Hellas- algselt maakoht Põhja-Kreekas. 7. saj e.Kr. muutus Hellas kreeklaste kodumaa üldnimeks. Hellenid-üldnimetus kõikidele kreeklastele, ka väljaspool Hellast. Barbarid e.mittehellenid -rääkisid kreeklastele arusaamatus keeles. Philipika-süüdistus kellegi aadressil. Ateena Mereliit-loodi 478. Aastal e.kr. Kreeka polis-linnriik ja riigivorm. Kokku u. 1500 polist. Kodanik-täiskasvanud põliselanikest mehed, kelle õigusteks oli omada maad ja osaleda rahvakoosolekuil. Kohustuseks oli teenida sõjaväes. Kodanikuõigused puudusid naistel, orjadel, võõramaalastel. Poliitika-algselt tähendas plise valitsemist. Polise riigikord võis olla kas aristokraatlik või demokraatlik. Türannia-ühe isiku vägivldne võimu omastamine. Türann-ebaseaduslikult võimule tulnud e. isehakanud hirmuvalitseja. Akropol-kuljunukile rajatud kindlus. Agoraa-koosoleku- ja turuplats; linnasüda. Andreion-külalistetuba, kõige esinduslikum ruum.
kus valitseb piiramatu võimuga,kuid haritud monarh. Montesquieu-tema elutööks sai 1748a.ilmunud teos"Seaduste vaimust".Temalt pärineb võimude lahususe printsiip.1)seadusandlik,2)täidesaatev 3)kohtuvõim. Rousseau-sai kuulsaks teosaga"Kas teaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemis?"Tema hüüdlauseks oli ka ,,Tagasi loodusesse!"Ta pidas Ideaalseks rahvavõimu.Demokraatia pidi realiseeruma rahvakoosolekuil,see oli Mõeldav ainult väikestes riikides. Demos-rahvas kratos-võim demokraatia. 4) Neli tähtsamat rahvusliikumis tegelast olid: Johann Voldeamr Jannsen 1819-1890 ajalehe asutaja"Perno Postimees" Lydia Koidula 1834-1886 Jannseni tütar Jakob Hurt 1839-1907 Eesti Kirjameeste Seltsi presitent Carl Robert Jakobson 1841-1882 Viljandi ajalehe ,,Sakala"asutaja. .
midagi? Tema oli ka kord üks harimatu inimene, aga siis sai ta hariduse ja sai targemaks. Kõigil inimestel peaks see õigus olema, et targaks saada. Ta oleks just pidand mõtlema sellele, kuidas seda olukorda parandada, mitte jätma selle sinna paika. Rousseau hüüdlauseks sai aga ,,Tagasi loodusesse! " Tema ülistas eelajalugu, kus puudus eraomandus ja kõik olid õnnelikud. Veel oli ta täielik demokraatia pooldaja, mis pidi teostuma rahvakoosolekuil. Tema mõtteviis oli ka päris hea, täitsa tore ja tark mees tundus olevat. Valgustuste ideede levimise tulemusena suurenes sallivus. Maailma hakati parandama paremuse poole. Näiteks pöörati tähelepanu rahvaharidusele, parandati talupoegade olukorda, kohtumõitmistel kaotati piinamine ja seadused muudeti täpsemaks ja selgemaks. See oli tõesti õige tegu peaks mainima. Monarhi ainuvalitsuslikku võimu nimetati valgustatud absolutismiks. Preisimaal oli selliseks
1930ndate algul tekkinud suurparteid (mitmed sarnase maailmavaatega väikeparteid ühinesid) ei pidanud pingetele vastu ja lagunesid, süvendades nii poliitilist kriisi. Samal ajal lühenes valitsuste eluiga (1932- 33 oli ametis 4 valitsust). Riigiasutuste autoriteet vähenes ning teravnesid vastuolud erinevate poliitiliste rüh-mituste vahel. Mitmed erakonnad moodustasid isegi poolsõjaväestatud rühmi, mis pidid korraldama välja-astumisi vastaste üritustel. Rahvakoosolekuil toimus ka füüsilisi kokkupõrkeid. 1924. aasta mässukatse- 1924. aasta detsembris sai Moskva arvates Lenini poolt mainitud "hingetõmbeaeg" täis ja Eestis pidid siin loodud löögiüksused hävitama selle demokraatliku väikeriigi. 1. detsembri varahommikul asusid enamlaste löögiüksused Moskvast saadud direktiivide alusel Eestis võimu haarama. Saadud juhiste järgi pidid relvastatud löögiüksused okupeerima siinsed valitsusasutused ning posti- ja transpordikeskused, vallutama
1 Kodanik, civis, oli antiikajal Kreeka või Rooma seaduste järgi kodanikuõigustega isik. Rooma kodanikuks sai laps sündides, kui mõlemal vanemal see juba oli. Roomas võidi kodanikuõiguse kinkida ka vabakslastule. Eeskätt anti kodanikuõigus Rooma linnriigi elanikele, hiljem hakkasid seda saama ka teised. Kodanikuõigustega isikute arv kasvas pidevalt, kuid jäi siiski piiratuks. Kodanikuõigus tõi kaasa sõjaväeteenistuskohustuse ja riigimaksud, õiguse hääletada rahvakoosolekuil (jus suffragii), passiivse valimisõiguse (jus honorum), edasikaebamisõiguse karmi karistuse korral (jus provocationis) ning lepingute (jus comercii) ja abielu sõlmimise õiguse (jus conubii). Kodanikuõigus võeti ära orjaks muudetud ja pagendatud isikuilt ning neilt, kelle kohta tegi sellekohase otsuse rahvakoosolek. Ebaseaduslik kodanikuõiguse omastamine oli karistatav. Antiigileksikon 1. A- Met. Tallinn 1983, lk 258-259. 2
vrandumist riigist. 1930ndate algul tekkinud suurparteid (mitmed sarnase maailmavaatega vikeparteid hinesid) ei pidanud pingetele vastu ja lagunesid, svendades nii poliitilist kriisi. Samal ajal lhenes valitsuste eluiga (1932- 33 oli ametis 4 valitsust). Riigiasutuste autoriteet vhenes ning teravnesid vastuolud erinevate poliitiliste rh-mituste vahel. Mitmed erakonnad moodustasid isegi poolsjavestatud rhmi, mis pidid korraldama vlja- astumisi vastaste ritustel. Rahvakoosolekuil toimus ka fsilisi kokkuprkeid. Kriisiolukorras tusis esile uus poliitiline jud Eesti Vabadussjalaste Liit, mis loodi 1920. aastail sjaveterane koondava mittepoliitilise hendusena, kuid ei suutnud 1930ndate algul poliitikast krvale jda. Vabadussjalaste (tuntud ka vapside nime all) juhtideks olid Andres Larka ja Artur Sirk. Vabadussjalased nudsid uuendusi valitsemises ning sdistasid vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis, leides sellega suurt toetust rahva hulgas
annaabi.ee 
