Varem tööd tegid talupojad põldudel kuid nüüd domineerisid orjad 12. Miks oli vaja muuta vabariiklikku valitsemiskorraldust? Linnastumine Rahvakoosoleku proletariseerimine Sõjavägi oli ustav oma sõjapealikule aga mitte SPQR Rooma oli muutnujd linnriigist suurriigiks Iseloomustage muutusi valitsemiskorralduses Augustuse ajal. Vormiline nimetus säilib kuid võim koondub ühe isiku kätte Kodanikkond laieneb Senati suurus 300 → 600 Rahvakoosolekuid ei kutsuta enam kokku Keiser käsutas vägesid ja rahvatribuunina omas veto õigust 12. Rooma ühiskond:Varane Rooma ühiskond, keisririigi ajal. Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli seisuslik: kõik inimesed kuulusid sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusse. Senaatoriseisus Ratsanikuseisus: Lihtrahvas Orjad 13. Kirjeldage Rooma armee rolli ja arengut vabariigist keisririiki.
Linnusetyypideks olid-m2gilinnus,neemlinnus,kalevipoja s2ng ja ringvall-linnus. Muinasaja l6pul oli maaharimine peamiseks tegevusalaks. Kasutusel oli kolmevilja systeem. Kasutusele tuli ader. K2sit66s valmistati vajalikke t66riistu,ehitisi,r6ivaid. Muinasaja l6pul l2xid moodi h6beehted. Valmistati ka savin6usi. Eestit l2bis ka kaubatee. Rahana hakkas levima h6be. Tavaliselt elati maal palkhoones. Vilja kuivatati rahetoas. Eestis oli 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Peeti palju rahvakoosolekuid. Suhted naabritega olid rahumeelsed. P6hi v2eyksuseks oli malev.
tuntakse Ateena akropoli ka lihtsalt Akropolina. Ateena akropol kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Ateena Akropol on loodud 5.saj eKr. Akropolile tõusmiseks tuli minna mööda Panatenaiade Püha teed. Akropoli pääses läbi sammastatud väravaehitise, mida nimetatakse ka propüleeks. Propülee Sammastatud väravaehitise ehk propülee koopia Münchenis. Ateena akropol Kõige rahvarohkem oli tavaliselt agoraa ehk turuplats akropoli jalamil. Agoorad piirasid uhked sammaskäigud. Rahvakoosolekuid peeti omaette koosolekuplatsil, mis paiknes kõrgel künkal akropoli ja agoraa läheduses. Paigad ja rajatised akropolil Ateena akropoli mäekülje sees asuvad Paani koopad. Ateena akropoli jalamil on osaliselt kaljusse õõnestatud rooma stiilis teater Odeion, mille 2. sajandil pKr elanud rooma päritolu filantroop Herodes Atticus lasi rajada mälestusmärgiks oma naisele. Erechtheuse järgi
ülistamine. Propaganda teenis ainult võimu huve ja sellest tingituna kõik propaganda vahendid kuulusid valitsevale võimule n.ö kommunistlikule parteile ja sellega tegeleti partei loal ja partei kontrolli all. NSVL ühiskonnas kujunes välja uus kunstivool sosialistlik realism, see kujutas kõike palju helgemana. Inimeste meelte mürgitamiseks kasutati mitmeid vahendeid kõige tähtsamad olid plakatid,loosunigd,ajakirjandus ja kultuur.Palju oli ka rahvakoosolekuid,kus NSVL-i juhid käisid rääkimas ja inimesi mõjutamas.Filmikunst mõjutas inimesi palju, sest seda oli kerge levitada ja filmid panid inimesi uskuma,et nad elavad kõige paremas riigis. Propaganda näitas NSVL-i juhte, kui inimesi kes hoolivad oma rahvast ja toetavad neid ja see näitas probleeme positiivsemalt.NSVL-i kujutati sellisena, nagu ta oleks kõige parem koht elamiseks ja et riigil on kõik vajalik olemas,mida inimesed vajavad.NSVL-i juhte ülistati ja
Rajati templeid, teatreid, gümnaasiume, sammaskäikudest piiratud väljakuid, staadione linna serva ja muidu avalikke ehitisi. Kaubandus Vahemerel elavnes senisega võrreldes veelgi ja rikaste linnakodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi. Ka orjapidamine võttis varasemaga võrreldes veelgi suuremaid mõõtmeid. Linnu valitseti traditsioonilisel viisil: tegutsesid linnanõukogud, igal aastal valiti riigiametnikke ja mõnes Kreeka linnas korraldati ka rahvakoosolekuid. Kuid linnade võimuorganite volitused piirdusid nüüd enamasti siseasjade korraldamisega. Välisküsimustes allusid linnad selle suurriigi valitsejale, kelle territooriumil need paiknesid. Kreekas sõltusid linnad kuningavõimusti vähem kui mujal. Paljud neist ajasid iseseisvat poliitikat ja suutsid Makedoonia kuningatele isegi edukalt vastu seista.
Akropolina. Ateena akropol kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Ateena Akropol on loodud 5.saj eKr. Akropolile tõusmiseks tuli minna mööda Panatenaiade Püha teed. Akropoli pääses läbi sammastatud väravaehitise, mida nimetatakse ka propüleeks. Propülee Sammastatud väravaehitise ehk propülee koopia Münchenis. Ateena akropol Kõige rahvarohkem oli tavaliselt agoraa ehk turuplats akropoli jalamil. Agoorad piirasid uhked sammaskäigud. Rahvakoosolekuid peeti omaette koosolekuplatsil, mis paiknes kõrgel künkal akropoli ja agoraa läheduses. Paigad ja rajatised akropolil Ateena akropoli mäekülje sees asuvad Paani koopad. Ateena akropoli jalamil on osaliselt kaljusse õõnestatud rooma stiilis teater Odeion, mille 2. sajandil pKr elanud rooma päritolu filantroop Herodes Atticus lasi rajada mälestusmärgiks oma naisele. Erechtheuse järgi nime saanud tempel Erechtheion rajati Ateena akropoli põhjaossa praegusel kujul aastail 421406 eKr
Teise suurusega kultuurikeskuseks tõusis Pergamon. Kuid ega ka Ateena oma tähtsust kaotanud, see püsis hellenistlikus maailmas tähtsama filosoofiakeskusena. Hellenismiajastul hakkas kodanike otsustusõigus vähenema. Suuremad riigid hakkasid valitsema linnriike. Seega linnriigi tähtsus hakkas ka vähenema. Riiki juhtis ja tähtsamaid asju otsustas monarh. Linnades tegutsesid linnanõukogus, kus igal aastal valiti riigiametnike. Kuid mõnes Kreeka linnas korraldati ka rahvakoosolekuid. Samuti muutus ka sõjaväekorraldus. See ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Ja üleüldse kaotas kodakondsus oma tähtsuse. Ning tekkis maailmakodanik. Ühesõnaga hellenismiajastul muutus nii paljugi. Mitmed asjad kaotasid oma tähtsuse. Vanad linnad kaotasid oma tähtsuse. Ja tekkisid uuemad tähtsamad linnad. Vallutusi oli palju. Ning kreeka kultuur levis väljapoole Kreekat. Suurriiki juhtis monarh, kes olid kreeka-makedoonia päritoluga.
