Algul tumedad toonid, siis impr-de mõjul heledamad. Närviline pintslilöök. Paul Cézanne: kubismi eelkäija. Ei meeldi impr nõrk kompositsioon. Soovitas kujutatavad lähendada geomeetrilistele vormidele. Kergelt kandilised objektid. Kunstis peamine konstruktiivne täiuslikkus. Loodusvormide sünteesiks moonutas perspektiivi, mitu vaatepunkti. Paul Gauguin: sümbolistlik, fovistlik, juugendlik. Elas Tahhiitil. Tasapinnalised pildid. Püüdis seostada moodsat maalikunsti Polüneesia rahvakunstiga. Lokaaltoonid, intensiivsed toonid. Harmooniline rütm kompositsioonides. Henri de Toulouse-Lautrec: töötas samal ajal aga ei loeta postimpressionistide hulka. Juugendlik. Peamine joon, tundlik väänlev joon. Reklaamplakati looja. Palju töid kabareedest, kohvikutest jne.
1918.aastal oli näitusel väljas tema tööd, mis said kriitikutelt kiitva hinnangu. Kooli ajal asutas Dali koolilehe ja tegi sellele usinalt kaastööd. Lapsepõlve suved veetis Dali koos noorema õe Ana- Mariaga suvilas, mis paiknes ühes kalurikülas. Sealne loodus, kõrged kaljud ja meri, avaldasid noorele kunstnikule mõju. 12 aastaselt asus Dali õppima kunstikooli, kus katsetas eelkõige impressionistlikku laadi, mis seguneb fovismi ja kataloonia rahvakunstiga. Pärast gümnaasiumi lõpetamist alustas Dali õpinguid Madridi Kuninglikus Kunstiakadeemias. Vaevalt õpinguid alustanud, visati mässuline tudeng määratud ajaks koolist välja. (korraldas meeleavalduse ühe professori vastu) Varsti pärast seda toimus Dali esimene personaalnäitus, mille arvustused olid väga kiitvad. Sellest tiivustatuna keeldus osalemast eksamitel (väitis, et eksamineerijad ei ole tema hindamiseks piisavalt kvalifitseeritud) ja visati lõplikult koolist välja.
Venus, Nikolai I ja Neffi enda büstid. 6 Historitsism 19. saj historitsismile oli omane vormide laenamine erinevatest ajastutest ja stiilidest. Siiski tõuseb esile kaks põhilist inspiratsiooniallikat. Esiteks klassikaline antiik ja teiseks aga Euroopa keskaeg kõrvuti mitmesuguste eksootiliste või arhailiste kultuuride ning rahvakunstiga, mille tõstis kilbile romantism. Ka Eesti historitsistlikke mõisamaju on võimalik eritleda neid kahte liini silmas pidades. Klassikaline tüüp ühendab mitmesuguseid järelklassitsistlikke, neorenessanslikke, neobaroklikke suundumusi, mitteklassikaline aga neogootikat ja teisi rahvuslik- romantilise tagapõhjaga lahendusi. Tinglikult vastas kummalegi liinile ka erisugune mõisamaja ideaal: klassikalise suuna puhul mõisamaja-palee, mitteklassikalise puhul aga mõisamaja-linnus
Lääne-Euroopast tuli suurmood - varrukateta liistik. XIX sajandil lõppeski rahvarõiva võidukäik. Kirik keelas värviküllaste ja elurõõmsate riiete kandmise. Lõpliku hoobi rahvarõivastele andsid XIX saj teisel poolel toimunud suured talurahvaelu uuendused. Valdavaks sai linnamood. Muhu on saar Saare maakonnas ning on suuruselt kolmas saar Eestis. Muhu saar kuulub koos teda ümbritsevate laidudega Muhu valla koosseisu. Muhus on elav rahvakunstiga tegelev kogukond. Muhu rahvariiete valmistamine, kudumine, puidunikerdamine, rahvatantsu ja rahvamuusika viljelemine on suur osa muhulase igapäevasest elust. Sajandeid vanad traditsioonid on ajatud, elujõulised ja muhu elanike hulgas populaarsed. Muhu saare tuntumad traditsioonid on kangastelgedel kudumine ja tikkimine. Kauneid rahvarõivaid kootakse ja tikitakse tänapäevani, ning kantakse tihti pidupäevadel. Kuni 1870. -1880
