NT Natüürmort õunakorviga, Natüürmort kummutiga, Sinine vaas, Saine- Victoire' i mägi, Suplevad naised FOVISM eesmärgiks kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjutud värvidele. Henri Matisse- foovide keskseim kuju. Värvid ja jooned ei sõltu loodusest, vaid kunstniku meeleolust. Värvid tugevad, metsikud NT Tants, Vestlus, Avatud aken Raoul Dufy- muusika ja rahvapidudega seotud motiivid NT Lipuehtes tänav, Trouville'i afissid Maurice de Vlaminck, Andre Derain- kriiskavad , intensiivsed, kohati toored toonid NT Deraini portree, Maastik kolme puuga Westminsteri sild EKSPRESSIONISM- kujutati draamatilises valguses Oskar Kokoschaka- Literaat ja publitsist Herwarth Walden KUBISM- eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju geomeetrilistena, tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena. Pablo Picasso- kub. Rajaja.
· ''Madame Matisse'' · ''Isamaaline pidustus'' · ''Avatud aken'' · ''Suplejad'' · ''Harmoonia punasega'' · Giacomo Balla · skulptuur ''La Serpentine'' · ''Viiuldaja käed'' · Raoul Dufy · ''Koer keti otsas'' · armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive · ''Abstraktne kiirus, auto on möödunud'' elurõõm, imetlus · Gino Severini · värviilu õrnem (lapsemeelne, värvikirev), · ''Tulistav kahur'' pintslitehnika visandlikum ja närvilisem · ''Sinised tantsijannad'' · ''Trouville'i afisid'' · ''Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf''
Millised olid tema eesmärgid kunstis? HENRI MATTISSE. Põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm. ,,Teos peab mõjuma vaimselt väsinud inimesele nagu pehme tugitool mõjub füüsiliselt väsinud inimesele.." Kõige tähtsam oli tema jaoks kunstis väljendus, väljendamine. Tema arvates ei sõltu värvid ja jooned lõuendil otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. 4. Mida iseloomustavat tead teiste foovide loomingu kohta? Dufy- armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maailde värviilu oli siiski õrnem, võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum ja närvilisem. Derain & Vlaminck-kasutasid aastail 1904-1907 eriti intensiivseid , kohati isegi tooreid toone. Vlamincki suureks eeskujuks van GOGHi looming. Rouault- Teda sidusid foovidega üksnes välised tunnused, sest ta maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. Hilisem teoste sisu religioosne 5
Kogu fovismiperioodi töödele on iseloomulik lai kandiline pintslitöö koos lüürilise rohe-sini-lilla värvikasutusega. Alates aastast 1908 hakkab Derain süstemaatiliselt tegelema kubismiga ja hülgab fovistliku maalikäsitluse. Teoseid: ,,Istuv naine" (1906). ,,Chatou vaated" (1906). RAOUL DUFY (1877-1953) Dufy oli oma loomingu põhimeeleolult Matisse'ile kõige lähedasem. Dufy armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võibolla magusam ja pintslitehnika visandlikum ning närvilisem. Teoseid: ,,Neljateiskümnes juuli" (1907). GEORGES ROUAULT (1871-1958) Teda sidusid teiste foovidega üksnes välised tunnused, sest ta maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. Nooruses töötas ta klaasimaalijana keskaegsete kirikuakende restaureerimisel. See töö mõjutas Roualt'
autoportree ja samal suvel valminud Collioure’i vaated. Kogu fovismiperioodi töödele on iseloomulik lai kandiline pintslitöö koos lüürilise rohe-sini-lilla värvikasutusega. Alates aastast 1908 hakkab Derain süstemaatiliselt tegelema kubismiga ja hülgab fovistliku maalikäsitluse. Teoseid: „Istuv naine“ (1906). „Chatou vaated“ (1906). RAOUL DUFY (1877-1953) Dufy oli oma loomingu põhimeeleolult Matisse’ile kõige lähedasem. Dufy armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võibolla magusam ja pintslitehnika visandlikum ning närvilisem. Teoseid: „Neljateiskümnes juuli“ (1907). GEORGES BRAQUE (1882-1963) Braque ühines rühmitusega viimasena, aastal 1906. Braque hoiab oma maalidel vormi tasakaalus värvikasutusega. Eelkõige saab teda pidada siiski suureks kubistlikuks kunstnikuks. Henri Matisse Maurice de Vlaminck
