Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rahvakommetest" - 7 õppematerjali

KULTUURIDEVAHELISE ÕPPIMISE VÕIMALUSED JA VÄLJAKUTSED
5
doc

KULTUURIDEVAHELISE ÕPPIMISE VÕIMALUSED JA VÄLJAKUTSED

meis.ee/artiklid?news_id=328). Enne, kui saame hakata rääkima kultuuridevahelisest õppimisest, tuleks põgusalt peatuda kultuuril. Tehes selgeks, mis on kultuur? Kultuuri all mõeldakse ennekõike kõrgkultuuri ja selle tooteid (kunsti, kirjandust, muusikat jms) ning rahvaloomingut, haridust ja kasvatust. Keeleõppe juurde kuulub sageli vastava maa kultuuri põgus tutvustamine: õpitakse tundma kirjanikke ja loetakse nende teoseid, uuritakse arhitektuuri ja kunstiväärtusi, räägitakse rahvakommetest jne. Kindlasti on see vajalik inimese silmaringi laiendamiseks, kuid kultuuridevahelises suhtluses jääb sellistest teadmistest napiks. Kultuur laiemas tähenduses on ajaloolise pärandina saadud usuliste, poliitiliste ja esteetiliste väärtuste kogum, mis omandatakse sotsialiseerumisprotsessis ja mis on vähemalt osaliselt ühine inimestel, kes elavad ühesuguses sotsiaalses ümbruses. Kultuur annab meile identiteedi ja teeb meis ainulaadseks. Kultuur eristab ühte

Ühiskond → Ühiskond
16 allalaadimist
Kokkuvõte 18-sajandist Eestis
9
doc

Kokkuvõte 18. sajandist Eestis

Jutlustes jagati sageli praktilisi nõuandeid. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones pärisorjust. A. W. Hupel: Tüüringist pärit Hupel (1737 ­ 1819) oli Põltsamaa pastor (1763 ­ 1804), viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast saksakeelsetes kogumikes ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast" ning ,,Põhjamaa kirjutisi". Esimene raamat räägib Eestimaa haldusest, rahavastikust, seisuskorraldusest, rahvakommetest, floorast ja faunast. Andmete saamiseks pöördus Hupel pastorite, koduõpetajate ja tuttavate aadlike poole. Hupel osales agaralt ka raamatute levitamises ning lugemisseltside moodustamises. Koos kohaliku arsti Peter Wildega andis ta Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajalehte ,,Lühhike öppetus...". J. G. Eisen: Johann Georg Eisen von Schwarzenberg (1717 ­ 1779) sündis pastori pojana Baieri põhjaosas Mittelfrankenis, õppis Jena ülikoolis teoloogia kõrval matemaatikat,

Ajalugu → Ajalugu
90 allalaadimist
Moraal ja eetika
14
doc

Moraal ja eetika

üksi hakkama. Mida teed? Kas võtta ta oma koju, kas on ruumi, kuidas mõjub see kodurahule, suhtele oma abikaasaga? Kas on võimalik töölt lahti võtta? Või paned ta vanadekodusse? Selliste küsimuste ees tuleb paljudel lastel ühel päeval seista. Vanemate austamist võib avaramalt võttes mõista öelduna ka kogu rahvale ja näha selles eelnenud sugupõlvede tööst ja tulemustest lugupidamist. Näiteks tuleb lugu pidada emakeelest, rahvakommetest, rahvalauludest, Eesti lipust, riigi hümnist, traditsioonidest jms. 5.Sina ei tohi tappa. Algselt ei tähendanud see totaalset keeldu teist inimest tappa - võidi tappa vaenlasi sõjas, korra kohaselt toimusid ka hukkamised, võidi tappa ka loomi söögiks ja ohverdamiseks. Käsk oli suunatud omakohtu ehk mõrvade vastu. Näiteks eksis Kain selle käsu vastu kui ta mõrvas kadedusest oma venna. Kristlik täiendus. Jeesus on öelnud täienduseks: "Te olete

