Modernismi sünd on seotud ühiskonnas toimuvate suurte nihetega *ühiskonna korraldus,*teadus ja tehnika,*linnastumine,*auto, lennuk,*raadio 2.)A. Schopenhauer-sai kuulsaks pessimismi teooriaga.Ta väitis, et me elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas. Kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast.Parema tuleviku ja progressi eitamine. F.Nietzsche- Inimene võib olla "nagu kõik teised", üks rahva hulgast, olla viimne inimene. Aga inimene võib ka olla üle rahvamassist, vastanduda sellele, olla üliinimene. "Ma õpetan teile üliinimest. Inimene on miski, mida peab ületama. Mis olete teinud ta ületamiseks? /.../ Te olete käinud ära tee ussikesest inimeseni, aga palju on teis veel ussikest."Tugevad tahtsid nõrgad hävitada. S.Freud- Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese
Saal kus nad viibivad, on dekoreeritud skulptuuridega, mis on paigutatud saali seintesse uuristatud avaustega. Sein on samuti kaunistatud, sellesse uuristatud sammastega. Põhiline rahvamass on koondunud keskele, kuid freskol on märgata renessanssiajale omast kolmnurgakujulist paigutust, mida edaspidi nimetan kolmainsuseks: rahvamass on jagunenud kolmeks, millest kaks väiksemat gruppi paiknevad maali allosas; Kaugemal, maali keskosas paikneb aga suur rahvamass. Kuid ka sellest rahvamassist eralduvad kaks inimest, kes on perspektiivilt, paigutatud täpselt keskele. Nad tunduvad olevat üksteise vastandid: üks on vana, teine noor, ühel punane riietus, teisel sinine riietus ning tundub nagu nad vaidleksid omavahel. Punasesse riietatud mees osutab käega taeva poole, sinisesse riietatud mees kasutab vastupidist zesti, viidates sellega maale. Need kaks meest jagavad rahvamassi kaheks (ühed ühel, teised teisel pool) : ühed tunduvad
Sõjakooli peatuses. Lisasin veel tempot, et ikka jõuda. Möödudes vana sõjakooli majast nägin ma peatust, kus ootasid juba paljud, nii väikesed kui suured. Sisimas lootsin, et bussi enne mind ei tuleks. Peatusesse jõudes oli buss täpselt ees ja ma astusin suurest rõõmust bussi, mis oli rahvast pungil täis. Tänaval oli autodel tihe liiklus, üks auto oli isegi avarii teinud ning politsei oli juba kohapeal. Lepistiku peatuses bussist väljudes, asusin ma rahvamassist mööda tormama, et üle tee saada. Selleks ajaks kui mina tahtsin minna üle tee, läks tuli valgusfooris punaseks. Autojuhid, kes olid punase fooritule taga oodanud tahtsid muidugi uhkustada oma vingete autodega ja vajutasid gaasi põhja nii, et silme eest vaid tuul mööda vuhises. Tuli valgusfooris oli läinud roheliseks ja mina lisasin tempot juurde ja juurde, et läbi Lepistiku pargi kooli jõuda. See oli selge, et esimesse tundi ma ei jõua, järelikult pidin ootama teist tundi
olevat teda järve ääres näinud. Järgmisel kohtumisel annab Bõstrõi Indrekule teada, et tema sõber Viljasoo tahab temaga juttu teha. Indrek lähebki Viljasoo juurde. Mees oli kuulnud, et tsensor ei lasknud Indreku jutte Rahva sõbras läbi ning pakkus, et avaldab Indreku jutud oma raamatus. Indrek oligi nõus. Kord kõnnivad Kristi ja Indrek koosolekult enne selle lõppu koju ja märkavad turuplatsil rahvahulka ning mõistavad, et seal jätkatakse koosolekut. Järsku käib rahvamassist läbi ärev jutt, et soldatid on ühel rahvahulga küljel, kuid varsti levib mingi rahustav arvamus. Kuna soldatid asuvad ühel, Kristi ja Indrek teisel küljel, siis aitab poiss tüdrukul kõrgemale tõusta, sest ta tahab tingimata näha kui palju soldateid on. Samal silmapilgul käivad esimesed paugud ning kõik langevad maha. Mõne aja pärast tõuseb sokis Indrek ning hakkab kodu poole kõndima, kuid tunneb, et keegi hoiab temast kinni