Suurema reaalse välisohu korral määrati pooleks aastaks ametisse ka diktaator. Reaalset poliitilist võimu hoidis enda käes uus tekkinud aristokraatia – nobiliteet. Kaotati patriitside ja plebeide seisusevahe. Roomlased hakkasid Itaalia alasid allutama. Seejärel alustati Kartaagoga sõdimist,vallutati ka Idamaid. Ka Kreeka allutati Rooma ülemvõimule.Keisririigi ajal Varase Keisririigi ajal jagati võim seati ja riigi esimese kodaniku – princeps’i – vahel. Rahvakoosolekuid ei kutsutud enam kokku. Loodi õigusriik, kus kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Caracalla seadusega said kõik vabad kodanikud endale kodakondsuse.Puhkesid suured ülestõusud ning kodusõjad.Hilises keisririigis astusid ametisse sõdurkeisrid, kellel oli nüüd taas piiramatu võim. Loodi uusi reforme.Vallutati Egiptus. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol.395.a. eraldusid teineteisest Lääne- ja Ida-Rooma.lagunemine:sõjavägi barbariseerub,kodusõda,maj.kriis,2pealinna
peaaegu eranditult latiinid (ilmselt ka sabiine ja etruske). Kuningavõim oli absoluutne(haarab kõiki ühiskonnavaldkondi nt religioon, juriidiline jne), kuid mitte päritav.Troonile tõusti tänu rahva või Senati heakskiidule. Kuningate ajal kuulus võim (imperium) kuningale: - sõjaline - juriidiline (vabariigi ajal preetoril) - kokku kutsuda rahvakoosolekuid ja esitada seadusettepanekuid - vastutas jumalatega suhtlemise eest (õigus korraldada auspiitse käis imperium’iga lahutamatult kaasas) 3) Etruski mõju piirid Etruskide tsivilisatsioon mõjutas väga tugevasti Antiik-Roomat. Keel: Ladina keel püsis. (Trooni)vallutajad kasutasid oma keelt ja ilmselt pidid oskama ladina keelt. Epigraafias(pealiskiri, kivi kus on midagi peale kirjutatud,kõva materjalist,nt
Leian, et polis kaotas oma olulisuse sellepärast, et kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka- makedoonia päritolu monarhid. Seega ei valitsenud linnriiki enam kodanikud nagu klassikaliselt perioodil, vaid ainuvalitsejad, kelle võim oli piiramatu. Vaatamata sellele, et polis kaotas oma tähtsuse ja võimule sai monarh, tegutsesid hellenismiperioodil edasi linnanõukogud, valiti iga-aastaseid ametnikke ja tehti rahvakoosolekuid nagu ka klassikalisel ajastul. Erinevus seisnes aga selles, et kui klassikalisel perioodil oli rahvakoosolek kõrgeim võimuorgan, siis hellenistlikul ajastul piirdus nende võim vaid kohalikku igapäeva elu puudutavate küsimustega. Kõigis tähtsamates küsimustes pidid linnad alluma valitseja tahtele. Leian, et hellenistlikul perioodil oli võimul auahne ja võimukas valitseja, kes tegi kõik, et temale jääks viimane sõna ja et tema saaks otsustada riigi tuleviku üle.
Kuningateaeg roomas 753-509 aekr,varane vabariik 509-265,rooma vahemeremaade suurvõim 264- 133,kodusõdade periood 133-30,varajane keisririik 30-235 p.Kr. roomalinn tekkis kesk-itaalias,tiberi jõe alamjooksul latiini maakonnas.latiinid koondusid linnataolistesse asulatesse-keskustesse,rooma oli üks neist.,põhikeel oli ladina keel. Etrukide ajal kujunes roomast tõeline linn,ehitati templeid ja ühikondlike hooneid,foorum oli turuplays kus peeti ka rahvakoosolekuid,seal valiti ka kunigas kes valitses koos senatiga. Varane rooma ühiskond ,see oli valdavalt talupojaühiskond,hankisid elatist põlluharimisega,täisväärtuslikud elanikud olid maaomanikud ,rikkad inimeses teenisid sõjaväes, vaeseid kodanike nim proledaariteks,nende õigused olid piiratud. Rikkad ja vaeseid roomlasi ühendasid sageli patrooni ja kliendi vahekord,patroon oli eeskostja ja klient-sõltuv kaitsealune. Rooma kodanikud jagunevad
nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast. Atika elanike orjastamine oli seadusega keelatud. Kõik kes polnud kodanikud olid naised, orjad ja võõramaalased. Võõramaalased pidid riigile makse maksma ja vajadusel Ateena sõjaväes teenima. Siiski mittekodanike osa ei küündinud Ateenas niikaugele kui Spartas. Võrreldes tänapäevaga ei valinud rahvas riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. Tänapäeval pole rahvakoosolekuid eriti võimalik teha kuna varem olid Vanas-Kreekas linnriigid aga tänapäeval on riigid. Tänapäeval on rahval võrdsed õigused ning orjus pole lubatud ega pole ka inimlik. See näitabki, et Vana-Kreeka ja tänapäev pole riigikorralt ühtsed.