alguse rahvusromantismi avateoseks. On imetlusväärne kui palju Oskar Kallis neil aastail jõuab. Tuli ta ju kogu aeg olla põhitööl joonetaja insener E.Boustedti juures ja aasast 1914 kuni novembrini 1917 Tallinna Merekindluse ehitusel. Ja samal ajal on ta väga viljakas nii oma maaliloomingus kui ka kujundustöödes. Võiks koguni väita, et O.Kallis on eesti esimene laia profiiliga kujunduskunstnik. Tutvunud üsnagi põhjalikult rahvakunstiga, loob ta eesti stiilis kavandeid tekstiilile, mööblile, kujundab trükiseid (kaaned, vinjetid, kalendrialused, plakatid, kirjatähed) ja märke (Eesti Rahva Muuseumi esimene märk), teeb isegi õhe maja projekti (kaupmees Wenteri majale harku järve ääres). Tema tekstiilialane looming on insprireeritud rahakunsti geomeetrilisest ornamentikast. Ent selle kõrvalloob ta ka muinasainelisi kompositsioone, millede hulgast oma mõjuka dekoratiivuse ja ilusa
Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. 19. saj historitsismile oli omane vormide laenamine erinevatest ajastutest ja stiilidest. Siiski tõuseb esile kaks põhilist inspiratsiooniallikat. Esiteks klassikaline antiik ja teiseks Euroopa keskaeg kõrvuti mitmesuguste eksootiliste või arhailiste kultuuride ning rahvakunstiga, mille tõstis kilbile romantism. Ka Eesti historitsistlikke mõisamaju on võimalik eristada, pidades silmas neid kahte liini. Klassikaline tüüp ühendab mitmesuguseid järelklassitsistlikke, neorenessanslikke, neobaroklikke suundumusi, mitteklassikaline aga neogootikat ja teisi rahvuslik-romantilise tagapõhjaga lahendusi. Tinglikult vastas kummalegi liinile ka erisugune mõisamaja ideaal: klassikalise suuna puhul mõisamaja-palee, mitteklassikalise puhul aga mõisamaja-linnus.
1918.aastal oli näitusel väljas tema tööd, mis said kriitikutelt kiitva hinnangu. Kooli ajal asutas Dali koolilehe ja tegi sellele usinalt kaastööd. Lapsepõlve suved veetis Dali koos noorema õe Ana- Mariaga suvilas, mis paiknes ühes kalurikülas. Sealne loodus, kõrged kaljud ja meri, avaldasid noorele kunstnikule mõju. 12 aastaselt asus Dali õppima kunstikooli, kus katsetas eelkõige impressionistlikku laadi, mis seguneb fovismi ja kataloonia rahvakunstiga. Pärast gümnaasiumi lõpetamist alustas Dali õpinguid Madridi Kuninglikus Kunstiakadeemias. Vaevalt õpinguid alustanud, visati mässuline tudeng määratud ajaks koolist välja. (korraldas meeleavalduse ühe professori vastu) Varsti pärast seda toimus Dali esimene personaalnäitus, mille arvustused olid väga kiitvad. Sellest tiivustatuna keeldus osalemast eksamitel (väitis, et eksamineerijad ei ole tema hindamiseks piisavalt kvalifitseeritud) ja visati lõplikult koolist välja
Tartu noorte joonistusoskust ja ohkab veidi, mõeldes parklaaugule, mis Tallinnas kunstiakadeemia asemel haigutab.) “Oleks praegu sellist vaimujõudu, et ütleks noortele – kõigi nende välismaa riikide ja firmade nuumamine on jama. Hakake kandma oma vanaemade kootud ja tehtud riideid. Nii nagu mina käisin koolis! Kui palju me saaksime oma raha endale jätta. Et au sees oleks oma naabrinaise käest saadu, mitte ei tea kust kaugelt sisse toodud firmamärgiga asi. Firma olekski Eesi Asi. Rahvakunstiga käib käsikäes püsivam väärtus. Päris kulumatuid asju pole. Aga vanasti kutsus vanaisa surivoodil pojapoja enda juurde ja andis talle oma käekella, see oli suur väärtus. Praegu on elektroonilised käekellad – mingi Miki Hiir kargab sul seal ees, nii et sa ei näegi seda aega, ja kui patarei tühjaks saab, siis visatakse kell prügikasti. Selletõttu prügimägi aina kasvab. Kogu aeg on vaja uusi asju. Mingi riietusese tuleks lõpuni kanda, ja kui ise enam ei