- Kasutas aastail 1904-1907 eriti intensiivseid, isegi tooreid toone. - "Londoni sadam"; "Tantsija ehk naine voodiserval"; "Arlekiin ja Pierrot" (realistlik töö). Maurice de Valminck (1871-1958) - Prantsuse kunstnik. - Kasutas aastail 1904-1907 eriti intensiivseid, isegi tooreid toone. Tema teoseid iseloomustab hoogne ja lai pintslitehnika. - "Baar" (1900) Raoul Dufy (1877-1953) - Armastas muusikaga ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. - Tema maalide värviilu on õrn, magusam. - Pintslitehnika närvilisem ja visandlikum. - "Lipuehtes tänav"; "Trouville'i afisid". Ekspressionism - Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse ekspressionismiks
Minu maalide kogu kompositsioon on väljendav. Modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted, need kõik on osalised väljenduses!" Tema tööd olid harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid hoolimata värvide "metsikusest". Ta uskus, et kunsti põhimeeleolu peaks olema rahulik rõõm. Tema teosteks on näiteks "Kuldkalad" Ja "Muusika". Raoul Dufy kasutas oma töödes tema poolt armastatud muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu väljendas ta elurõõmu ja meelelist maailma. Tema värvide valik oli õrnem, magusam ja pintslitehnika visandlikum. Üks tema teos oli nt. "Inglite laht" Georges Roult oli foovide seas üks erinevuselt silmapaistvamaid. Üksnes mõned välised tunnused sidusid teda selle kunstivooluga. Ta püüdis teenida oma teostega katoliiklust, armastas maalida Piibli ainetel või luua kriitilisi, moraliseerivaid toeseid tolle aegse suurlinna elust. Tema teos on nt
Peaaegu segamata värvid polnud lõuendile pandud mitte ''komadena'' või ''punktidena'', vaid olid lõuendile kantud hoogsate, erineva suurusega laikudena. 5) Iseloomusta Henri Matisse`i loomingut ja maalide meeleolu! (vt tekst lk 43-44) Visandas liikuvate kehade üldised piirjooned ja katsus motiivi dünaamikat edasi anda kontrastsete värvidega. 6) Nimeta foovide rühmituse teisi liikmeid ja iseloomusta nende loomingut! *Raoul Dufy armastas muusikat ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. *Maurice de Vlaminck kasutas eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Suureks eeskujuks oli van Goghi looming. *Georges Rouault Maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. Hilisema loomingu sisu muutus religioosseks. 7) Vali lehekülgedelt 42-43 üks Henri Matisse`i maal ja analüüsi seda: * maali nimi Tants * maali kirjeldus 5 inimest tantsivad olles ringis ja hoides käest kinni.
olla erepunased), peaaegu segamata värvid olid lõuendile kantud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Värvid olid puhtad ja kõlavad. 3. Kes oli keskne kuju foovide rühmituses? Millised olid tema eesmärgid kunstis? Henri Matisse. Tema jaoks oli tähtis väljendus. Värvid ja jooned ei sõltu otseselt loodusest vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest, ei kattunud alati looduse värvidega. 4. Mida iseloomustavat tead teiste foovide loomingu kohta? R. Dufy-muusika ja rahvapidudega seotud motiivid. A. Derain ja M. De Vlaminck- intensiivsed, kohati toored toonid G. Rouault- sünge moraliseeriva sisuga pilte, hiljem religioosse sisuga teosed. Vitraazimaal. 5. Millisest sõnast on tuletatud mõiste ekspressionism? Prantsuse keelsest sõnast expression-väljendus 6. Võrdle omavahel prantsuse foove ja saksa ekspressioniste. Mis oli neil ühist ja mille poolest nad erinesid? Foovid Sarnasused Ekspressionistid 1
kujutamine on tema loomingut palju mõjutanud. Erinevalt paljudest eakaaslastest oli Matisse seisukohal, et kunsti eesmärk on inimese mõjutamine positiivselt. I maailmasõja lõpuks oli Matisse saavutanud arvestatava rahvusvahelise tuntuse. Matisse tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. 6) Nimeta foovide rühmituse teisi liikmeid ja iseloomusta nende loomingut! * Raoul Dufy (1877-1953) armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum ja närvilisem. * Andre Derain (1880-1954) ja Maurice de Vlaminck (1876-1958) kasutasid aastail 1904- 1907 eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. * Erandlik kuju foovide hulgas oli Georges Rouault (1871-1958). Teda sidus nendega (ja
