Mõned kingivad aga praegu jõuludeks raha. Meie aja ühiskond ei saa enam kunagi tunda vana head jõulupühade ehedust ja südamlikkust. Tundmatuseni on muutunud ka väiksemate kalendripühade järgi talitamine ning igapäevased tööd-toimetused. Karjalaskepäev, jüriöö, toomapäev dekaadi möödudes ei ole noored lapsed nendest nimetustest ehk kuulnudki. Üha enam urbaniseeruvas ühiskonnas polegi enamikul inimestest kõike vajalikku, et vanade rahvakommete järgi käituda. Vaid mõnel üksikul elukutselisel karjapidajal on võimalus vanade eestlaste kombe järgi oma karja talitamisega tegeleda ning pigem eiravad nemadki seda, sest praegu on juba kõik farmid ja talud ära automatiseeritud ning suuremat vajadust oma käe-jala koormamiseks pole. Aastaid tagasi oli noorte seas populaarne teha suure seltskonnaga jüriööl uhke lõke. Hetkel ei tea noored sellisest kombest midagi. Ka toomapäev, küünlapäev ja paastupäev on inimeste jaoks
rahvarõiva kandmine fraki ja õhtukleidi kandmise pidulikkusega. Valides rahvarõivaid, võiks üldjuhul lähtuda oma juurtest- panna selga selle kandi rõivad, kust ollakse pärit või kuskohast on pärit näiteks mees. Kõige kindlam on pidulikel vastuvõttudel kanda rahvariideid kuna rahvarõivas on ajatu ega lähe moest ning on ilus. Rahvarõival on erinevalt enamikest teistest pidulikest riietest oma lugu. Vanade rahvakommete ja pidudega seotud rõivastuse, selle põlise mustrite ja ehete visas säilitamises avaldus Eesti rahva püüd kaitsta kogu oma põlist kultuuri võõraste rõhujate vastu, keda rahvast järsult eraldasid nende erinevad rõivad, teistsugused kombed ja eluviis. Ka tänapäeval on rahvariided tähtsalt kohal meie südameis ning laulupidudel ja pidulikel vastuvõttudel silm puhkab neil inimestel, kes võtsid vaevaks muretseda endale rahvariided ja neid ka uhkusega kannavad.
eelkõige enda ahnusest ja soovidest, kõige tähtsam on, et saaks ise lahedasti ära elatud, teistest hoolimata. Surma temaatika on samuti käsitlust leidnud. Hukkuvad kubjas Hans ja nõid Minna. Aga see teema ei ole esmatähtis. Rõhutatud on ikka elulisi teemasid armastus, ahnus ja omakasupüüdlikkus, soov alati teisest parem olla, ükskõik mis vahenditega. Mulle meeldis see raamat. Kas ma teda just teist korda loeksin, ei ole kindel, aga suurepäraseid rahvakommete, toimingute, uskumuste, traditsioonide ja lihtsalt küla elu-olu kirjeldusi lugeda oli lihtsalt nauding. Lisaks Kivirähki mahlane huumor. Kui see referaat valmis sai, mõtlesin internetist pisut järgi uurida, mida teised inimesed ka samast loost arvanud on. Silma hakkas nii mõnigi üllatav seisukoht, aga enamikule oma arvamust avaldanutele on romaan meeldinud, kuigi erinevate põhjendustega. Toon mõned näited. Mõnega neist olen nõus, mõnega mitte. Marit:
ajaloo kontekstis; • “Mis lugu rahva mälestustest pidada” (Eesti Postimehe lisaleht 1871, nr 26-27); Rahvaluule väärtustamine • “Eestirahva ajaraamat” (Eesti Postimehe lisaleht 1876, nr 13); • “Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele” (Olevik 1888, nr 8- 10, 12); I palve koguda murdekeelt; II palve koguda rahvaluulet; küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks; Tagasiside andmine leheveergudel (avaldas 156 kogumisaruannet) = epistolaarne folkloristika; J. Hurt rahvaluule publitseerijana • “Eestirahva ajaraamat” (1876) – viie-osalise “ajaraamatu” idee: I. Vana Kannel, II. Vana Tarkus, III. Vana Usk, IV. Vana Jutt, V. Vana Kombe (hiljem lisas eraldi osana mõistatused); • Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid. I (1875-1886), II
J. Hurda üleskutsed rahvaluulet koguda: 1. Rahvaluule kui "üks suur ja elav ajaraamat"; folkloori tähendus rahvusliku ajaloo kontekstis. 2. "Mis lugu rahva mälestustest pidada" (Eesti Postimehe lisaleht 1871, nr 26-27); Rahvaluule väärtustamine. 3. "Eestirahva ajaraamat" (Eesti Postimehe lisaleht 1876, nr 13); 4. "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" (Olevik 1888, nr 8-10, 12); I palve koguda murdekeelt; II palve koguda rahvaluulet; küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks; tagasiside andmine leheveergudel (avaldas 156 kogumisaruannet) = epistolaarne folkloristika. J. Hurt rahvaluule publitseerijana: 1. "Eestirahva ajaraamat" (1876) viie- osalise "ajaraamatu" idee: I. Vana Kannel, II. Vana Tarkus, III. Vana Usk, IV. Vana Jutt, V. Vana Kombe (hiljem lisas eraldi osana mõistatused). 2. Vana kannel. Täielik kogu vanu eesti rahvalaulusid. I (1875-1886), II (1886) = Põlva ja Kolga-Jaani regilaulud. 3