peale laste. Klienteelsuhted Kujunesid välja kuningate perioodil ja tähendasid seda, et vaene kodanik andis ennast vabatahtlikult rkkale patroonile kliendiks, tema hoole alla ja sai vastutasuks maad rentida. Klientide kohustuseks oli patrooni toetamine rahvakoosolekutel, hääletama tema poolt ja talle ihukaitsjaks olemine. Valitsuskorraldus Riigi eesotsas oli rahvakoosolekutel kinnitatud kuningas, kes valitses koos senatiga. Rahvakoosolekuid nimetati komiitsideks, mis toimusid esialgu kuuriate kaupa ehk suguvõsade kaupa. Neid rahvakoosolekuid ehk komiitse nimetati kurioaatseks komiitsiks. Pärast elanikonna jaotust varanduslikueisu järgi (6 saj eKr) tekkisid tsenturaalsed komiitsid. Need ei kogunenud enam päritolu järgi. Kuningal ei olnud piiramatut võimu ja ta oli eelkõige: 1.vähejuht 2. kohtunik ja 3.religoosete kombetalituste läbiviija. Kuninga tunnuseks oli kotkaga
alguses · Sotsiaaldemokraatia esindajaks Mihkel Martna. Kutsus üles sotsiaalsele õiglusele, astus välja rahvusliku, seisusliku ja majandusliku rõhumise ning eraomanduse vastu, kutsus üles looma õiglasemat, sotsialistlikku ühiskonda 1905.a. revolutsioon Eestis · Algus 12.jaan, tööliste solidaarsusstreik 9.jaan toimunud Verise Pühapäeva järel. · 1905.a. pidev streikide jada · Peeti sadu rahvakoosolekuid · koostati ja saadeti ära hulgaliselt palve-ja märgukirju · toimus kokkupõrkeid politsei ning sõduritega 1905.a. revolutsioon Eestis Uudiste programm - kõige radikaalsem. · Vajalikuks peeti ülemaalise rahvaesindusorgani valimist · meestele ja naistele võrdse valimisõiguse andmist · ulatuslikku autonoomiat mittevene piirkondadele 1905.a. revolutsioon Eestis Postimees oli vaoshoitum. · astus teravalt välja vägivallatsemise vastu
· Tööd ei pidanud tegema · Elu möödus perest eemal, sõjaline treening · Sparta s olid riigihuvid alati esikohal, tänu sellele tagati suhteline sise-stabiilsus · Vana-Kreeka kultuuripärandiks on: Teater ja Olümpimängud. Teatrid olid veinijumal Dionysose auks. Mänge peeti peajumala Zeusi auks. Aristokraatia paremate võim;ülemkiht(arhailine periood) Sofistid õpetlased Agoraa turuplats, seal peeti rahvakoosolekuid. Türannia ainuvõim. A.Suur Makedoonia kuningas. Oma sõjaretkedega võttis ta üle enam-vähem kõik Pärsia riigile kuulunud valdused. Perikles Ateena valitseja ning tema ajal oli demokraatia õitseng. Demostenis kõnekunstnik. Faalaks sõjaväe rivistus Geruusia Sparta võimu organ Heroodid- õigusteta vabad elanikud. Ptolemaios geotsentrilise maailmasüsteemi kinnistaja. Geotsentriline maakeskne maailmavaade. Sokrates Vana-Kreeka filosoof
Linna süda oli loomulikult akropol. See asus 156 meetri kõrgusel kus paiknes tugevasti kindlustatud kuningaresidents. Samuti ehitati Ateena akropolile juurde mitmeid pühamuid näiteks Athena tempel Parthenon. Lisaks kaunistasid akropoli rohked kujud. Ateena oli suur linn. Seal elas kümneid tuhandeid inimesi: nii Ateena elanikke, orje kui ka võõramaalasi. Kõige rahvarohkem oli tavaliselt agoraa ehk turuplats, mis asus akropoli jalamil. Selle läheduses peeti ka rahvakoosolekuid. Pireuses elasid peamiselt meremehed, kalurid ja laevaehitajad. Kogu linnuseplatool asus hajusalt pühapaiku, mida iseloomustavad sammaskojad, altarid ja suur hulk avalikke ning eraisikute ühendkinke. Rooma ajal ehitati Parthenonist ida poole väike Roma ja Augustuse Ümartempel. Lõunanõlval oli Dionysose teater. Akropolist lääne pool oli Hephaistose tempel, mis kuulub kõige paremini säilinud Kreeka templite hulka. Samuti oli Ateenas Tuulte torn -
vähemalt 2 inimest. Tasu nendel kohtadel ei makstud, kuna riigi teenimist peeti kodaniku aukohuseks, see aga tähendas seda, et kandideerida said ainult jõukad inimesed. Kõrgeimad magistraadid olid kaks konsulit, kelle ülesanne oli juhtida sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid ka sõjaväge juhtida. Kui aga riigis oli tõsiseid probleeme ja valitses oht, võis konsul kokkuleppel senatiga määrata kuni 6 kuuks ametisse diktaatori, kellel oli piiramatu võim. Rahvakoosolekuid kutsuti ainult kokku selleks, et arutada ja hääletada magistraadi esitatud ettepanekute üle. Rooma riigikord oli oma põhijoontes aristokraatlik, kuna rikaste sõna maksis rohkem, kui vaeste. Roomlaste tõeline kirjandus hakkas kujunema 3. sajandist eKr, mis kujunes kreeklaste kirjasõna ja kultuuri alusel. Esimesed autorid piirdusidki kreeka kirjanduse teoste mugavdamise ja ümbertõlkimisega. Aga roomlased suutsid ise ka luua silmapaistvaid
Olid suured rauatootmiskeskuses Virumaal ja Põhja-Saaremaal. Muinasaja lõpul läksid moodi hõbeehted. Valmistati savinõusi. Kaubandus: kaubitseti liivlaste, soomlaste, karjalaste, vadjalaste ja balti rahvastega. Eestit läbis kaubatee. IX XI levis rahana hõbe. Eluolu: elati maal palkhoones. Vilja kuivatati rehetoas (kujunes rehielamu). Eestis oli sumb-, rivi- ja hajakülad. Riiklik tase: oli varanduslik ebavõrdsus. Eestis oli 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Peeti rahvakoosolekuid. Ülikud ja rikkamad oli kihelkondade vanemad. Sõjandus: suhted naabritega olid enamjaolt rahumeelsed. XI sajandil rajati suuri võimsaid ringvall-linnuseid. Põhi väeüksuseks oli malev (ratsa- ja jalamehed). Eestlaste muinasusundi iseloomulikud jooned. Eestlastemuinasusund oli loodususund (uskumused, kombed, rituaalid, mille sisuks on inimese ja loodus vahekord) Põhielemendiks oli vägi.
Sin kuujumal, Samas päiksejumal Istar taevakuninganna Tammuz - viljakusjumal , istari mees Marduk Babüloni kaitsejumal, Kirjandus Kangelaseeposed "Gilgames" Teadus 1) Matemaatika 60 süsteem, ruutjuur, kuupjuur 2) Astronoomia kuukalender 3) Astroloogia Erinevused Egiptuse ja Mesopotaamia vahel: 1) Mesopotaamia kuningal ei olnud nii suur võim nagu vaaraol Egiptuses, keda peeti jumalaks 2) Egiptuses polnud vabu kodanikke ega rahvakoosolekuid 3) Sõjaväes olid Egiptuses talupojad, Mesopotaamias vabad kodanikud, ülikud, 4) Mesopotaamias mehel piiramatu võim 5) Mesopotaamias oli ühiskonnaelu vähem reguleeritud kui Egiptuses ( kirjutajad ) 6) --------,,------------ surmajärgsele elule ei pööratud nii palju tähelepanu 7) Mesopotaamias said inimesed jälgida loomade ohverdamist 8) Mesopotaamias kiilkiri, egiptuses hieroglüüfid 9) Mesopotaamias oli kirjaoskajate hulk suurem 10) ---------.