Kubismis looduslik motiiv vist kaob. Siis oli täiesti loomilik, et 1910? Aasta paiku jõuavad kunstikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus loobuti täiesti nähtava ümbruse jäljendamiseks. Piltidel ei ole är tunda nähtavat reaalsust (kubistidel) see juhtus niimodi, et abstraksted teosed. Aga kindlalt hakkas abstrakti joonistama Vassili Kandinsky (vene kunstnik). Temale omistatakse esimese tõelise abstraktsionismi au. Ta oli õppinud muusikat ja õigusteadust, tutvunud rahvakunstiga. Murranguliseks kujuneb Kndinskyle üks näitus: Prantsuse impressionistide näitus Moskvas. Nägi maali Mone ,,Heinasaad". Jätkab juristikarjääri, kandideeris Tartu Ülikooli professori kohale, loobus nign sõidab Münvhenisse kunsti õppima. Ta leidis, et kusnt on sarnane muusikaga, kus helid ka midagi ei kujuta. Ta uskus seda, et ainult värvide mänguga on võimalik vaatajale mõju avaldada. 1910 aastal maalib ta oma esimesed abstraktsed akvarellid. 1912
Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. 19. saj historitsismil oli omane vormide laenamine erinevatest ajastutest ja stiilidest. Siiski tõuseb esile kaks põhilist inspiratsiooni allikat. Esiteks klassikaline antiik ja teiseks Euroopa keskaeg kõrvuti mitmesuguste eksootiliste või arhailiste kultuuride ning rahvakunstiga, mille tõstis kilbile romantism. Ka Eesti historitsistlikke mõisamaju on võimalik eristada, pidades silmas neid kahte liini. Klassikaline tüüp ühendab mitmesuguseid järelklassitsistlikke, neorenessansilikke, neobarokilikke suundumusi, mitteklassikaline aga neogootikat ja teisi rahvuslikromantilise tagapõhjaga lahendusi. Tinglikult vastas kummalegi liinile ka erisugune mõisamaja ideaal: klassikalise suuna puhul mõisamajapalee, mitteklassikal ise puhul aga mõisamajalinnus.
Naivism - Naivistlikku kunsti lõid alguses asjaarmastajad, kes asusid väljaspool akadeemilist ja ka avangardlikku kunsti. Naivistid suhtuvad nähtavasse maailma lapseliku puhtsüdamlikkusega. ning püüavad seda jäljendada, kuid ei kasuta realismi tavalisi vahendeid nagu tsentraalpersektiiv, anatoomia arvestamine, õhu ja valguse kujutamise võtted. Tihti sarnanevad Itaalia eelrenessanssi kunstiga. Naivismi on kutsutud ka primitivismiks. Naivismi ei tohi segi ajada rahvakunstiga, mis on alati mõjutatud rahva traditsioonidest. Naivism on aga täiesti sõltumatu igasugustest traditsioonidest ning lähtub ainult kunstniku kordumatust isikust. Naivistlik kunst erineb ka lastekunstist, kuna loodud teosel on järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon. Kubistid olid vaimustunud naivismi siirusest, esemelisusest ja fantaasiaküllusest ning samuti kõikide objektide muutmisest embleemitaolisteks. 1933. aastal toimus Pariisis esimene naivistliku kunsti näitus
Naivistlikku kunsti lõid alguses asjaarmastajad, kes asusid väljaspool akadeemilist ja ka avangardlikku kunsti. Naivistid suhtuvad nähtavasse maailma lapseliku puhtsüdamlikkusega. ning püüavad seda jäljendada, kuid ei kasuta realismi tavalisi vahendeid nagu tsentraalpersektiiv, anatoomia arvestamine, õhu ja valguse kujutamise võtted. Tihti sarnanevad Itaalia eelrenessanssi kunstiga. Naivismi on kutsutud ka primitivismiks. Naivismi ei tohi segi ajada rahvakunstiga, mis on alati mõjutatud rahva traditsioonidest. Naivism on aga täiesti sõltumatu igasugustest traditsioonidest ning lähtub ainult kunstniku kordumatust isikust. Naivistlik kunst erineb ka lastekunstist, kuna loodud teosel on järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon. Kubistid olid vaimustunud naivismi siirusest, esemelisusest ja fantaasiaküllusest ning samuti kõikide objektide muutmisest embleemitaolisteks. 1933. aastal toimus Pariisis esimene naivistliku kunsti näitus
annaabi.ee 