Vene kultuuriühingud, aga ka mõned teised vene kollektiivid peavad nt 'maslenitsa' pidu, mis vanas vene kultuuris tähistas kevade tulekut ja talve taandumist, päikese võidukäiku. Päikese austuseks küpsetatakse sel päeval sadu päikesega nii vormilt kui ka värvilt sarnaseid vene pannkooke 'pliine', mida süüakse siis või, koore, kalamarja, soolakala või moosiga just nii nagu seda tehti vanades vene külades. Hoolimata teatavast huvist vanade rahvakommete vastu on tänane vene kultuur Eestis siiski eelkõige linnakultuur, vastuvõtlik avatud maailmale ja globaliseerumisele. Kõige vähem tunnevad end Eesti kultuuri ja ühiskonnaga seotuna ilmselt 30-aastased -- selle põlvkonna eesti keele tase jäi väikese tundide arvu ja halva õpetamise tõttu madalaks. Samas on neil inglise (või muu) võõrkeele oskus olemas ning paljud neist on valmis pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga väljamaalt õnne otsima.
Herder tõi eesti rahvalaulu maailmakirjandusse, esitas seda kui tõsiseltvõetavat kultuurilist pärandit. 14. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. Folkloorialased luuletused Eesti regivärss Rahvapärimus 15. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Hurt palus ajalehte teel inimestel saata rahvaluulet, murdekeelt, tegi küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks. Andis tagasisidet leheveergudel. Tal oli umbes 1400 kaastöölist. "Eestirahva ajaraamat" "Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid" 16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule ta jaoks ideoloogiline vahnd eestluse uueksloomisel. 17. Mille poolest erinenesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused?
- Kasutusvaldkond pedagoogikas (evolutsionalistlik käsitlus inimkonna ajaloost) - Vajalik laia silmaringi jaoks (et ära tunda hea ja halb). Igasugust rahvaluulet on vaja koguda, et terasid sõkaldest eemaldada. Meil on vaja ebausu kombeid, et mitte ise nii käituda. „Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele (1888) I palve koguda murdkeelt, II palve koguda rahvaluulet, küsitlustkavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks, Tagasiside andmine leheveergudel (avaldas 156 kogumisaruannet) = epistolaarne folkloristika Üleskutsed jõudsid rahva hulka: u 1400 kaastöölist, kes saatsid kokku 114 695 lk rahvaluulekirjapanekuid Kaastööd köidetud formaadi ja topograafilise pintsiibi alusel. Matthias Johann Eisen (18571934) Kogus teistsugust ainestikku, teda pakkusid huvi rahvajutud, mõistatused jne.
Nimeta tema olulisemaid rahvaluule kogumise üleskutseid ja tema algatatud väljaandesarju. Ta oli rahvusliku liikumise eestvedaja, pani aluse teaduslikule süstemaatilisele rahvaluule kogumisele ja kirjastamisele. Avaldas lehes kuulutusi, ärgitas inimesi talle rahvaluulet saatma, et ta seda koguda saaks. ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" (1888). See sisaldas esimest palvet koguda murdekeelt, teine palve koguda rahvaluulet ja peale selle küsitluskavad rahvakommete rahvausundi kogumiseks. Tema üleskutsed rahvaluulet koguda jõudsid rahva hulka, hiljem oli tal koguni 1400 kaastöölist, kes saatsid kokku 114 695 lk materjali. Viieosaline ,,ajaraamatu" idee; ,,Eestirahva ajaraamat" (1876). I. Vana kannel, II. Vana tarkus, III. Vana usk, IV. Vana jutt, V. Vana kombe. Veel nt ,,Setukeste laulud" I-III (1904-1907) 16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? J
