1. vihik oli suures osas kirjutatud ettevalmistusena Klaverikontserdiks ja see sisaldab mitmeid sarnaseid motiive ja meloodilisi elemente. Aastal 1988 kirjutas ta Kontserdi klaverile ja orkestrile, mida ta ise nimetas "esteetiliseks kreedoks". Kontsert arendab edasi etüüdides välja töötatud ideid ning kõike seda orkestri kontekstis. Aastal 1992 kirjutas ta Kontserdi viiulile ja orkestrile, mille lõplik versioon kanti ette 1993. Kontserdis võib märgata Ungari rahvameloodiaid, Bulgaaria tantsurütme ja vihjeid keskaja ja renessanssmuusikale, selle viiulipartii ulatub aeglasest tempost ja mahedast toonist tuliste ja nurklike karakteriteni. Ligeti tundis hästi serialismi põhimõtteid, aga ta leidis, et see talle ei sobi. Tema meelest tekkis publiku ja helilooja vahel lõhe ning ta arvas, et kõlalise tulemuse arvelt ei saa struktuuri üle tähtsustada. Erinevalt mitmetest teistest heliloojatest polnud Ligetil kindlat kompositsioonimeetodit, selle asemel oli tal
Sündmustikku, mis hargneb kord maa peal, kord Uku riigis, kord inimeste keskel, kord jumalate vahel, on raske järjestada mingiks loogiliseks tervikuks. Esimeseks Eesti rahvuslikuks ooperiks peetakse 1928 Evald Aav "Vikerlased". TUNTUMAD OOPERILOOJAD JA OOPERID Monteverdi "Orpheus" Mozart "Võluflööt", "Figaro pulm", "Don Giovanni", "Figaro pulm" G. Rossini "Sevilla habemeajaja" Weber "Nõidkütt" -esimene rahvuslik ooper muusikaloos, kus kasutati saksa rahvameloodiaid Wagner "Lendav hollandlane","Lohengrin", "Tannhäuser", M. Glinka ( vene rahvusliku koolkonna rajaj) "Ivan Sussanin", "Ruslan ja Ludmilla" Mussorgski "Boriss Godunov" Bizet "Carmen" G. Verdi "Traviata", "Aida","Rigoletto", "Trubaduur", "Nabucco" Puccini "Madame Butterfly", "Tosca","Boheem" NB! ESMALT LOE KONSPEKT LÄBI NING VASTA SEEJÄREL KÜSIMUSTELE! 1. Koosta ooperi definitsioon! 2. Kuidas valmib ooper? 3