Hakati kaotama kõiki feodaalkohustusi: Talupoegadest said enda kasutuses olevate maade omanikeks. Seisused hakkasid kaduma. Aadlike elulaad polnud enam eeskujuks. Inimesed ei teietanud enam üksteist. Hääbuma hakkas ka rõivamood. Soengud muutusid ja enam ei kantud parukaid. Kehtestati üldine valimisõigus kõigile meestele alates 21. eluaastast. Nüüdsest oli ettenähtud, et rahvaesinduse poolt vastu võetud seadused saadetakse laiali kohalikele rahvakoosolekutele arutamiseks. Minu arvates oli see väga õige samm. Nüüdsest oli inimestel võimalus avalikult oma arvamust. Võib väita, et Suur Prantsuse revolutsioon andis maailmale poliitika. Poliitika sai kõige aluseks. Inimesed olid võrdsed seaduste ees. Kõigil meestel alates 21. eluaastat oli õigus valida. 1793.aasta detsembris võttis Konvent vastu dekreedi usukultuse vabaduse kohta. Otsustati anda prantsuse rahvale uus religioon. Selleks pidi kujunema Kõrgema Olevuse
Hakati kaotama kõiki feodaalkohustusi: Talupoegadest said enda kasutuses olevate maade omanikeks. Seisused hakkasid kaduma. Aadlike elulaad polnud enam eeskujuks. Inimesed ei teietanud enam üksteist. Hääbuma hakkas ka rõivamood. Soengud muutusid ja enam ei kantud parukaid. Kehtestati üldine valimisõigus kõigile meestele alates 21. eluaastast. Nüüdsest oli ettenähtud, et rahvaesinduse poolt vastu võetud seadused saadetakse laiali kohalikele rahvakoosolekutele arutamiseks. Minu arvates oli see väga õige samm. Nüüdsest oli inimestel võimalus avalikult oma arvamust. Võib väita, et Suur Prantsuse revolutsioon andis maailmale poliitika. Poliitika sai kõige aluseks. Inimesed olid võrdsed seaduste ees. Kõigil meestel alates 21. eluaastat oli õigus valida. 1793.aasta detsembris võttis Konvent vastu dekreedi usukultuse vabaduse kohta. Otsustati anda prantsuse rahvale uus religioon. Selleks pidi kujunema Kõrgema Olevuse
Vallutatud maadega peeti läbirääkimisi ükshaaval ja kõikidega loodi erinevad allaandmistingimused, et hoida ära ühtseid väljaastumisi. Vallutatud maades jäeti puutumata nende elukorraldus, usk, keel, kombed jms. Ma arvan, et selle tegid roomlased õigesti, sest siis polnud vallutatud rahvastel nii suurt soovi mässama hakata. Rooma impeeriumi riigikorraldus oli päris linnriigi ajast. Enamus Rooma kodanikest rahvakoosolekutele ei jõudnud. Valima ei jõudnud ka sõjaväelased, sest nad olid peaaegu koguaeg vallutamas uusi maid. Seega koosnesid rahvakoosolekud peamiselt proletaaridest, kes riigi kaitsele ja tugevdamisele kaasa ei aidanud. Neid huvitas ainult tasuta toit ja vaatemängud, seega tihti tähtsad otsused lükati lihtsalt tagasi. Nad õigusi kasutasid, aga kohustusi ei täitnud. Ma arvan, et nad oleksid pidanud valitsemiskorda muutma, et peamised otsused oleks teinud need, kes maksid makse
türanniast kuni valitavate ametikohtadega demokraatiani. Kreeka linnriikidest jättis kõige sügavama jälje Euroopa ja muu maailma kultuurilukku Ateena. Seda eeskätt oma demokraatlike institutsioonide ja põhimõtete väljaarendamisega, milles otsustav edasiminek toimus 6. sajandil eKr. See kõik sai võimalikuks tänu kahele mehele, Salonile ja Kleisthenesele, kes panid lõpu onupojapoliitikale. Sellega pandi alus rahvakoosolekutele – demokraatiale. Tänu sellele tõusis kõnekunsti suur tähtsus ja praktiline väärtus, sest paljud majanduslikud ja poliitilised otsused sündisid avalikel koosolekutel. Üheks kõige hiilgavamaks kõnemeheks peeti Demosthenest. Kreeka kultuuri arengule aitas kaasa ka filosoofia. See, mida lääne kultuuris on aastatuhandeid nimetatud filosoofiaks, sai alguse 7. sajandil eKr. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest, kuid kuulsaimad on Sokrates, Platon ja Aristoteles, kusjuures iga
