seda kunagi näinud ega sellest kuulnud). Seetõttu ei vastandata traditsiooni ja improvisatsiooni, vaid kõneldakse traditsioonilisuse erinevatest astmetest ja ilmingutest. (Vt näiteks rahvalaulu traditsioonilisuse erinevatest astmetest: Ingrid Rüütel. Varafolkloorselt vokaalzhanridelt lauluni. III. Mäetagused nr.10, 1999. Tagasi põhimõistete loendi juurde 3.4. Stereotüüp Stereotüübi mõistet on kasutatud: tekstitasandil mentaalsel tasandil. Rahvaluuleteksti tasandil tähendab stereotüüp teatud liiki kordumist tekstis, näiteks regilaulu laulualgusvormelid või pöördumisvormelid nagu: Neitsikesed, noorukesed, muinasjuttude algus- vm vormelid. Mentaalsel tasandil on stereotüüp tundmatu seletamine tuntu kaudu; on rühma ühtekuuluvustunnet näitav ja kujundav väline märk, seotud rühma identiteediga (nii enesemääratluse kui ka teistepoolse määratlusega). Stereotüüp -- see on teadmine, kuidas midagi teha, kuidas teatud olukorras
Traditsiooni võib mõista mitte ainult kui mineviku pärandit tänapäevale, vaid ka kui tänapäeval loodud järjepidevust, milles toetutakse minevikule. Ta ei tähenda mitte niivõrd nähtuse muutumatust vaid püsivust. Püsida saab see, mis on paindlik. Elu muutub kõigis oma avaldumisvormides pidevalt. Traditsioon on protsess, mis tasakaalustab muutusi. Traditsioon hoiab alal püsivaid mõtlemis-, väljendus- ja toimimisviise. Stereotüüp Rahvaluuleteksti tasandil tähendab stereotüüp teatud liiki kordumist tekstis (muinasjuttude algused nt). Mentaalsel tasandil on stereotüüp tundmatu 5 seletamine tuntu kaudu. Teadmine, kus ja mida ja kuidas teha. Stereotüübid on erinevates piirkondades erinevad. Kujuneb välja rühma kogemustest. Tüüp ja variant tüpoloogilise koolkonna mõisted. Tekstidel on võime püsida vaid paindlikult muutudes
Folkloristika ja usundiloo professor Turu ülikoolis Artikkel eesti keeles: Honko, Lauri 1998. Folklooriprotsess. Mäetagused, nr 6, lk 56-84 http://www.folklore.ee/taagused/nr6/honko.htm Folklooriprotsess on midagi enamat kui pärimusteose elu loomulikus keskkonnas. Pärimusteose ,,elu" Laugaste 1986 järgi 1. Rahvaluule aktuaalse kasutamise fraas (rahvaluuleteos on üldiselt tuntud ja üldiselt käibel/kasutusel) 2. Mälufaas (rahvaluuleteksti aktiivselt ei kasutata, kuid seda teatakse; tekst võidakse sütluse käigus mälust esile kutsuda) 3. Unustamise faas (pärimuskandjad enam rahvaluuleteksti ei mäleta; need on talle kirjalike ülestähenduste või trükistena) Folkloori kaks ,,Elu" (Honko 1998) Esimene ehk loomulik elu: ,,nähtamatu" folkloor uurija ja pärimusrühma koostöö ,,nähtavaks" muudetakse.
– rahvamuusika mõiste “degradeerumine” taidluseks ja pärimusmuusika kasutuselevõtt; ok, kui on osatud esile tuua eri ajajärkudel rahvamuusikaga seostatud märksõnu nagu rahvalaul, ehedus ja vägi. 36. Mida tähistab folkloristikas mõiste tüüp? Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? rahvapärane arusaam – vrd tavaväljend „Tuhkatriinu“-lugu, lood, mis arenevad samal moel: vaene ja silmapaistmatu (nais)kangelane saavutab kuulsuse ja rikkuse. Rahvaluuleteksti stabiilsuse iseloomustamiseks kasutatakse mõistet tüüp — s.t võimet paindlikult muutudes säilitada siiski oma põhikuju. ATU – Eesti muinasjutt 37. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. • lõbus juhtum lapsepõlvest, sündmus koolis, tööl • ammune täbar eksitus, mis tänapäeval koomiline • kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga • jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel
kasutusele uued tehnikavormid, akadeemiline rahvaluule ülikoolide traditsioonide juures jm. Samuti võib muutuda see, mis rahvaluulena tõlgendatakse), kuid ei kao käibelt - kinnistub arusaam nn tänapäeva rahvaluulest. Eduard Laugaste (,,Eesti rahvaluule" 3. trükk) rahvaluule kolm faasi: - aktuaalse kasutamise faas rahvaluule tekst on üldiselt tuttav ja üldiselt käibel või kasutatav. - mälufaas rahvaluuleteksti aktiivselt ei kasutata, kuid seda teatakse (mäletatakse); rahvaluulekoguja võib teksti oma küsitluse käigus mälust esile kutsuda - unustamise faas rahva mälus pärimusteksti enam ei leidu, tekstid on tallel vaid kirjalike allikatena (käsikirjad, arhiivides, trükitekstid jms) E. Laugaste toetub varasematele uurijatele, olulisem neist C. W. von Sydow (1878-1952) Malle Hiiemäe (,,Kodavere pajatused" 1978) - tekkefaas - aktuualse kasutamise faas - mälufaas
folkloori uurimises. 49.1. Tüüp ja variant: - Oluline tüpoloogilise koolkonna mõiste, mis on kasutusel arhiivitekstide süstematiseerimisel - Tüüp on teksti võime hoida alal (paindlikult muutudes) oma põhikuju - Tüüp on üldistus, abstraktsioon (tüüpi koondatakse teatud tunnuste järgi sarnased tekstid e variandid) - Variant- iga konkreetne rahvaluuleteksti esitus (laul, jutt, vanasõna, tants, tava jne) - Nt regilaulu tüüpe on u. 3000, variante u. 205000; vanasõnatüüpe on EVs 15140, variante 81500 50. Missugused on variatsiooni liigid folkloristikas? 51. Kuidas on traditsiooni mõistes seotud minevik, olevik ja tulevik? 52. Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet?
