· Vabariigi President; · Riigikogu liige; · maavanem. · Rahvakohtunik nimetatakse neljaks aastaks. Isikut ei või nimetada rahvakohtunikuks järjest rohkem kui kaheks perioodiks. · Rahvakohtunikukandidaadid valib omavalitsusüksuse volikogu. Rahvakohtunikukandidaatide arv peab olema võrdeline omavalitsusüksuse elanike arvu ja kohtu tööpiirkonna elanike arvu suhtega. Rahvakohtunikukandidaatide seast nimetab rahvakohtuniku ametisse kohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon, mille koosseisu kinnitab kohtu esimees. Komisjon nimetab rahvakohtunikukandidaatide seast rahvakohtunikuks selle kohtu jaoks kindlaks määratud arvu isikuid. Rahvakohtunikku nimetades arvestab komisjon kandidaadi sobivust, kandidaadi kohta esitatud põhjendatud vastuväiteid ning seda, et rahvakohtunike hulgas oleks eri soost ja vanusest, erinevatest sotsiaalsetest rühmadest ning eri tegevusvaldkondades tegutsevaid isikuid.
Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse EV president, riigikohtu esimehe nimetab üheks aastaks EV presidendi ettepanekul Riigikogu. Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel. Rahvakohtunikuks võib nimetada 25-70 aastase teovõimelise EV kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kellele esitatakse samasugused nõuded, mis kkohtunikulegi, v.a. kõrghariduse nõue. Õigusemõistmisel on samad õigused kohtunikkuga. Ametisse valib rahvakohtunike nimetamise komisjon. 3. Kohtuniku ettevalmistusteenistus: Ettevalmistusteenistuse kestel valmistatakse kohtunikukandidaat ette kohtunikuametiks. Ettevalmistusteenistus kestab kaks aastat. Ettevalmistusteenistus toimub kohtuasutuses, kuhu kohtunikukandidaat on ametisse nimetatud, kuid osa ettevalmistusteenistusest tuleb kavandada teistes kohtutes selliselt, et kohtunikukandidaat oleks ettevalmistusteenistuses nii maa-, haldus- kui ringkonnakohtus. Samuti võib osa ettevalmistusteenistusest
juhtudel ja korras rahvakohtunikud, keda varasemalt nimetati kohtukaasistujateks. Rahvakohtunikuks võib nimetada 25-70 aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kellele esitatakse samad nõuded, mis kohtunikelegi välja arvatud kõrghariduse nõue ja neil on õigusemõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Rahvakohtunikukandidaadid valib kohaliku omavalitsusüksuse volikogu. Kandidaatide seast nimetab rahvakohtuniku ametisse kohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon, mille kooseisu kinnitab kohtu esimees. Kriminaalasjas süüdistuse võib ametisoleku ajal rahvakohtunikule esitada ainult tema tööpiirkonna maakohtu esimehe nõusolekul. Rahvakohtunikule makstakse tasu tema osalemise eest õigusemõistmisel. Kui rahvakohtunik langeb kuritegeliku ründe ohvriks, mis põhjustab püsiva töövõime kaotuse, siis makstakse talle kohtute seaduse alusel vastavat hüvitist. Kohunik,
kes on rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega. Rahvakohtunikuks ei või nimetada inimest, kes on süüdi mõistetud kuriteo eest, pankrotivõlgnik, kaitseväeteenistuses, kuulub mõne õiguskaitseasutuse või institutsiooni kooseisu, linna- vallavolikogu liige, maavanem, tervise tõttu sobimatu. Rahvakohtunikukandidaadid valib omavalitsusüksuse volikogu. Rahvakohtunikukandidaatide seast nimetab rahvakohtuniku ametisse kohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon. Rahvakohtunikku nimetades arvestab komisjon kandidaadi sobivust, kandidaadi kohta esitatud põhjendatud vastuväiteid ning seda, et rahvakohtunike hulgas oleks eri soost ja vanusest, erinevatest sotsiaalsetest rühmadest ning eri tegevusvaldkondades tegutsevaid isikuid. Maa- ja halduskohtud Maakohus Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtud on: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Tartu Maakohus.