Tsensorid korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja. Kui riiki ähvardas hädaoht siis võis konsul kokkuleppel senatiga määrata piiratud ajaks ametisse piiramatu võimuga diktaatori. Senat- valitsev riiginõukogu- koosnes endistest kui ka tegevatest magistraatidest. Senaatoris olid ametis eluaegsed. Vabariigi lõpupoole ulatus senaatorite arv kuni 600-ni. Senati kätte olid kogunenud kõik tähtsamad riigivalitsemisalad: välispoliitika, sõjandus ja rahaasjad. Rahvakoosolekuid kutsuti kokku ainult selleks et hääletada koosolekut juhtiva magistraadi esitatud ettepanekute üle. Lihtkodanikel endil puudus õigus ettepanekuid teha. Rooma riigikord oli põhijoones aristokraatlik. Riiki juhtisid magistraadid ja senat. Rooma vabariigi aristokraatlik iseloom ei muutunud aja jooksul kuigi oluliselt. Rooma poliitika oma vaenlaste ja võidetute suhtes rajanes põhimõttel jaota ja valitse.
Nii kujunes Mariuse reformi tulemusel elukutseline palgaline sõjavägi. Mehed olid tihedalt seotud oma väepealikuga, kes neid juhtis ja nende heaolu eest hoolitses. Selle tagajärjel sõltusid väepealikud aina vähem senati otsustest ja võisid vajadusel isegi Rooma vastu välja astuda. Senati võim hakkas hääbuma, kuna neil puudusid abinõud väepealikute ohjeldamiseks. Varase Keisririigi ajal jagati võim seati ja riigi esimese kodaniku princeps'i vahel. Rahvakoosolekuid ei kutsutud enam kokku. Loodi õigusriik, kus kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Caracalla seadusega said kõik vabad kodanikud endale kodakondsuse. Puhkesid suured ülestõusud ning kodusõjad. Hilises keisririigis astusid ametisse sõdurkeisrid, kellel oli nüüd taas piiramatu võim. Loodi uusi reforme (sõjaväe reformid, maareformid).Vallutati Egiptus. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol. 395.a. eraldusid teineteisest Lääne- ja Ida-Rooma.
Kogu eluolu linnades oli kreekapärane rajati templeid, teatreid, väljakuid, staadione, gümnaasiume. Kaubandus Vahemerel elavnes senisega võrreldes veelgi ja rikaste linnakodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi. Ka orjapidamine võttis varasemaga võrreldes veelgi suuremaid mõõtmeid.Linnu valitseti traditsioonilisel viisil: tegutsesid linnanõukogud, igal aastal valiti riigiametnikke ja mõnes Kreeka linnas korraldati ka rahvakoosolekuid. Kuid linnade võimuorganite volitused piirdusid nüüd enamasti siseasjade korraldamisega. Välisküsimustes alluti maa omanikule. Aleksandria See oli Vahemeremaade suurim linn ja kultuurikeskus. Selle linna asutas Alexander Macedon 7. aprillil 332 aastat eKr. Aleksandrias olid ratsa ja vankrisõiduks sobivad tänavad, avalikud pargid, kuningalossi ala, suur sadam, Pharose tuletorn, lossi
mille2.sajandil Rooma päritolu filantroop lasi rajada mälestusmärgiks oma naisele. Akropolist loodes asub Areopaag ehk Arese kalju, kus peeti klassikalisel ajastul kohtuistungeid kriminaal- ja tsiviilasjades. Varem, enne 5. sajandit eKr, kogunes Areopaagil kogu, mis valvas seaduste täitmise järele (ka seda kogu nimetati Areopaagiks). Kõige rahvarohkemaks paigaks terves akropolis oli agoraa ehk turuplats akropoli jalamil. Seda piirasid sammaskäigud. Rahvakoosolekuid peeti aga hoopis omaette platsil, mis asus kõrgel künkal agoraa lähedal. 2 3 ARHITEKTID JA SKULPTORID; EHITISTE STIILID, ELEMENDID 2 http://wiki.gomaailm.ee/wiki/akropol/ 3 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/kunstiajalugu_triin.htm Parthenoni tempel Parthenon oli rikkalikult kaunistatud skulptuuridega ja arhitektid Kallikrates ja Itkinos ning skulptor Pheidias olid need, kes realiseerisid Periklese idee rajada pärslaste hävitatud Ateena
Preetorid (8)- Korraldasid õigusemõistmist, võisid vajaduse korral juhtida sõjaväge. Tsensorid- Korraldasid kodanike loendust ehk tsensust ja koostasid senaatorite nimekirja. Valvasid kodanike elukommete järele. Diktaator- määrati ametisse kui riiki valitses suurem hädaoht. Pooleaastase ametisoleku ajal kuulus talle piiramatu võim, kuid pärast ametiaja lõppu pidi ta oma tegudest aru andma. Rahvatribuunid (10)- Kaitsesid lihtrahva huve. Võisid kokku kutsuda rahvakoosolekuid ning omasid veto õigust. 4. Valitsemise erinevused Rooma vabariigis ja Ateena linnriigis Rooma vabariik: Aristokraatia Suurem roll ametnikel ja senatil Rooma hõlmas tervet Itaaliat Riigiametnikeks said vaid rikkad kodanikud ehk nobiliteet Rahvakoosolekud kutsuti ametnike poolt kokku vastavalt vajadusele Ateena linnriik: Demokraatia Tähtsam roll rahvakoosolekul Linnriik Riigiametnikele maksti palka Rahvakoosolekud käisid regulaarselt koos 5
• Tekkis linnaplaneerimine. • Sildade ehituse areng - tugevamad, kauakestvam, kuna kasutati võlve • Rooma arhitektuuris on palju Kreekalt ülevõetud ning endale sobivamaks muudetud disaine, detaile ja ehitisi. Nt: kasutati kreeka arhitektuurist sambaid, poolsambaid (ümar), pilastreid (nelinurkne) • Tähtsaim ehitusmaterjal oli põletatud tellis • Saunad ehk termid • Foorum - väljak, templid, ausammas, tähtsamad valitsushooned, korraldati rahvakoosolekuid, kõnede pidamised, austusavalduse koht • Kuppelehitis (Panteon) - teistsugune ehitus,kasettlagi, pühendatud jumalatele, puudub veekogumisala • Amfiteatrid, kus peeti gladiaatorite võitlusi - tuntuim Colosseum. Colosseumi 4 korrust: 1. korrus dooria stiilis ; 2. korrus joonia stiilis ; 3. korrus korintose stiilis ; 0. korrus areen, areeni loomad ja varustus. Colosseum Panteon Skulptuur: 1