sajandi lõpupoolel. Ülemeelikus tujus lisati viisipillile saateks kõikvõimalikke naljapille, nagu näiteks luuavars, millega kraabiti tuhaga üleriputatud põrandat või vaadipõhja. Praegusel ajal kogub vanade kultuuritraditsioonide jätkamine aina rohkem popullaarsust. Sellest annavad tunnistust rahvamuusika- ja folklooriüritused üle kogu Eesti (Viljandi pärimusmuusikafestival, Võru folklooripäevad, Põlva FolkFest jpt), pillimeeste kokkutulekud ja rahvakommete kasutamine perekondlike ning kalendriliste tähtpäevade tähistamisel. Samuti annab sellele tunnustust ka paljud nüüdisaegsed ansamblid, mis keskenduvad vanaaegse muusika jätkamisele. Igal aastal juulis Viljandi lossimägedes ja südalinnas peetaval pärimusmuusika festivalil saabki kuulda praeguseid noori talente, kes on pühendanud end rahvamuusikale. Festival on ühe erilise, 1990. aastate algul levima hakanud mõtteviisi tugevaim väljendus. See
,,Kriuka Kusta armastuse" nimitegelases, igaveses pummeldajas ja logardis toimub sügav murrang armastusest Sooja vastu. Selle novelli puhul on tehtud etteheiteid, nagu oleks hingeline pööre psühholoogiliselt valgustamata. ,,Kurgsoos" (1924) kujutatakse Kusta ning Sooja tõusuteed. Siin ei nähta maaelu enam vaimuaristrokraadi või kunstniku silmade läbi. Muutuvad ka looduskirjeldused: need pole enam hümnid Paanile, vaid hümnid toitvale maale põldudele, niitudele. Head rahvakommete tundmist osutavad humorislikult nähtud pulma-, varrude ja matuste kirjeldused. Romaanis ,,Maa" (1927) arendatakse edasi ,,Kurgsoo" tegevust: Kustast saab Tsilga talu rentnik. Kusta teed maakehvistu hulgast paremale järjele kordab tema sulane Kristjaan. Uudsete kujudena esinevad Tsilga talu vanaperemees ja perenaine ning uue joonena selle talu allakäik. Siitpeale hakkab suurtalude laostumise motiiv varieeruma paljudes Rohu romaanides, kuid kirjanik valgustab seda küsimust ühekülgselt.
katkust); o Esteetiline väärtus (ka ajaviide ja meelelahutus); o Kasutusvaldkond pedagoogikas (evolutsionalistlik käsitlus inimkonna jaloost); o Vajalik laia silmaringi jaoks (et ära tunda hea ja halb). ,,Eestirahva ajaraamat" (Eesti Postimehe lisaleht 1876) ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" (Olevik 1888) o I palve koguda murdekeelt; II palve koguda rahvaluulet; küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks; o Tagasiside andmine leheveergudel (avaldas 156 kogumisaruannet) = epistolaarne folkloristika; o Üleskutsed jõudsid rahva hulka: u 1400 kaastöölist, kes saatsid kokku 114 695lk rahvaluulekirjapanekuid o Kaastööd köidetud formaadi ja topograafilise printsiibi alusel. Hurt rahvaluule publitseerijana ,,Eestirahva ajaraamat" viie-osaline ajaraamatu idee Vana kannel
1848) ja see kannab pealkirja „Junker Heins. Zum Theil nach einer Ehstnischen Volkssage”. Jutt on kurikuulsast junkur Heinsist, kes võrgutas tütarlapsi ja jättis nad siis maha häbisse. kui kurat teda pattude pärast endaga kaasa viia tahab, tõmbab ta ka kuradil naha üle kõrvade. 17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. •I palve koguda murdekeelt; II palve koguda rahvaluulet; küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks; • Tagasiside andmine leheveergudel (avaldas 156 kogumisaruannet) = epistolaarne folkloristika; • Üleskutsed jõudsid rahva hulka: u. 1400 kaastöölist, kes saatsid kokku 114 695 lk rahvaluulekirjapanekuid (vt Kivike); • Kaastööd köidetud formaadi ja topograafilise printsiibi alusel; 18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? • Rahvaluule kui “üks suur ja elav ajaraamat”; folkloori tähendus rahvusliku ajaloo kontekstis;
see seati range organiseerimise raamidesse. Mõlemad uuendused ei olnud absoluutsed, vaid iseloomustavad tendentsid. 25 Tänapäeval Laulev revolutsioon pani eestlased taas ühiselt Eesti asja ajama. Äkki sai jälle selgeks, et eestlane olla on uhke ja hää ja et maa tuleb täita lastega......Rahvusliku vaimustuse lainel peeti rahvuslikke pulmi ja joosti tormi Eesti Rahva Muuseumile, et saada targemaks nii rahvarõivaste kui rahvakommete osas. Tervet ja tugevat lasterohket peret peeti Eesti elu edenemise aluseks nii nagu 1920-ndatel aastatelgi. Ja uskumatu kui kiiresti hääbus see vaimustus pärast seda kui Eesti Vabariik oli taas kord kätte saadud. 1980-ndail aastail oli endastmõistetav, et kui oldi juba pikemat aega koos, siis selle tulemuseks oli abielu. Liiati veel, kui laps oli tulekul. Ärkamisaeg tõi kaasa rahvuslikud pulmad ja rahvarõivas pruudi-peigmehe, vahel isegi kogu pulmaseltskonna. Kiriklik laulatus
annaabi.ee 