erepunased), peaaegu segamata värvid olid lõuendile kantud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Värvid olid puhtad ja selged. 3.Kes oli keskne kuju foovide rühmituses? Millised olid tema eesmärgid kunstis? Henri Matisse. Tema jaoks oli tähtis väljendus. Värvid ja jooned ei sõltu otseselt loodusest vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest, ei kattunud alati looduse värvidega. 4.Mida iseloomustavat tead teiste foovide loomingu kohta? R. Dufy-muusika ja rahvapidudega seotud motiivid. A. Derain ja M. De Vlaminck- intensiivsed, kohati toored toonid G. Rouault- sünge moraliseeriva sisuga pilte, hiljem religioosse sisuga teosed. Vitraažimaal. 5.Millisest sõnast on tuletatud mõiste ekspressionism? Prantsuse keelsest sõnast expression-väljendus 6.Võrdle omavahel prantsuse foove ja saksa ekspressioniste. Mis oli neil ühist ja mille poolest nad erinesid? Foovid Sarnasused Ekspressionistid 1
lõuendil. Selle asemel, et püüda kujutada liikuvaid inimesi või esemeid, püüda jäädvustada liikumise mõnda hetke, visandas Henri Matisse liikuvate kehade üldised piirjooned ja katsus motiivi dünaamikat edasi anda kontrastsete värvidega. ,,Vestlus", ,,Tants", ,,Avatud aken". Värvide ,,metsikusest" hoolimata on Matisse'i tööd tasakaalukad, harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. R. Dufy armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Maalide värvitehnika on õrnem, pintslitehnika visandlikum ja närvilisem. ,,Lipuehteis tänav", ,,Trouville'i afisid". A. Derain (,,Matisse'i portree", ,,Westminsteri sild") ja M. de Vlamink (,,Deraini portree") kasutasid eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Vlaminki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. G
ja samal suvel valminud Collioure’i vaated. Kogu fovismiperioodi töödele on iseloomulik lai kandiline pintslitöö koos lüürilise rohe-sini-lilla värvikasutusega. Alates aastast 1908 hakkab Derain süstemaatiliselt tegelema kubismiga ja hülgab fovistliku maalikäsitluse. Teoseid: „Istuv naine“ (1906). „Chatou vaated“ (1906). ● RAOUL DUFY (1877-1953) Dufy oli oma loomingu põhimeeleolult Matisse’ile kõige lähedasem. Dufy armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võibolla magusam ja pintslitehnika visandlikum ning närvilisem. Teoseid: „Neljateiskümnes juuli“ (1907). ● GEORGES BRAQUE (!882-1963) Braque ühines rühmitusega viimasena, aastal 1906. Braque hoiab oma maalidel vormi tasakaalus värvikasutusega. Eelkõige saab teda pidada siiski suureks kubistlikuks kunstnikuks.
ja samal suvel valminud Collioure'i vaated. Kogu fovismiperioodi töödele on iseloomulik lai kandiline pintslitöö koos lüürilise rohe-sini-lilla värvikasutusega. Alates aastast 1908 hakkab Derain süstemaatiliselt tegelema kubismiga ja hülgab fovistliku maalikäsitluse. Teoseid: ,,Istuv naine" (1906). ,,Chatou vaated" (1906). RAOUL DUFY (1877-1953) Dufy oli oma loomingu põhimeeleolult Matisse'ile kõige lähedasem. Dufy armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võibolla magusam ja pintslitehnika visandlikum ning närvilisem. Teoseid: ,,Neljateiskümnes juuli" (1907). GEORGES BRAQUE (!882-1963) Braque ühines rühmitusega viimasena, aastal 1906. Braque hoiab oma maalidel vormi tasakaalus värvikasutusega. Eelkõige saab teda pidada siiski suureks kubistlikuks kunstnikuks. KIRJANDUST
samal suvel valminud Collioure'i vaated. Kogu fovismiperioodi töödele on iseloomulik lai kandiline pintslitöö koos lüürilise rohe-sini-lilla värvikasutusega. Alates aastast 1908 hakkab Derain süstemaatiliselt tegelema kubismiga ja hülgab fovistliku maalikäsitluse. Teoseid: ,,Istuv naine" (1906). ,,Chatou vaated" (1906). RAOUL DUFY (1877-1953) Dufy oli oma loomingu põhimeeleolult Matisse'ile kõige lähedasem. Dufy armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võibolla magusam ja pintslitehnika visandlikum ning närvilisem. Teoseid: ,,Neljateiskümnes juuli" (1907). GEORGES BRAQUE (!882-1963) Braque ühines rühmitusega viimasena, aastal 1906. Braque hoiab oma maalidel vormi tasakaalus värvikasutusega. Eelkõige saab teda pidada siiski suureks kubistlikuks kunstnikuks. KIRJANDUST
annaabi.ee 