esmakordselt olid kirjas ka nende õigused. 11. Milline oli talupoegade laostumise mõju Rooma vabariigile orjad hakkasid tööle, kes ei teinud tööd korralikult, talupojad olid riigi üleval pidada, järelikult oli see kahjulik, talupoegade pered jäid vaeseks jne. 12. Muutused sõjaväes ja nende mõju vabariigile sõjavägi pold enam usaldusväärne 13. Vallutussõdade mõju Rooma vabariigile riigipiirid suurenesid koguaeg, inimesed ei jõudnud rahvakoosolekutele enam, ei suudetud kontrolliall hoida kõike, sõjaväed ei allunud Roomale. 14. Miks hävis vabariik?/ vabariigi languse põhjused riik muutus liiga suureks, sõjavägi vajas mehi juurde, rahvakoosolekule ei jõutud, talupoeg muutus proletaariks ja riik pidas teda üleval, tööd hakkavad tegema orjad kes töötulemustest ei hooli, Mariuse reformiga tekkis palju väejuhte ja sõjavägesi kes peaisõdima omavahel hakkasid. 15. Mida uut tõid roomlased ehiuskunsti
omandasid ida kunstistiili, loodi foiniikia tähestiku põhjal kreeka tähestik. Hõberaha kasutuselevõtt (7saj ekr). Olümia 776 eKr 5) Kuidas valitseti Kreeka linnriike ja milline oli ühiskondlik struktuur? Lk.106- 107,110-112 Algselt valitseti linna tavapärase aristokraatlikul viisil, 5saj ekr muutus lihtrahva kaasarääkiminedemokraatlikuks (riigi eesotsas Perikles). Kogu võim kuulus rahvakoosolekutele. Kodanikud kõik täiskasvanud mehed, sõltumata nede sesukohast või tegevusalast. Kohtunikud kui ka riigiametnikud määrati liistu tõmbamise järgi. Rahvas ei valinud riiki jutima oma esindajaid, vaid tegelesid sellega ise. Naised, orjad, võõramaalased ei kuulnud kodanike hulka. Raha tuli nii kodanikelt, kui võõramaalastelt kui ka rikastelt, viimaste osa finantsis oli suur. 6) Mütoloogiline maailmavaade. Lk.121-126
nõukogu Nime kandis viiesaja Kannab nime Geruusia. Olid nõukogu, 500 liikmeline, üle 60.nesed mehed ja kokku määrati loosi teel erinevatest oli ka 60 liiget atika eri piirkondadest valitud kandidaatidest ametnikud Allusid rahvakoosolekutele, 5 efoori rahvakoosolekul valiti 10 väejuhti (6000 kohtunike) Osa kreeka kultuurist Haridusele oli rõhk. Suur osa Oli range disipliin. Ei olnud oli kreeka kultuurist. eriti Sparta pärituolu kultuuri tegemisele. relvajõud Mereliit
Algul oli 100 liiget ja hiljem 300. Kõik komiitside otsused pidid saama senati heakskiidu. Senati liikmeid kutsuti veel isadeks ehk ladina keeles patres. Rooma vabariik( 510-30 eKr) Muutused valitsemiskorralduses Rooma vabariigi algust peetakse aastat 510 eKr. Kui patriitsid kehtestasid aristokraatiliku vabariigi. Kuninga poliitiline ja sõjalinevõim jagati kahe konsuli vahel ära. Roomas oli orjanduslik demokraatia. Kõrgeim võim kuulus rahvakoosolekutele ehk komiitsile ehk rahvale. Rahvakoosolekuid oli kolme liiki ja neid korraldati erinevatest põhimiõtetest lähtuvalt. · Kuriaatsed komiitsid (tähtis oli päritolu) · Tsenturiaased komiitsid (tähtis oli varandus) · Tribuutsed komiitsid (tähtis oli seisus) Koosolekuid peeti tavalisel linnast väljas Marsi väljakul. Hääletamine toimus elupaikade ja sõjaväeosade kaupa. Rahvakoosoleku ülesanded olid: · Valiti magistrateid ehk ametnikke · Võeti vastu seadusi