tõus, R vabariigi lõpp *Varane keisririik: valitsesid järjest ja kodanikud ei saanud rahvakoosolekutel osaleda, laostunud Augustus, Nero, Traianus, rahu ja julgeoluku tagamine nn "R talupojad läksid linna paremat elu otsima. Muutused riigis rahuga" Puunia sõjad kartaagolaste ja roomlaste vahel 264-146 keisririigi ajal: polnud rahvakoosolekuid, keisril mitu ametit, eKr.1.)peale esimest Puunia sõda sai R-st tugevaim riik senaatorite ning kodanikkonna arv kasvas, kodanike eesõiguste Vahemeremaade idaosas. 2.)Kartaago väepealik Hannibal tugis vähenemine, kodakondsuse tähtsuse vähenemine, elukutseline sõjaväega üle Alpide It-sse ja purustas R sõjaväe Cannae lahingus, sõjavägi, kodakondsust jagati nii eraisikutele kui ka linnadele Pol
seadust enne , kui ei olnud senati heakskiitu. Senat juhtis riiki aga otsuseid tegid ja eluviisid rahvakoosolekud ja magistraadid. Rooma riigis ei olnud ühtset rahvakoosolekut. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. 7. Muudatused riigikorras keisririigi ajal? Kasvas kodanikkond ja kodanikeks said provintside elanikud, prov. õigused laienesid ja vahe itaaliaga kadus. Senatid olid keisrite nõuandjad. Valitsejal oli mitu ametit- konsul, asevalitseja, rahvatribuun. Rahvakoosolekuid enam ei peetud. 8. Rooma õigus. Rooma tekkis õigusteadus, mis on aluseks tänapäeva paljudele seadustele. Kõik inimesed olid seaduse ees võrdsed, olid olemas advokaadid ja prokurörid ning olid olemas ka kohtu otsused viitega eelmistele otsustele. Rooma oli õigusriik. 9. Kuidas sai roomast suurriik? Kõigepealt vallutas rooma 265 eKr Itaalia., 146 Makedoonia.kreeka. kartaago, 133 V-Aasia, 49 Gallia, 30 Egiptus, isaj keskel Britannia, 117a Daania Partia, Araabia. 10
pronksist, kilbid tehti puust, kaeti nahaga ja löödi üle vasega. Keraamika. Valmistati katusekive ja savinõusid, lampe, terrakotat, kedervarsi. Vormiti käsitsi ringiaetaval potikedral, kuivatati ja põletati. Kiviraiumine: Pae, liivakivi ja marmori murdmine ja tahumine. Linnaehitus. Ülalinnas (akropolil) asusid tähtsamad templid, see oli kindlustatud, et pakkuda kaitset sõja ajal. All-linnas olid käsitööliste ja kaupmeeste majad, all-linna keskel väljak (agoraa), kus peeti turgu ja rahvakoosolekuid. Alles VI saj. hakati all-linnu müüridega ümbritsema. Umbes sel ajal hakatakse linnu süstemaatiliselt planeerima, kvartalid saavad täisnurkse kuju vastavalt sirgete ristuvate tänavate võrgule. Arhitektuur. Veevõtukohad sammastega portikused, ehitati eesrindlikumates linnades koos veejuhtmetega. Templid olid pühendatud polise kaitsejumalustele. Kreeklased arvasid, et jumal elab templis, seal ei peetud jumalateenistusi, vaid hoiti jumala kultusotstarbelist kuju
mõistusesse. Suured Prantsusmaa valgustajad ideaalsest riigikorrast Montesquieu Sõnastas võimude lahususe põhimõtte Inimeste valikut mõjutab kliima Ideaalseks riigikorraks pidas Inglismaa eeskujul konstitutsioonilist, parlamentaarset monarhiat. Voltaire Ideaalne riigikord valgustatud absolutistlik monarhia Ei pidanud vajalikuks inimeste võrdsust, suhtus üleolevalt Rousseau Ideaalne riik on väike (nagu nt Kreeka polised) Pidas oluliseks rahvakoosolekuid Eeskujuks Ateena polis, kus toimis otsedemokraatia läbi rahvakoosolekute Friedrich II vs Joseph II Friedrich II reformide eripärad Kaotas vaid omal-maal- pärisorjuse Deklaleeris usuvabadust Deklaleeris vaba kohtumõistmist Järgis merkantilistliku majanduspoliitikat Joseph II reformide eripärad Kaotas kogu riigis pärisorjuse Deklaleeris vabadust Sarnasused Kaotasid pärisorjuse Mõlemad viisid läbi ümberkorraldusi kirikusüsteemis Keelasid piinamise
Roomast saab suurriik: suureks vastaseks Kartaago , peeti kolm sõda-I Puunia sõda-merel, Kartaago pidi valdusi lovutama. II Puunia sõda- Kartaago väepealik Hannibal, kaotati kogu laevastik. III Puunia sõda-Kartaago vallutati 146 eKr. Vabariiklik kord- ise nimetati Roomat -res publica`ks. Riigiametnikud ehk magistraadid. Kõrgeimad kaks konsulit-pidid juhtima sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega.Tsensorid korraldasid loendust. Kui riiki ähvardas oht, määrati diktaator. Rahvakoosolekuid kutsuti kokku selleks, et hääletada magistraadi esitatud ettepanekute üle. Rooma riigikord oli aristokraatlik. Kitsas ring patriitside ning jõukate plebeide perekonnad- nobiliteet. Rooma võim vallutatud maades:Itaalias võesti ära osa maast , mitmele poole rajati kolooniaid. Osa võidetud linnu sai munitsiipiumi staatuse-neil säilis omavalitsus ja nende elanikele anti Rooma kodaniku õigused. Enamik Itaalia linnu olid Rooma liitlased. Liidulepingu kohaselt pidid
magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks ning igasse ametisse vähemalt 2 inimest korraga. Kõrgemad magistraadid olid 2 konsulit, kes eeskätt juhtisid sõjaväge. Tsensorite ametiaeg aga kestis 5 aastat nemad tegelesid kodanikuloendusega jms. Äärmisel juhul valiti kuueks kuuks piiramatu võimuga diktaator. Senatile kuulusid kõik tähtsamad riigialad välispoliitika, sõjandus, rahaasjad. Rahvakoosolekuid kutsuti kokku aga ainult selleks, et koosolekut juhatava magistraadi ettepaneku üle arutleda. 4. Rooma eesotsas seisis rahvakoosolekul kinnitatud kuningas, kes valitses koos senatiga. Kodanikkond jagunes sugukondadeks, mis omakorda jagunesid perekondadeks, kus pereisal oli piiramatu võim. Roomas oli sõltuvusvahekord vaesed kodanikud ehk kliendid andsid end rikka patrooni kaitse alla. Valdavalt oli talupojaühiskond, jõukamad teenisid sõjaväes. 5
