J. W. Goethe
albertiga ja lotte andis oma õnnistuse. Albert oli kogu aeg kodust ära, praktiline, mõistlik
inimene, aga werter väga tundeline ja armastas kogu hingest ja albert ei armastanud kirega.
Lottele meeldis asi aga ütles et peavad lõpetama aga siis werter läks ära ja tappis end ära.
Tegemist on werteri kirjadega sõbrale ehk kirjaromaaniga. Samal ajal tegeles ta ka
luuletamisega: intiimluule (armastusluule), rahvalaululuule, oodid/hümnid (inspireeritud
antiigist).
,,Et ligi jõuda lõpmatule, kõik lõplik enesesse sule."
,,Kuid haruldane, rikas pärandus: aeg on mu põld, aeg on mu varandus."
70 algusest on teada tema esimene Fausti versioon, aga see jäigi käsikirjalukuks ja on alles
hiljem avastatud. See räägib õpetlasest, kes oma hinge müüs. Goethe on saavutanud kuulsuse,
tuntuse ja saksa vaimari prints, kutsub ta enda õukonda tööle, kui praktilise elu tegija. Goethe