haiguse ajal hallutsinatsiooni oma mehest) ja inimesevajadus painaski teda just vajadusest tõelise armastuse järele, mis esineb ainult kahe inimese, mitte inimese ja looma vahel. P tunneb üsna pea oma eelneva elu suhtes üleolevust tänu paljudele uutele omadustele, mida ta endas leiab ja avastab. Tänu muutustele, mis toimuvad tema sees ja tema ümber, suudab ta üha rohkem eralduda sellest igavast rahvamassist (autovabrikandid), kes teda oma linnaelu rahus elada ei lasknud. Näiteks õpib p elama rahulikult ja pingevabalt, mille vastand oli tema linnaelu ajal rahutult kiirustamine (''See kes tormab, ei saa vaadata. Varem olin pidevalt kuhugi teel, alati oli kiire, kuid sisemuses kees kannatamatus, sest kuhu ma ka ei jõudnud, tuli alati kõigepealt kaua oodata. Samahästi oleksin võinud terve tee roomata.''). Lisaks taasavastab ta endas tänu loomade
seega ekspluateerib töölisi. 13. FRIEDRICH NIETZSCHE- saksa (1844-1900) ■ “Nõnda kõneles Zarathustra”, “Teispool head ja kurja”, “Moraali genealoogia”, “Antikristus”, “Ecce homo” ■ võimutahe (Wille zur Macht) ■ üleinimene (Übermensch)- Inimene võib olla "nagu kõik teised", üks rahva hulgast, olla viimne inimene. Aga inimene võib ka olla üle rahvamassist, vastanduda sellele, olla üliinimene (sksÜbermensch): ■ issanda-ja orjamoraal (Herremoral und sklavenmoral)- Isandamoraal vastandab head, suursugust (sksgut) halvale, põlastusväärsele (sks schlecht). Põlatakse arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest, seda koeralikku inimtõugu. Suursugused inimesed tunnevad end olevat väärtuste mõõdupuud. Orjamoraal on kasulikkuse moraal. Kas siin
ole enam rahvahulgas. Seepärast Kierkegaard ütleski, et rahvahulk on ebatõde. 60. Selgitage Nietzche väidet: ,,Jumal on surnud.". Nietzche pidas selle väitega silmas ilmselt seda, et inimesed ei juhindu oma igapäeva elus enam jumalast. Jumal ei ole enam see, kes ütleb, mis on hea, mis halb. Moraal ja käitumismallid tulenevad keskkonnast, mitte jumalast. 61. Nietzche eristas üliinimest ja viimset inimest. Selgitage nende erinevust. Üliinimene on inimene, kes on rahvamassist üle, samas kui viimane inimene on väikekodanlik oleskleja. Need kaks mõistet vastanduvad teineteisele. 62. Selgitage Nietzche kriitikat ligimesearmastuse aadressil. Nietzche leidis, et kui ligimesearmastusega liiale minna, siis jäetakse iseennast unarusse, ning lõpuks pole ka ligimesele enam midagi anda. 63. Selgitage Nietzche kriitikat kurjale kurjaga mittevastamise põhimõtte aadressil. Nietzche väidab, et elu on pidev võitlus
,,Jumal on surnud" See on kaasaja suurimaid sündmusi, mida inimesed hakkavad alles mõistma. Ta tahab öelda, et elav usk jumalasse on surnud ja seepärast pole enam kedagi, kes ütleks, mis on hea ja halb. St et endised väärtused on kadunud, seega tuleb luua endale uued väärtused. Kuid sellega ei tule igaüks toime. Sellega seoses jagab ta inimesed kaheks: esiteks viimne inimene so üks rahva hulgast, kes tahab olla teiste sarnane, selliseid ta põlgab; teiseks on üliinimene so rahvamassist üle ja vastandub sellele. Üliiinimene peaks olema iga inimese eesmärgiks ja tuleb endas maha suruda kõik 12 omadused, mis on omased viimsele inimesele. ,,Isandate ja orjade moraal" Isandad ehk üliinimesed siin vastandatakse head ja suursugust halvale ja põlatule põlatakse arga, väiklast, omakasupüüdlikku ja ennast alandavat inimest. Suursugune inimene ei vaja
Seepärast Kierkegaard ütleski, et rahvahulk on ebatõde. 60. Selgitage Nietzche väidet: „Jumal on surnud.“. Nietzche pidas selle väitega silmas ilmselt seda, et inimesed ei juhindu oma igapäeva elus enam jumalast. Jumal ei ole enam see, kes ütleb, mis on hea, mis halb. Moraal ja käitumismallid tulenevad keskkonnast, mitte jumalast. 61. Nietzche eristas üliinimest ja viimset inimest. Selgitage nende erinevust. Üliinimene on inimene, kes on rahvamassist üle, samas kui viimane inimene on väikekodanlik oleskleja. Need kaks mõistet vastanduvad teineteisele. 62. Selgitage Nietzche kriitikat ligimesearmastuse aadressil. Nietzche leidis, et kui ligimesearmastusega liiale minna, siis jäetakse iseennast unarusse, ning lõpuks pole ka ligimesele enam midagi anda. 63. Selgitage Nietzche kriitikat kurjale kurjaga mittevastamise põhimõtte aadressil. Nietzche väidab, et elu on pidev võitlus
