelt hernhuutlaste palvemajadest. Neis valitses
enamasti piiramatu müstitsism, nii et juhtivad isikud püüdsid teadlikult välja kutsuda usuliselt
inspireeritud selgeltnägijaid ja rahvaprohveteid. See kõik päädis äärmustesse kaldunud usulise
fanatismiga, kus nii mõnigi koguduse liige sattus ülepingutatud palvetamise tagajärjel
letargilisse olekusse, mille ajal käidi ära kas taevas või põrgus, sellest välja tulles rääkisid nad
aga osa saanud ilmutustest. 17
Just oma tundekülluse poolest erinesid vennastekoguduse jutlused teiste
konfessioonide jumalateenistustest, kuid neil oli veel teisigi erijooni. Näiteks panid
annaabi.ee 