folkloori uurimises. 49.1. Tüüp ja variant: - Oluline tüpoloogilise koolkonna mõiste, mis on kasutusel arhiivitekstide süstematiseerimisel - Tüüp on teksti võime hoida alal (paindlikult muutudes) oma põhikuju - Tüüp on üldistus, abstraktsioon (tüüpi koondatakse teatud tunnuste järgi sarnased tekstid e variandid) - Variant- iga konkreetne rahvaluuleteksti esitus (laul, jutt, vanasõna, tants, tava jne) - Nt regilaulu tüüpe on u. 3000, variante u. 205000; vanasõnatüüpe on EVs 15140, variante 81500 50. Missugused on variatsiooni liigid folkloristikas? 51. Kuidas on traditsiooni mõistes seotud minevik, olevik ja tulevik? 52. Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet?
või asjaolude üldtuntud käsitlusi, väites, et sellise käsitlemise põhjus või siis sündmused ise on (omakasu või pahatahtlikul eesmärgil) toimunud vandenõu ja manipuleerimise tulemus. 51. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises. Tüüp: oluline tüpoloogilise koolkonna mõiste. Kasutusel arhiivitekstide süstematiseerimisel. Tüüp on üldistus, abstraktsioon. Nt regilalu tüüpe on u. 3000, variante u 205 000 Variant – iga konkreetne rahvaluuleteksti esitus (laul, jutt, vanasüna, tants, tava jne) 52. Kuidas on omavahel seotud folkloori järjepidevus ja varieerumine? “/---/ folkloorsete väljendusvormide ja ka konkreetsete lugude, laulude ja uskumuste järjepidevus sõltub /---/ nende varieerumisest või õigupoolest nende varieeritavusest: elujõulised on need väljendusvormid, mida inimesed vajavad ning mida nad saavad muutuvate olude ja vajadustega kokkusobivaks kohandada” 53
tometatakse iseloomulik on kaemuslikkus. Kirjalikku kultuuri iseloomustab: - keskendumine ainulaaadsetele sündmustele, mis on erandlik, toimub esimest korda huvi põhjus- tagajärg seosete vastu, tulemuste vastu. Teravama tähelepanu alla AEG kui sündmuste järgnevus. Algtekstist mentaalse tekstini Tekstiliik kui analüütiline kategooria Liik kui diskursuse kategooria Saab uurida suhteliselt muutumatut teksti- kirja - Rahvaluuleteksti ja esitusega seotud pandud teksti ( Kuigi teadvustatakse teksti ( kogemuslikud) teadmised suulist olemust) - Lähtutakse esitusest, millega kaasneb teksti välispinna, muutumine Algtekst; arhetüüp Mentaalne tekst: hoolimata teksti suulisuse arvestamisest, Esituseelselt lauliku peas olemasolev ja teatud
30. Mida tähistab folkloristikas mõiste tüüp? (1) Tüübi mõiste kasutusel arhiivitekstide süstematiseerimisel (uurijate loodud tüübinimed). (2) Tüüp on üldistus (tüüpi koondatakse teatud tunnuste järgi sarnased tekstid ehk variandid). (3) Tüübi mõiste viitab arusaamale, et tekst hoiab alal (paindlikult muutudes) oma põhikuju. ,,Tuhkatriinu"-lugu, lood, mis arenevad samal moel: vaene ja silmapaistmatu (nais)kangelane saavutab kuulsuse ja rikkuse. Rahvaluuleteksti stabiilsuse iseloomustamiseks kasutatakse mõistet tüüp -- s.t võimet paindlikult muutudes säilitada siiski oma põhikuju. 31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? ATU muinasjutu tüübikataloog, mida on täiendanud Stith Thompson (1951) ja Hans-Jörg Uther (2000. aastate alguses); koostas Antti Aarne (1910). 32. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. (1) Isikliku kogemuse jutt, personal experience narrative.
annaabi.ee 