Miina oli südame põhjast pahane, et võõras palgaks seda nimetas. Miina sai lõpuks aru, et niipalju oli mehel õigus et ta teda aidanud. Miina küsis kuhu ema siis jäi, nägu jälle pingipoole pöörates ja nüüd ta nägi, et pikk, sirge noormees tema ees seisis, viisaka ja lahke kombega, siit kihelkonna riides; ilusa näoga pealegi ja silmad vaatasid ühtepuhku tütarlapse otsa. Miina punetas. Lõpuks sai eit ka rahvamassist läbi. Miina ütles, et jumalaga, olge terve avitamast, jooksis siis eidele vastu. Ja hakkas emakesele siis rääkima, mis tal kõik juhtunud oli. Võõra oli aga ära läinud, kuigi Miina silmadega üritas teda leida. Miina ei saanud võõra silmi silma eest ära, kuigi ta oli veel pahane. Südamel rinnus on sügavam kuristik kui kaljukaldal õues vee veerel. Miina ei näinud teda pikka aega, aga poissi ka unustada ei suutnud, Kui mina tööd tegi,
tekib emotsioon ja inimesel ise pole mingit mõju oma emotsioonide üle Kognitiivsed emotsiooniteooriad (Schachter ja Singer) atributsioon(olukorra tunnetamine), kui reageerime, hakkab süda peksma aga olenevalt situatsioonist emotsioon on tunnetuse ja vastava füsioloogilise erutuse tulemus Paaripäevane imik eelistab vaadata inimnäole sarnast objekti. Negatiivse emotsiooniga nägu leitakse kiiremini üles rahvamassist kui posit. Depressiivsuse korral nähakse teistes ka neg. emotsioone rohkem. Kliiniline psühholoogia -Tegeleb psüühika- ja käitumishäirete hindamise, leevendamise, ravimise ja ennetamisega Eesmärgiks on - Kirjeldada häireid - Uurida võimalikke põhjuseid - Ravida häireid Vaimne häire -normaalsest hälbiv käitumine. Normaalne on: ühiskondlikele normidele vastav, selline nagu on enamus inimesi olnud sajandeid Normid: Subjektiivne norm mis meie jaoks on normaalne
tekib emotsioon ja inimesel ise pole mingit mõju oma emotsioonide üle Kognitiivsed emotsiooniteooriad (Schachter ja Singer) – atributsioon(olukorra tunnetamine), kui reageerime, hakkab süda peksma aga olenevalt situatsioonist – emotsioon on tunnetuse ja vastava füsioloogilise erutuse tulemus Paaripäevane imik eelistab vaadata inimnäole sarnast objekti. Negatiivse emotsiooniga nägu leitakse kiiremini üles rahvamassist kui posit. Depressiivsuse korral nähakse teistes ka neg. emotsioone rohkem. Kliiniline psühholoogia -Tegeleb psüühika- ja käitumishäirete hindamise, leevendamise, ravimise ja ennetamisega Eesmärgiks on - Kirjeldada häireid - Uurida võimalikke põhjuseid - Ravida häireid Vaimne häire -normaalsest hälbiv käitumine. Normaalne on: ühiskondlikele normidele vastav, selline nagu on enamus inimesi olnud sajandeid Normid: Subjektiivne norm – mis meie jaoks on normaalne
väga palju üles. Vähem on teada, et ta maalis väga palju sõja- ja lagingustseene, ka argielust. Tema gravüüridel inimene muutunud mikroobi sarnaseks, tema piltidel alati inimesed hulkadena (trastiliste vanikutena), nagu bakterikolooniad. Valitsejatest ja titaanidest jõutud inimeste kujutamiseni kui mikroobidena. Sõjatehnika on hävitanud rüütellikkuse, renessanss on muutnud olematuks vasalli truuduse. Rahvamassist eemaldumiseks näitab Callot inimese eraldumist massist ,,Püha Antoniuse suur hukatus" palju ohutum on viibida karjas, hulgakesi. Kui varasemal etapil draama kangelane võrdleb ennast universumiga, siis hilisemal etapil osaleb juba selles askeldamises ,,mikroskoobi" all huumorlik temperament, inimloomuste komöödia. Hamlet on Isiksus, sest ta on vastuoluline ja teda on raske määratleda. Hamlet mõnes mõttes tugevam oma autorist, sest ta ei luba Shakespeare'il