õiguseks oli osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse nad esialgu ei pääsenud. Tegemist oli nö. tavainimeste klassiga, kuhu kuulus iga vabana sündinud meeskodanik, kes polnud ratsanik või senaator. Täitsid sõjaväekohust ja moodustasid enamuse Rooma armeest. ROOMA VALITSEMINE VABARIIGI AJAL · Valitsemiskorraldus: · Kõrgeim võim kuulus vormiliselt rahvakoosolekule ehk komiitsidele. · Rahvakoosolekuid oli 3 liiki ja nad olid korraldatud erineva põhimõtte alusel: 1. Kuriaatsed komiitsid lähtusid päritolust - arutasid ja hääletasid impeeriumisse puutuvaid küsimusi 2. Tsenturiaatsed varanduslikust seisundist valisid magistraate, otsustati sõja ja rahu üle, võtsid vastu seaduseid. 3. Tribuutsed komiitsid seisusest - valisid alamaid magistraate: kvestoreid, ediile, rahvatribuune seisusest
diktaator. Reaalset poliitilist võimu hoidis enda käes uus tekkinud aristokraatia nobiliteet. Kaotati patriitside ja plebeide seisusevahe. Roomlased hakkasid Itaalia alasid allutama. Seejärel alustati Kartaagoga sõdimist (kolm Puunia sõda) ning vallutati ka Idamaid. Ka Kreeka allutati Rooma ülemvõimule. Keisririigi periood Varase Keisririigi ajal jagati võim seati ja riigi esimese kodaniku princeps'i vahel. Rahvakoosolekuid ei kutsutud enam kokku. Loodi õigusriik, kus kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Caracalla seadusega said kõik vabad kodanikud endale kodakondsuse. Puhkesid suured ülestõusud ning kodusõjad. Hilises keisririigis astusid ametisse sõdurkeisrid, kellel oli nüüd taas piiramatu võim. Loodi uusi reforme (sõjaväe reformid, maareformid).Vallutati Egiptus. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol 395.a. eraldusid teineteisest Lääne ja IdaRooma.
→ esimene inimõiguste käsitlus → kirikurolli eemaldamine Charles-Louis de Secondat Montesque → demokraatia → 3 võimu, mis stabiliseeriksid üksteist → võimude lahususe põhimõte Francois Marie Arouet Voltaire → valgustatud monarhia → “Meie õnnetus maailmas on inimesed jagatud kahte klassi: rikkad käskijad ja vaesed teenijad.” Jean-Jacques Rousseau → ideaalseks riigivalitsemis vormiks pidas rahvakoosolekuid. → demokraatia/rahvavõim → muidu ideaalset riigivalitsemis vormi ei olnud Saksa kameralistid → üksikisik saab elada heaolus ja õnnes vaid ühiskonna poolt toetatuna. → absoluutne monarhia Füsiokraadid → püsivad ja muutumatud seadused + ajastust ja ühiskonnast sõltuvad seadused → absoluutne monarhia → piiramatu võimuga valgustatud valitseja Valgustatud absolutismi valitsejad Friedrich II ehk Friedrich Suur → Preisimaa
kitsas ring jõukaid- rikkad patriitsid ja plebeid. Suurriigi teke: Rooma vallutas Puunia sõdade tulemusel Kartaago(146eKr), peale seda ka Makedoonia(149eKr). 133eKr päriti Pergamoni kuningalt testamendiga Väike-Aasias asunud riik, nii jõudis Rooma võim aasiasse. Roomast sai Vahemere valitseja. Valitsemine: Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud e magistraadid. Senat-valitsev riiginõukogu, koosnes endistest ja tegevatest magistraatidest. Rahvakoosolekuid kutsuti kokku selleks, et hääletada juhatava magistraadi ettepanekute üle, lihtkodanikel puudus õigus teha ettepanekuid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, tavaliselt pärinesid rikaste roomlaste seast. Tasu selle töö eest ei makstud. Võim vallutatud maades: vallutatud alade suhtes kehtis poliitika ,,jaota ja valitse", st, et Rooma pidas vastasetega läbirääkimisi ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti eraldi
teatreid, gümnaasiume, sammaskäikudest piiratud väljakuid, staadione linna serval ja muid avalikke ehitisi · Kaubandus Vahemerel elavnes veelgi ja rikaste kodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi · Ka orjapidamine võttis varasemaga võrreldes veelgi suuremad mõõtmed · Linnu valitseti traditsioonilisel viisil: tegutsesid linnanõukogud, igal aastal valiti riigiametnikke ja mõnes Kreeka linnas korraldati ka rahvakoosolekuid. Kuid linnade võimuorganite volitused piirdusid nüüd enamasti siseasjade korraldamisega. Välisküsimustes allusid linnad selle suurriigi valitsejale, kelle territooriumil need paiknesid · Kreekas sõltusid linnad kuningavõimust vähem kui mujal. Paljud neist ajasid iseseisvat poliitikat ja suutsid Makedoonia kuningatele isegi edukalt vastu seista 4. Hellenistlik kultuur
veevärk, kanalisatsioon ja keskküte. Rooma linna veega varustamiseks ehitati esimesed akveduktid juba 4. sajandil eKr, nende pikkus ulatus kümnete kilomeetriteni (pikim, 132 km, ehitati Kartaagosse). Kõige paremini on säilinud Lõuna-Prantsusmaal Nimesi'i linna lähedal asuv Pont-du- Gard, mis koosneb kolmekorruselisest kaaristust ja on ligi 49 m kõrge. Rooma riigis oli linnade ühiskondlik keskus foorum, kus peeti rahvakoosolekuid, peeti kohut jne. Seal asus ka palju tähtsaid ja suurejoonelisi rajatisi-templid, tribüünid, ausambad, võidukaared. Forum Romanum'i hoonetest oli üks tähtsamaid ümmargune Vesta tempel, kus põles Rooma riigi õitsengut sümboliseeriv igavene tuli. Roomlaste kõige armastatumaid vaatemänge gladiaatorite võitlusi korraldati amfiteatrites, kus istmed ümbritsesid areeni igast küljest. Suurim ja tänaseni säilinud amfiteater on 80. aastal pKr valminud Colosseum