Kategooriata →
50 allalaadimist
Uurimustöö-Harri Jõgisalu
37
doc

Uurimustöö: Harri Jõgisalu

Põgusamalt on kirjeldatud seda, milline oli vana kool, mida loeti ja lauldi, kuidas peeti pühi ja täideti kombeid. Raamatust leiab ka vanu laule, kõnekäände, mõistatusi ja vanasõnu. Kirjaniku ettevõtmine on suur ja tulemuseks lausa uurimistöö. *,,Vesiratta Talumuuseum'' Kirjutatud on ühe veskitalu minevikust ja tänasest päevast, pererahva saatusest ning talumuuseumi rajamisest. 17 Raamat jutustab peamistest talutöödest, rahvakommetest ja uskumustest, omaaegsest kultuurielust külas, Eestimaa kaunist loodusest. Samuti peatutakse Eesti ajaloo tähtsamatel sündmustel. Eesti talule pühendatud muuseumiraamatu kirjutamisel on autorit innustanud mälestused lapse- ja noorpõlvekodust ­ oma vanavanemateaegsest talust ja kodukülast, ülespaisutatud jõel asuvast vesiveskist, seda ümbritsevast maalilisest loodusest. 2.2.5 Mälestusteraamatud

Kategooriata → Uurimistöö
30 allalaadimist
Eesti Uusaeg
58
pdf

Eesti Uusaeg

· Riias mitmeid, Tallinnas(1772), Tartus(1789), Pärnu(1811) August Wilhelm Hupel(1737-1819) · Baltikumi valgustuse võtmeisik: - Kirjanik ja kodu-uurija ning teadlane · Tuli Saksamaalt 1757 ja Põltsamaa pastor(1764-1804) · Saksakeelne 4-osaline topograafia Eesti- ja Liivimaa kubermangudest: - Väärtuslik pilt provintside valitsemisest, rahvastikust, rahvakommetest, geograafiast, loomadest, taimedest - Kaastöölised edastasid materjale · Eraldi valgustuslik ajakiri-jätkuväljaanne(1781-89) - Kaastöölised - Provintside ajalugu ja kaasaeg: etnograafia, keeleteadus, statistika, majandus, loodus · Soosiv suhtumine tp-sse(eestlastesse ja lätlastesse):

Ajalugu → Eesti uusaeg
66 allalaadimist
Soome-ugri rahvakultuur
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

eeskätt 18. sajandi I poolel. Paljud mordvalased asusid 18.-19. sajandil ümber Venemaaga ühendatud stepialadele Volga taga. Oma põlisel asualal jäid nad vähemusse, levis vene keele oskus ja segaabielud. 19. sajandil olid mordvalased valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvas, omakeelne ülemkiht oli ammu hajunud. 19. sajandi lõpul hakati Ilminski süsteemi raames arendama mordva kirjakeeli ning tekkis väikesearvuline mordva haritlaskond, kes huvitus rahvakommetest ja folkloorist. Väljapaistvaim esimese põlvkonna mordva haritlane oli Makar Jevsevjev (1864-1931). Oma autonoomse territooriumi said mordvalased suhteliselt hilja, sest puudus konkreetne tuumikala, mille baasil see luua. 1928 loodi siiski Mordva ringkond, mis 1930 reorganiseeriti autonoomseks oblastiks ja 1934 ANSV-ks. Põlismaistamine (korenizatsija) puudutas mordvalasi seega üsna vähe. Põllumajanduse kollektiviseerimine tabas põliseid maaharijaid suhteliselt rängalt. 1930

Kultuur-Kunst → Kultuurid ja tavad
34 allalaadimist
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

1877 vabanes linnaarsti kohalt ja kolis pensionipõlve pidama Tartusse. Kreutzwald suri 25. augustil 1882, ta on maetud Tartu Raadi kalmistule. Esialgu kirjutas K ainult saksa keeles, tõlkis saksakeelseid luuletusi eesti keelde. Suurem huvi eesti keele ja eesti keeles kirjutamise vastu tekkis Tartu aastatel põhiliselt Faehlmanni mõjutusel. Tähelepanuväärne on tema saksakeelne publitsistika nädalalehes Das Inland: kirjutas sõnumeid kohaliku elu sündmustest, artikleid eestlaste rahvakommetest, -uskumustest. Kaastöö Inlandile oli intensiivsem 1837-1843, hiljem saavutas ülekaalu juba emakeelne kirjatöö. Kalendrikirjutised (ÕESi kalender, Laakmanni kalender), rahvaraamatud, muinasjutud, luuletused, tõlked saksa keelest. Kalevipoeg 1857-61 ÕESi toimetistes, rahvaväljaanne 1862 (Kuopios). Ma-ilm ja mõnda 1848-1849 ­ Kreutzwald pakkus maarahvale mitmekesist lugemismaterjali. Välja andis Tartu trükkal Laakmann. Ajakiri oli rikkalikult

Sotsioloogia → Sotsiaalteadused
69 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun