11.1918 Comiegne-i vaherahu- I MS oli lõppenud 18.01.1919 Pariisi rahukonverents Reparatsioonid Venemaa kokkuvarisemine: 1)rahutused sõjaväes 2)majanduslik kaos 3)keisrivõimu langus 4)rahulolematuse üldine kasv 03.03.1917 Nikolai II andis võimu Asutavale Valitsusele Kaksikvalitsus 4 parteid:kadetid(demokraatia) esseerid(ralurahvas),vähemlased(töölised), enamlased(rahu,leiba,maad) 03-07 LVOV(kadetid) 07-10 Kerenski 26.08.1917 II nõukogude kongress(oktoobripööre-võim enamlastele e. Rahvakomisaaride Nõukogu 06.01.1918 enamlased ajasid Asutava Kogu laiali 03.03.1918 sõlmiti Bresti rahu GER_RUS Venemaa jaoks sõda läbi 24.02.1918-Eesti iseseisvumine 06.12.1917-iseseisvus Soome valgete eesmärk(laialiaetud AK) eesmärk ühtne Venemaa Vabadussõda 1918-1920 02.02.1920 Tartu rahu 18.03.1921 Vene-Poola rahu 1922 lõppes kodusõda Valged: Koltsak, Denikin, Judents Nimed: Petain(Verduni kaitsejuht) Brussilov(rindejuh) Nivelle(FRA armee ülemjuh) Kerenski(Petrogradi Nõukogu esinedaja AV)
rajatakse Eestisse NSVL sõjaväebaasid, algas baaside ajastu 1939 sügis-1940 kevad. Sellea kaasnes 1939 baltsakslaste lahkumine. Okupatsioon Eestis-17.juuni 1940 okupeeriti Eesti. Juulipööre-sündmusi juhendas Andrei Zdanov, moodustati uus valitsus,peaministriks sai Johannes Vares-Barbrus. 14.-15.juuli uued valimised, uus võim:Eesti Töötva Rahva Liit (ETRL),Eesti Vb nimeti ümber Eesti Nõukoude Sotsilistlikuks Vabariigiks (ENSV). 6.august Eesti NSVL koosseisu, valitsuse nimeks sa Rahvakomisaaride Nõukogu, juhtis Lauristin. Korraldati ümber majandus (riigistati tööstused, trantsport, poed jne, tehti ettevalmistusi kolhooside loomiseks,rahareform), kultuurielu(suruti peale nõukohulik ja kommunistlik ideolooia, vana kultuur hävitati(mälestusmärgid,valed raamatus),represisioonid-karistamised, hukkamised, tagakiusamsed. 14.juui 1941-küüditamine NSVL võimu poolt. Sõdivad pooled: TELJERIIGID ( Kolmikpakti LIITLASED riigid) Saksamaa Inglismaa
loosungid, milles nõuti ühinemist N Liiduga. 21. juulil tuli nõndanimetatud Riigivolikogu kokku, kuulutas Eesti: Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. 9. 6.august kuulutas NSV Liidu Ülemkogu Eesti NSV Nõukogude Liidu osaks. 10. Ümberkorraldused ja repressioonid olid tegelikult alanud juba juunipöörde ajal. Nüüd need jätkusid ja laienesid. Riigivolikogust sai Ülemnõukogu, Vares-Barbarusest selle presiidiumi esimees, Vabariigi Valitsusest Rahvakomisaaride Nõukogu eesotsas Johannes Lauristiniga. Tegelik võim läks Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei kätte. Eestimaa Kommunistlik Partei, mida juhtis Karl Säre, oli selle allüksuseks.Eesti Vabariigi juhtivad tegelased arreteeriti järk-järgult ja osalt tapeti kohapeal, osalt saadeti Venemaale. Laidoner viidi ära 19.juulil, Päts 30. Juulil. On arvestatud, et 1940.aasta keskpaigast kuni aasta lõpuni kadus jäädavalt umbes 1000 inimest. 11. Y 12
annaabi.ee 