Barbar mittekreeklane, barbariks kutsusid kreeklased neid inimesi, kes ei osanud kreeka keelt, sest nende jaoks tundusid võõrad keeled kui ühesuguse põrinana. Aristokraat vana aja rikas ja võimukas kodanik, parimate võimu pooldaja. Polis linnriik, mis hõlmas linna ning seda ümbritsevat maa-ala. Aristokraatlik vabariik Vabariik, kus valitses aristokraatlik kord, ehk riigiametites ning võimul olid aristokraadid. Demokraatlik vabariik Vabariik, kus võim kuulus rahvale ning rahvakoosolekutele. Türannia Valitsemisvorm, kus valitses ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja. Rahvakoosolek koosolek, kus kodanikud arutlesid riigiküsimuste üle. Akropol polise kindlus, kuningalossi asukoht. Agoraa koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades Sümpoosion aristokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu koos meelelahutusega. Hetäär kõrgema seltskonna prostituut Oraakel spetsiaalne pühamu, kus võis jumalatelt preestri kaudu abi küsida, samuti
klassi), keskmiselt jõukad jalaväelased ja päris vaesed proletaarid. Et end võimaliku vägivalla eest kaitsta, siis kujunesid välja kliendisuhted. Vaesemad kodanikud andsid end kliendina mõne rikkama kodaniku, patrooni hoole alla ja said kasutada maad. Vastutasuks pidid nad patrooni igati toetama nii rahvakoosolekul hääletades kui ka ihukaitsjana. Rooma vabariik 510- 30 eKr. Valitsemiskorraldus. Kõrgem võim kuulus vormiliselt rahvakoosolekutele e. komiitsidele. Koosolekuid peeti linnast väljas Marsi väljakul. Hääletati elupaikade ja sõjaväeosade kaupa. Koosolekul valiti ametnikke e magistraate (ametiaeg oli üks aasta), otsustati sõja ja rahu üle võeti vastu seadusi. Senati liikmeid oli algul 300, hiljem 600 ja nad olid endised magistraadid. Senaatori amet oli eluaegne
● Heloodid = spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad ○ Kõige arvukam grupp ● Kaks kuningat ● Geruusia = vanemate nõukogu ● Viis efoori ○ Kuningate ja riigiametnike tegevuse kontroll ● Kõigi spartiaatide koosolekud ● Kasvatussüsteem Ateena ● Atika maakonnas ● Kodanikkond = kõik vabad meessoost põliselanikud ● Demokraatia ○ Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekutele ○ Kõik kodanikud seaduse ees võrdsed ○ Aristokraatial polnud eesõigusi ● Esimene Ateena mereliit ● Poisid saadeti 7-aastaselt kooli ○ Lugemine, kirjutamine, muusika, luuleteosed ○ Rikkamad kasutasid pedagooge https://docs.google.com/document/d/108rRqjRjKZh2DAAByBn0TFfEjpiw3x8qZuKmL4_upkc/ edit Vana-Rooma 1. Kuningate aeg Roomas 753-509 eKr 2. Varane vabariik 509-265 eKr 3
Kui riiki ähvardas tõsine oht, aliti ametisse piiramatu võimuga diktaator. Rahvatribuunid valiti plebeide hulgast ning nende ülesandeks oli panna keeld ükskõik millisele riigorgani otsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve. Senat- valitsev riiginõukogu- koosnes nii endistest kui ka tegevatest magistraatidset. Senaatorid olid ametis eluaegselt. Senaatoreid oli u 600. Senati kätte oli koondunud kõik tähtsamad valitsemisalad. Seaduseelnõud mis rahvakoosolekutele läksid pidid enne läbi käima Senatist. Rahvakoosolekuid kutsuti kokku ainult selleks, et hääletada koosolekut juhatava magistraadi esitatud ettepanekute üle. Lihtkodanikud ise ettepanekuid teha ei saanud. Hääletamine toimus elamispiirkondade ning söjaväeosade kaupa. Rooma riigikord oli pm aristokraatlik. Rooma võim vallutatud maades Roomlased ei mõjutanud teiste riikide elukorraldust, sealset usku, keelt ning kombeid. Itaalias võeti võidetulit ära osa maast
