Õlu eestis Õlu ja rahvakombestik Õlu on läbi aegade olnud eelkõige pidujook ja varemalt ka ohvriand, mida toodi kõigile neile, kellest arvati sõltuvat põllu viljakus, karja sigivus või kalaloomus. Selline sümboolne akt käis käsikäes maiste tavadega, kus õlu oli tasuks inimestele, kes aitasid kaasa majandusaasta tähtsamatel ja suurematel töödel. Nii kujunesidki rahvakommetes tavad, mille kohaselt peeti õlletegemist teatud puhkudel lausa kohustuslikuks. Kui viljasaak vähegi lubas, katsuti õlut teha kõikideks suuremateks pühadeks. Ka kõige vaesemgi mees proovis vähemalt jõuluks laari õlut valmistada. Jõulud olidki ehk kõige "märjemad" pühad. Kesvamärga pruuliti siis nii palju, et jätkuks vähemalt kolmekuningapäevani, paremal juhul küünlapäevanigi. Vanemal ajal oli teiseks tähtsaks õlletegemise puhuks mihklipäev, kui peeti lõikuspüha
kirjutatud norm vaheldumine - kohustus kõigile - kirjas õigusaktis Inimese tegevus - NB! kõige tähtsam kahjustab PÕHISEADUS E. loodusseadust KONSTITUTSIOON - määrused, otsused (osooniaugud, kliima soojenemine) b. kirjutamata norm Mis on kirjutamata normid? Tavad ja moraalinormid Kujunenud välja aastasadade jooksul Kirjutamata normide juured on rahvakommetes ja kultuuris TAVA tervitamine, külalislahkus, kaasnevad rituaalid ja sümbolid. Tava on raske muuta. MORAALINORM inimese hingeline tõekspidamine. Seda mõjutab tugevalt usk (10 käsku, lk 27) Tänapäeval ollakse paljudes asjades vabameelne. Kirjutamata normist üleastumine ei too kohtulikku karistust. Seaduste ja ühiskonna sidusus · Ühiskonnas reguleerivad inimestevahelisi suhteid nii kirjutatud kui kirjutamata normid. ·
Kuid võib ka nii teha: Küpsenud kuuma leiba niisutatakse veega, et pehmendada koorikut kuvo. Padja peale panemine ei ole üldine. Tavaliselt võetakse leivad ahjust välja ja asetatakse ahju kõrval olevale pingile. (veshkidjemga latsesi 'laod pingile'). Küpsenud leivad on pruunikaskollast värvust (tuzha). Valmis leivapätsid kontrollkaalu juures. Mordva ANSV Dubjonki raj. Povodimovo k. J. Karm. (Fk 2332:1) Leiba tuntakse Mordvas ammu - sellele viitab tema koht rahvakommetes ja tavandilises toidus. Sellest räägib ka minevikust säilinud traditsioon, mille kohaselt leiba küpsetab perekonnas ämm nii kaua, kui ta suudab seda tööd teha. Noorik lastakse iseseisva leivaküpsetamise juurde (see nõuab suurt vilumust) alles pärast esimese lapse sündi (Dines 1963: 110). Kuna leib on üks tähtsamaid toiduaineid, on sellega seotud ettekujutus rikkusest ja õnnest. Ka mordvalastel on leivaga seoses mitmesuguseid tavasid. Soola ja leivaga
annaabi.ee 