palka. Suuremad sündmused said alguse 16. oktoobril 1905. aastal kui kuberneri korralduse kohaselt tulistasid sõdurid Uuel turul tööliste miitingut. Haavata ja surma said hulk inimesi. Järgmisel päeval, 17. oktoobril ilmus Peterburis tsaar Nikolai II maifest, millega anti rahvale kodanliku vabaduse kõikumata alused tõelise isikupuutumatuse, südametunnistuse-, sõna-, koosolekute- ja ühingute-vabaduse alusel. Manifesti ära kasutades toimus järgmistel nädalatel hulganisti rahvakoosolekuid ja miitingiud. Ilmnes ka, et eesti kodanlust, kes oli seni samuti muudatusi nõudnud, manifest rahuldas. Novembris asutas Jaan Tõnisson ametlikult esimese legaalse eesti poliitilise partei Eesti Rahvameelse Eduerakonna. 27.-29. novembril Jaan Tõnissoni eestvedamisel kokku tulnud ülemaaline rahvaasemikkude koosolek jagunes kaheks: Tõnissoni pooldajad ja radikaalsemad (eesotsas Jaan Teemant). Siit oli nüüd esmakordselt näha, et eesti ühiskonnas on tekkinud lõhe
käsklusi ja neid korrati lühidalt ja täpselt. 2. Kilbiga,kilbil-nende sõnadega saatis Sparta ema pojad lahingusse. Austati langenud sangareid. ATEENA, kui demokraatia rajaja(õp lk. 111) Demokraatia on tuletatud sõnadest demos-rahvas ja kratos-võim. Muistne ateena asus kõrgel kaljukünkal, mille ees oli Pireuse sadam ja väga kariderohke laht. Ateena akropoli ja pereuse sadama vahele jäi turuplats ehk agoraa, kus peeti ka rahvakoosolekuid. Ateena geograafilised iseärasused on kokku võetud müüdis Ateena nimesaamisest. Müüt nimesaamisest: Merejumal Poseidon(↑↑↑-kolmhark) ja sõjajumalanna Pallas, Panthemos,Promachos- Ateena pakkusid agoraalne, turuplatsile ja sadamale oma kaitset(tulevane Ateena linn). Rahvas kogunes agoraale ja pidi otsustama, kumb, kas Ateena või Poseidon on parim oma linna kaitsma. Jumalad leppisid omavahel kokku, et kumbki näitab rahvale oma
Caracella termid. Arkaad (kaaristu)- ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. Arkaade on kasutatud võlvlae, silla ja akvedukti toena, seina avajana ruumide ühendamiseks ja fassaadi liigendajana. Kaunistuseks ja liigenduseks on ehitatud ka petikarkaade. Verona San Zeno Maggiore kloostris. Arkaadi näidis. Foorum- Ühiskondlik keskus, kus peeti rahvakoosolekuid, mõisteti kohut jne. . Eriti tuntud on Rooma foorum. Rooma foorum. Willendorfi Veenus- naisekujuke, mille avastas 7. augustil 1908. aastal paleoliitikumi asulakohast Willendorfi linna lähedalt Austriast Wachau piirkonnast arheoloog Josef Szombathy. Kuju on kivist 12 cm kõrge ja umbes 30 000 aastat vana. Kunstiteadlased nimetasid kuju naljatamisi Willendorfi Venuseks. Tegemist oli naisekujuga, mis ei ole kuigi
toitu juurde vedada. Periklese ajal ehitati ka palju pühamuid tähtsaim neist jumalanna Athena tempel e. Partheon mis tähendas kreeka keeles neitsit. Kõigi ehitustööde jaoks saadi raha liidukassast. Peagi sai Ateena kõige võimsamaks linnriigiks 5.sajandil. Kuidas Ateenlased elasid Ateena linn Ateena oli suur ja rahvarohke linn. Seal elas kümneid tuhandeid kodanike käsitöölisi ja orje. Kõige rahvarohkem koht oli turuplats ehk agoraa. Seal peeti ka rahvakoosolekuid. Agoraa asus akropoli jalamil ja teda ümbritsesid uhked sammaskäigud, kuhu võis palava ilmaga päikese eest varju minna. Teine turuplats asus Pireuses, seal elasid peamiselt kalurid laevaehitajad ja meremehed. Ateenat kaunistasid mitmete jumalannade ja jumalate pühamud kõige tuntuim neist linna keskel olev akropol koos Partheoni templiga. Ateena elumajad olid aga tagasihoidlikud ja ühe korruselised. Tänavalt viis kõigepealt väikesesse hoovi ja sealt edasi eluruumidesse
kohut, osales usuriitlustes · Ülistuslaulud jumalatele, püramiiditekstid, surnuteraamatud · Kodanikkonna moodustasid jõukamad mehed, kes olid sõltumatud · "Sinuhe jutustus" · Aristokraatlik vanemate nõukogu, korraldati rahvakoosolekuid Ehnatoni usureform · Uue riigi ajal kehtestas ainujumalaks Atoni · Rentnikud ja orjad- orje oli vähe ja neid kasutati peamisel majapidamistes teenijatena · Teistele jumalatele ohvreid ei toodud Mesoptaamia suurriigid · Rajas uue pealinna Ahetatoni.
tõsine oht, aliti ametisse piiramatu võimuga diktaator. Rahvatribuunid valiti plebeide hulgast ning nende ülesandeks oli panna keeld ükskõik millisele riigorgani otsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve. Senat- valitsev riiginõukogu- koosnes nii endistest kui ka tegevatest magistraatidset. Senaatorid olid ametis eluaegselt. Senaatoreid oli u 600. Senati kätte oli koondunud kõik tähtsamad valitsemisalad. Seaduseelnõud mis rahvakoosolekutele läksid pidid enne läbi käima Senatist. Rahvakoosolekuid kutsuti kokku ainult selleks, et hääletada koosolekut juhatava magistraadi esitatud ettepanekute üle. Lihtkodanikud ise ettepanekuid teha ei saanud. Hääletamine toimus elamispiirkondade ning söjaväeosade kaupa. Rooma riigikord oli pm aristokraatlik. Rooma võim vallutatud maades Roomlased ei mõjutanud teiste riikide elukorraldust, sealset usku, keelt ning kombeid. Itaalias võeti võidetulit ära osa maast. Need maad jaotait plebeidele jne. Rajati rooma kodanike asulaid-kolooniaid
meest ning koosolek leidis aset iga 20 peva tagant. Kmme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel heks aastaks. Nemad olid sjave ja laevastiku lemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis vlja ka seadusi. 22) Riigivalitsemine-Rooma keisririik Varase Keisririigi ajal jagati vim seati ja riigi esimese kodaniku princepsi vahel. Rahvakoosolekuid ei kutsutud enam kokku. Loodi igusriik, kus kik kodanikud olid seaduse ees vrdsed. Caracalla seadusega said kik vabad kodanikud endale kodakondsuse. Puhkesid suured lestusud ning kodusjad. Hilises keisririigis astusid ametisse sdurkeisrid, kellel oli nd taas piiramatu vim. Loodi uusi reforme (sjave reformid, maareformid).Vallutati Egiptus. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol 395.a. eraldusid teineteisest Lne- ja Ida-Rooma.
piiramatu võim Rahvatribuunid-kaitsevad lihtrahva huve, õigus panna veto (keeld) ükskõik millisele riigiorganisatsiooniotsusele, kui see oli vastuolus rahva huvidega Senat-vanemate nõukogu (300 liiget), kogenud riigimehed, sise- ja välispoliitika kujundaja *Rooma riiki juhtisid aristokraadid ehk NOBILITEEDID. Riigikorraldus keisririigis * näiliselt sarnane * senat käib koos ja magistraadid valitakse samamoodi * rahvakoosolekuid ei ole * Keiser-tähtsamate piirkondade asevalitseja, sõjaväe ülem ja rahvatribuun * Senat-keisri nõuandja (väga auväärne amet) Mõisted 3 ajalooallikat- kirjalik, esemeline ja suuline Ajalooline aeg-aeg, mis ajast inimesed oskasid kirjutada Ajalugu-teadus, mis uurib ajaloolist aega Arheoloogia-teadus, mis uurib muinasaega Dateerimine-kuupäeva määramine Minoiline tsivilisatsioon-kõrgetasemeline ja omapärane tsivilisatsioon, mille kreetalased
Erinevused Sarnasused Spartas valitses aristokraatlik Naistel puudusid kord, kuid Ateena oli kodanikuõigused, nad olid demokraatlik riik mõne mehe eeskoste all. Ateenas hinnati välissuhted, Kodanikud said olla vaid see tegi kaubanduse osas mehed, kes olid põlisasukad Ateena rikkamas, kuid Sparta Peeti rahvakoosolekuid, kus oli teistele kultuuridele said osaleda vaid kodanikud suletud- kauplemine ja kus langetati otsuseid välismaailmaga ja reisid Oluline oli poiste sõjaline välismaale keelatud. ettevalmistus Ateenas võõramaalaste elu kergem kui Spartas kus seda ohjeldati sõjaväelise korraga Ateenas anti laste, mitmekülgset haridust, kuid
Mesopotaamias kui ka etruski ehituskunstis on kasutatud kaari, võlve ja kupleid, Mesopotaamias osati ehitada ainult silindervõlve, kuid roomlased hakkasid kasutama ka kuppel ja ristvõlvi. Rooma oli juba siis nagu maailmalinn, kogu linna ümbritsevates müürides oli 17 väravat, nendest väljusid sirged ja pikad sillutatud teed. Et varutsada linna veega, ehitati esimesed akveduktid juba 4. saj eKr. Ehitised Rooma riigis oli ühiskondlikuks keskuseks foorum, kus peeti rahvakoosolekuid, möisteti kohut jne. Foorumiga külgnes turg, juba Augustuse foorumil ei kaubeldud, vaid selleks olid eraldi rajatised (Traianuse turg) viiekorruliste kaubamajadega. Roomlaste kõige armastatuim vaatemäng olid gladiaatorite võitlused need korraldati amfiteatrites, paremini tänapäevani säilinud on Colosseum, see mahutas 56000 inimest ja oli lihtne ja kiire seal sisse ja välja pääseda, publikut eraldas areenist körge barjäär. Nagu kreeklastel ei olenud ka roomlaste
Keraamika. Valmistati katusekive ja savinõusid, lampe, terrakotat, kedervarsi. Vormiti käsitsi ringiaetaval potikedral, kuivatati ja põletati. Kiviraiumine: Pae, liivakivi ja marmori murdmine ja tahumine. Linnaehitus. Ülalinnas (akropolil) asusid tähtsamad templid, see oli kindlustatud, et pakkuda kaitset sõja ajal. All-linnas olid käsitööliste ja kaupmeeste majad, all-linna keskel väljak (agoraa), kus peeti turgu ja rahvakoosolekuid. Alles VI saj. hakati all-linnu müüridega ümbritsema. Umbes sel ajal hakatakse linnu süstemaatiliselt planeerima, kvartalid saavad täisnurkse kuju vastavalt sirgete ristuvate tänavate võrgule. Arhitektuur. Veevõtukohad sammastega portikused, ehitati eesrindlikumates linnades koos veejuhtmetega. Templid olid pühendatud polise kaitsejumalustele. Kreeklased arvasid, et jumal elab templis, seal ei peetud jumalateenistusi, vaid hoiti jumala kultusotstarbelist kuju
Arenes kaubandus, ostu jõud kasvas, taludes hakkasid esinema ka linnaesemeid. Raudteed. 1870. RT. Peterburi Tallinn, see nüüd tähtis sadamalinn. Kultuur laienes. 1896. pani Hermann Postimehe toimetaja ameti, seda hakkas täitma Jaan Tõnisson. Ka väike rahvas on rahvas. Impeerium andis pidevalt märku kuidagi oma nõrkusest, mis oli meile hea. 9.01.1905. Verine Pühapäev Peterburis. Sõdurite tuled suunati tsaari poole. See mõjus ka Eestisse: pidevad streigid, palju rahvakoosolekuid, palju palvekirju, nääklemisi mentidega. Ajalehed hakkasid oma programme ja kirju esitama, pinge muudkui kasvas. Nõudmised ei andnud mingeid tulemusi, et tsaarivalitsust "raputada". 16.10 oli Uueturu demonstratsioon (~ eestlaste verine pühapäev) 17.Oktoobri manifest: andis venele parlamendi, kodanikuvabadus meile. Nov 1905: Postimehe liberaalid moodustasid Eesti esimese partei: Eesti Rahvameelne Eduerakond ja teise Uudise toetajad Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus. Paraku
Nende välimus oli hirmuäratav ning hirmul oli suur osa nende vallutustaktikas, olid väga sõjakas rahvas. Nad olid osavad vibukütid ja ratsutajad ning nad kasutasid sadulat ja jalatseid. Hunnide kuulsaim väejuht oli Attila, kes sõdis Katalaunia lahingus, kuid selle lahingu nad kaotasid. GERMAANLASED elasid Musta mere ja Skandinaavia vahel. Neil oli iseloomulikuks rändav eluviis ning peategevusteks olid jahindus, laamakasvatud ja alepõllundus. Nad pidasid rahvakoosolekuid, kus otsustati tähtsamate küsimuste üle, eesotsas olid pealikud ja kuningas. Puudus kihiline riiklik moodustis. Tekkisid germaanlaste riigid: läänegootide riik (Hispaaniasse), vandaalide kuningriik (Põhja-Aafrikasse), anglosakside kuningriik (Britanniasse), Frankide riik (Galliasse), idagootide riik (Itaaliasse), burgundide riik, langobardide riik. Rahvasterände tagajärjel hakkasid barbarite ja endise Rooma riigi elanikkude kultuurid segunema. Kiriku tähtsus
annaabi.ee 