punkmässuga (sest punk polnud tollal veel ENSVs peale esimest entusiastide laiemat kõlapinda saavutanud), kuid kohal oli arvestatav hulk noori ning ka mõned esimestest punkaritest. Tema sõnutsi alustati pärast mängu lõppu nördimuse väljendamiseks eelmainitud porgandite ja kapsaste laialiloopimist ja seejärel läks rahvamass Kadrioru tiigi juurest mööda liikudes trammipeatusesse, kus seisnud trammi kõigutati, kusjuures rahvamassist kostus ka hüüdeid „Keerake ümber!“. Trammipeatusest edasi muutusid sündmused üha kaootilisemaks, sest rahvahulk võttis sunna kesklinnale, liikudes mööda Narva maanteed marsisammul. Vainola meenutab, et osad rahvamassis olnud noored karjusid oma viha, nõukogudevastasuse ja šokeerimisiha tõttu isegi „Sieg Heil!“ ning kasutasid selle juurde hitlerlikku tervitust. Poolel teel kesklinna hüüti rahvahulga seast, et tuleks minna edasi Viru hotelli juurde, et seal
Me võime sellest aru saada kui tõsiasjast, et usk jumalasse ei juhi enam inimeste käitumist meil ei ole enam kedagi, kes ütleks, mis on hea ja mis on halb. Usk jumalasse on muutunud vaid väliseks, formaalseks: Endised väärtused on kaotanud oma väärtuse ning selleks, et elul üldse oleks mingi raskuspunkt, on tarvis uusi väärtusi. Kes neid loob? Inimene võib olla nagu kõik teised, üks rahva hulgast, olla viimne inimene. Aga inimene võib ka olla üle rahvamassist, vastanduda sellele, olla üliinimene (sks Übermensch): Kõik jumalad on surnud; nüüd tahame meie, et elaks üliinimene Üliinimese vastandiks on viimne inimene, kelles me võime ära tunda nö väikekodanliku oleskleja, ussikese: Ma õpetan teile üliinimest. Inimene on miski, mida peab ületama. Mis olete teinud ta ületamiseks? /.../ Te olete käinud ära tee ussikesest inimeseni, aga palju on teis veel ussikest. /..
Neljanaela Ma-rie'd ega Robin Poussepain'i. Kõik isiklik kustus üldises minnalaskmises. Suursaal oli muutunud päratuks häbe-matuste ja ülemeelikuste miiliahjuks, kus iga suu kisas, iga silm vaikus, iga nägu lõustu lõikas, iga kere vigureid viskas. Kõik ümberringi ulusid ja karjusid. Veidrad näod, mis üksteise järel roseti augus hambaid kiristasid, toitsid nagu tulle visatud tukid lõõma. Ja kogu sellest pulbitsevast rahvamassist tõusis auruna karastusahjust läbitungivalt terav sisin. See kostis, nagu oleks kihulane kiununud. «Ohoi, kurat võtku!» «Vaadake ometi seda nägu!» «Too ei kõlba kuhugi!» «Järgmine!» «Guillemette Maugerepuis, vaata ometi seda härja koonu, sarved ainult puuduvad. Tähendab, sinu mees ta pole!» «Järgmine!» «Tuhat ja tuline, on sel aga molu!» «Hei, see on sulitemp. Tohib ainult nägu näidata!» «Ah see neetud Perrette Callebotte! Ta on ka kõigeks valmis!» 45
Poole tunni pärast on peaaegu kõigil kaebused kadunud ning nad võivad kiirabipunktist lahkuda. Kahel ülejäänud patsiendil on aga väga madal süstoolne vererõhk alla 80 mmHg. Paigaldate neile veenikanüüli ning manustate kummalegi liitri 0,9% NaCl. Koos veel ühe tõsisemate sümptomitega patsiendiga jäetakse nad statsionaarsele ravile ning lastakse juba mõne tunni pärast koju. Hilisemaid kahjustusi ei tundu ühelgi neist olevat. Kahe tunni pärast kukub üks jooksjatest rajal kokku. Rahvamassist läbipääsemine patsiendi juurde ei ole lihtne. Leiate eest sügavalt teadvuseta patsiendi, kes vastab Glasgow koomaskaalal 3-le. Tal on tahhükardia ja hüperventilatsioon. Kutsute appi kiirabiarsti. Pärast küljele asetamist pritsitakse patsienti veega. Paigaldate veenikanüüli ja alustate 0,9% NaCl raviga. Jälgite patsiendi näitajaid pulssoksümeetrilt ja kardiomonitorilt. Kiirabiarsti – kes saabub 10 minuti pärast – ootamise ajal tekivad patsiendil krambid
annaabi.ee 
