Eesti uusima aja ajalugu
kahtlust, et Poska jätkab, seetõttu kujunes sellest kongressist sotsialistliku ja demokraatliku bloki arveteklaarimine. Avamine
toimus suure kisa ja kära saatel - 4 tundi kulus selleks, et kontrollida üle rahvaasemike mandaadid. Seepeale enam kongressist
enam asja ei saanud, sest kõik sotsialistliku bloki liikmed marssisid ruumist välja. Kohale jäi 800 saadikust kohale üle poolte.
3.-4. juunil Rahvuskongress - need samad eesti saadikud, kes eelmisel päeval osalised Rahvakongressil. Rahvameeleolude
tabamise ja fikseerimise siht. Arutleti kõikvõimalikke probleeme - kirikureformi, kohtureformi, haridusküsimusi. Võeti vastu
otsused, millest Maanõukogu hiljem üritas juhinduda. Kõige suuremat tähelepanu pälvis Jüri Vilmsi ettekanne - kui seni oli
räägitud autonoomist, siis tema kõnes tuli mõte, et Eestist peaks saama võrdõiguslik osariigiks. See kiideti heaks, vormistati
vastav resolutsioon ja Eesti oli saanud endale uue riigipoliitilise eesmärgi