11. Eestis on turumajandus! 12. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis. 13. Piiratud hüvised saab tootmisprotsessi tulemusest. 14. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised. 15. Kui pakkumise hinnaelastsuse koefitsient on 3, siis hinna ühe protsendiline tõus suurendab pakutavat kogust 3% võrra. 16. Kui kauba nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus, on puudujääk. 17. Rahvamajanduslike säästude kasv, ceteris paribus, põhjustab netovälisinvesteeringute ja kaubandusbilansi ülejäägi suurenemist. 18. Töötus on olukord, kus inimesed, kes oleksid nõus turul kujunenud tööjõu hinna korral oma tööjõudu pakkuma, ei suuda --- 19. Kogutulu väheneb kui nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 1,6 ja kauba hind tõuseb. 20. Nõudluse suurenedes sissetulek ja kogus suureneb, hind tõuseb. 21. Tootmistegureid on 3. 22
tuletatakse mingi kauba turunõudlus üksikute majapidamiste otsustustest lähtudes. Mikroökonoomika keskseteks probleemideks on valiku- (parima tegutsemisalternatiivi valik) ja jaotusprobleem (nappide ressursside jaotamine parimal viisil alternatiivsete kasutusvõimaluste vahel). Mikroökonoomilise majandusmudeli püstitamisel tehtavad ranged eeldused võimaldavad mudeli analüüsil kasutada täpseid matemaatilisi seoseid. Makroökonoomikas analüüsitakse rahvamajanduslike agregaatide vastastikuseid suhteid ja tuletatakse nende abil majanduse üldised seaduspärasused. Makroökonoomikas ei vaadelda üksikute majandussubjektide käitumise detaile või hindade kujunemist erinevatel turgudel. Makroökonoomikas vaadeldakse kauba- ja teenuste turgu kui ühtset tervikut, tegemata vahet näiteks põllumajandussaaduste ja meditsiiniteenuste turgudel. Makroökonoomika tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas
õigusaktide kehtestamine, olemasolevate täiendamine või muutmine. See tähendab sisuliselt majandustingimuste muutmist, mis omakorda tingib majandusüksuste ja üksikisikute sunnitud reageerimise vastavatele muudatustele. Lõpptulemusena peaks muutuma ka majandusüksuste ja üksikisikute otsustamine ning käitumine. 36 Turutõrgete kõrval võivad aga esineda ka riigitõrked. See seostub riigivõimu kuritarvita- misest ja selle vältimisest tekkivate rahvamajanduslike kuludega. Riiklikud otsustajad ei valda tihti piisavat asjakohast teavet. Nad ei lähtu üksnes üldsuse huvidest. Niivõrd, kuivõrd on olemas vaba mänguruumi, tõuseb siingi esiplaanile omakasu. Seejuures võib eristada poliitikatõrkeid (demokraatiamehhanismis); haldustõrkeid (avalikus halduses). Majanduspoliitika võimalusi ei maksa ka üle hinnata – areng kui selline saab tugineda ikkagi
annaabi.ee 
