Kaheksakanna kui populaarse ornamendi tähendus Eestis läbi aegade
Näiteks kui vanasti kasutati põhiliselt küüsilist kirja, siis
tänapäeval lapilist.
Järgnevas alapeatükis uurisin ajakirjanduse ja enda poolt läbi viidud küsitluse põhjal käsitöö
olemust tänapäeval. Tuli välja, et enamik inimesi ei tegele enam käsitööga ning ka mustrid
pole enam põhiline riiete kaunistamisviis. Samas usuti või vähemalt oldi kuulnud, et
ornamendid omavad tähendust. Ajakirju uurides avastasin, et väga paljud professionaalsed
kunstnikud kasutavad rahvamustreid oma teostes. Samas kunstnik, kellega tegin intervjuu, ei
teadnud kasutatavate mustrite tähendust ning tunnistas, et valib neid välimuse põhjal.
Järgnevalt keskendusin kaheksakannale. Esimeses alapeatükis keskendusin kaheksakanna
päritolule. Avastasin, et teadlaste seas on levinud kaks teooriat. Esimene väidab, et
kaheksakand on tulnud Eestisse teiste rahvaste kultuurist ning eelkõige kristlikust kunstist
levinud rahvakunsti. Teise kohaselt hakkasid eestlased ise kaheksakanda kasutama
annaabi.ee 