4.1.2. Arrigatio Arrigatio on üks lapsendamise liik, mille puhul on tegemist sui juris isiku adopteerimisega teise perekonna isa poolt. Vanema õiguse kohaselt nõudis arrogatio paavstide poolset eeluurimist ning rahvakoosoleku dekreeti. Kuna see toimus rahvakoosolekul, oli arrigatio võimalik ainult nende puhul, kellel oli õigus rahvakoosolekutel osaleda. Seetõttu ei olnud see võimalik alaealiste ja naiste puhul. Alaealised on võimetud andma kehtivaid nõusolekuid ning naised ei või rahvakoosolekutele ilmuda. Arrigatio andis alaealistele võõrandamatu õiguse ühele neljandikule isa poolt pärast surma jäetud omandile. 4.1.3. Adoptio Adoptio puhul on tegemist lapsendamisega kitsamas tähenduses. Teise inimese võimu alla kuuluv isik (persona alieni iuris) läheb oma päris perekonnapea võimu alt teise perekonda. Nagu arrogatio, nõudis ka adoptio alguses rahvakoosoleku nõusolekut. Kaheteist tahvli seadustega kaasnes privaatne juriidiline akt selliste lapsendamiste läbiviimiseks
Kreeklased kutsusid tähestikku alfabeediks kuna esimene täht oli alfa ja teine beeta. Kreeka tähestikus on 24 tähte. Kreeka Alfabeedist tekkis ka ladina tähestik. Poliste valitsemine Demokraatlikud linnriigid Kodanikud olid inimesed kellel oli õigus polise valitsemisest osa võtta. Kodanikud olid ainult vabad täiskasvanud põliselanikud kes olid meessoost. Naisi kodanike hulka ei loetud. Kodanikud olid ka sõdurid ja kaitsesid polist vaenlaste eest. Rahvakoosolekutele koguneti riigiasju arutama. Kodanikud valisid ise nõukogude liikmed ja ametnikud. Nad olid enamasti Aristrokaadid. Algul olid kõik polised Aristrokaatlikud kuid hiljem arenes id välja Demokraatlikud polised. Ainult Sparta jäi aristrokaatlikuks. Demokraatia tähendab Kreeka keeles rahva võimu. Aristrokaatlikud linnriigid Aristrokaatlik linnriik oli Sparta. Aristrokaatia tähendab seda et polist valitsesid ainult kõige rikkamad ja mõjukamad. Aristrokaadid olid need kes
120 ha maad omada. Suur vastuseis suurmaaomanike poolt. Reform võeti vastu, vennad tapet, lõppuks kukkus reform läbi. 8. Rooma vabariigi langus ja varane keisririik ehk printsipaat, õp lk 171-178. romaniseerumine. Idaprovintsid ja lääneprovintsid ja nende erinevused, latifundium. Rooma vabariigi languse põhjused: 1) Rooma riik oli väga suureks laienenud, mida ei saanud vabariiklike vahenditega valitseda. Paljud roomlased elasid provintsides ning ei pääsenud rahvakoosolekutele, mis kaotas seetõttu oma mõtte. 2) Sõdade tagajärjel laostusid talupojad. Kui saadeti sõjaretkedele, siis oldi talupidamistest eemal- läksid suurmaaomanike kätte. Latifundiumid-suurmajapidamised (orjatöö). Orjade töö polnud viljakas. Laostunud talupojad langesid proletaaride seisusesse. Tehti reforme vabariigi päästmiseks: 1) Vendade Gracchuste maareform- (Rooma riigi kõrgemad ametnikud, vennad; lex agraria-
120 ha maad omada. Suur vastuseis suurmaaomanike poolt. Reform võeti vastu, vennad tapet, lõppuks kukkus reform läbi. 8. Rooma vabariigi langus ja varane keisririik ehk printsipaat, õp lk 171-178. romaniseerumine. Idaprovintsid ja lääneprovintsid ja nende erinevused, latifundium. Rooma vabariigi languse põhjused: 1) Rooma riik oli väga suureks laienenud, mida ei saanud vabariiklike vahenditega valitseda. Paljud roomlased elasid provintsides ning ei pääsenud rahvakoosolekutele, mis kaotas seetõttu oma mõtte. 2) Sõdade tagajärjel laostusid talupojad. Kui saadeti sõjaretkedele, siis oldi talupidamistest eemal- läksid suurmaaomanike kätte. Latifundiumid-suurmajapidamised (orjatöö). Orjade töö polnud viljakas. Laostunud talupojad langesid proletaaride seisusesse. Tehti reforme vabariigi päästmiseks: 1) Vendade Gracchuste maareform- (Rooma riigi kõrgemad ametnikud, vennad; lex agraria-
annaabi.ee 