1. Riigikohtu esimees, 2. viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, 3. kaks Riigikogu liiget, 4. Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, 5. riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud riigiprokurör , 6. õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja. Justiitsminister või tema poolt nimetatud esindaja osaleb nõukojas sõnaõigusega. Nõukoda annab nõusoleku näiteks: 1) kohtu tööpiirkonna määramisel 2) kohtute struktuuri määramisel 3) rahvakohtunike arvu määramisel 4) kohtu kodukorra kehtestamisel 5) kohtunikukandidaatide arvu määramisel Nõukoda annab eelneva seisukoha kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise põhimõtete kohta. Nõukoda: 1) annab arvamuse Riigikohtu kohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta 2) annab arvamuse kohtuniku vabastamise kohta 3) arutab eelnevalt läbi Riigikohtu esimehe poolt Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta
õigus- ja kohtusüsteemi arengust, arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtutega seotud küsimusi. Kohtute haldamise nõukoda moodustatakse kohtunike, Riigikogu, advokatuuri, prokuratuuri esindajatest ning õiguskantsleri või tema esindajast. Nõukoda juhib Riigikohtu esimees. Kohtunike omavalitsus ja kohtuhaldus Kohtute haldamise nõukoda annab nõusoleku: kohtu tööpiirkonna, struktuuri, kohtu ja kohtumaja asukoha, kohtunike, rahvakohtunike, kohtunikukandidaatide arvu määramisel, kohtumaja juhile lisatasu määramisel, Riigikohtu kohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta, kohtunike vabastamise kohta; kohtuniku kutsumise kohta kaitseväeteenistusse (Kohtute seaduse § 41). Kohtunike omavalitsus ja kohtuhaldus I ja II astme kohtuasutusi haldavad kohtute nõukoda ja Justiitsministeerium koostöös. I ja II astme kohtute eelarve kinnitab justiitsminister 2 kuu jooksul alates
õigused kohtunikuga. Rahvakohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on 1) süüdi mõistetud kuriteo eest; 2) pankrotivõlgnik; 3) tervise tõttu sobimatu jne., samuti teatud ametikohtadel töötavaid isikuid (president, Riigikogu liige, advokaat, prokurör jt.). Rahvakohtunik nimetatakse neljaks aastaks. Rahvakohtunikukandidaadid valib kohaliku omavalitsusüksuse volikogu. Rahvakohtunikukandidaatide seast nimetab rahvakohtuniku ametisse kohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon, mille koosseisu kinnitab kohtu esimees. 67.Asjaõigus ja tema printsiibid asjaõigus on isiku täielik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ning käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimiste ja rikkumise tagajärgede hüvitamist. Liigid: omand ja piiratud asjaõigus Asjaõiguse printsiibid: *absoluutsuse põhimõte - kehtivad igaühe suhtes *Asjaõiguse liikide fikseerituse põhimõte
Mittu vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku. Eestis pooled paigutatud vastamisi (lauad), USAs pigem kohtuniku poole. Austrias prokurörid kohtuniku käepikendused – ka neil on seljas talaar, punase kraega. Kohtukoosseisu 4 erinevat varianti: 1) Üksik professionaalne kohtunik 2) Üks professionaalne kohtunik, mingi hulk rahvakohtunike – eestis 1. astme kuriteoasjades 3) Professionaalsetest kohtunikest koosnev kolleegium, 1. astme kohtuasjades. 4) Professionaalne kohtunik, kes juhib protsessi, mitteprofessionaalsed vandekohtunikid, kes lahendavad faktiküsimused. Venemaal süüdistatavad istuvad puuris, Eestis barjääri taga või advokaadi lähedal – sõltub sellest, kas isik on vahi all või mitte. Narvas ühes kohtusaalis klaasist kast, kuhu süüdistatav pannakse.
liikmetest. Nõukoda võtab otsuseid vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukoda kinnitab esimesel istungil kodukorra. Nõukoja tehnilise teenindamise tagab Justiitsministeerium. Nõukoda annab nõusoleku: 1) kohtu tööpiirkonna määramisel 2) kohtute struktuuri määramisel 3) kohtu ja kohtumaja täpse asukoha määramisel 4) kohtu ja kohtumajas alaliselt teenistuses olevate kohtunike arvu määramisel 5) kohtu esimehe nimetamisel ja ennetähtaegsel vabastamisel 6) rahvakohtunike arvu määramisel 7) kohtu kodukorra kehtestamisel 8) kohtunikukandidaatide arvu määramisel 9) kohtunikukandidaadi ametisse nimetamisel 10) kohtumaja juhile lisatasu määramisel 11) Kohtute infosüsteemi registriandmete koosseisu ja nende esitamise korra kehtestamisel 12) kohtuniku kutsumisele kaitseväe tegevteenistusse 13) rahvakohtunikule makstava tasu suuruse ja maksmise korra määramisel Nõukoda annab eelneva seisukoha kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise
liikmetest. Nõukoda võtab otsuseid vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukoda kinnitab esimesel istungil kodukorra. Nõukoja tehnilise teenindamise tagab Justiitsministeerium. Nõukoda annab nõusoleku: 1) kohtu tööpiirkonna määramisel 2) kohtute struktuuri määramisel 3) kohtu ja kohtumaja täpse asukoha määramisel 4) kohtu ja kohtumajas alaliselt teenistuses olevate kohtunike arvu määramisel 5) kohtu esimehe nimetamisel ja ennetähtaegsel vabastamisel 6) rahvakohtunike arvu määramisel 7) kohtu kodukorra kehtestamisel 8) kohtunikukandidaatide arvu määramisel 9) kohtunikukandidaadi ametisse nimetamisel 10) kohtumaja juhile lisatasu määramisel 11) Kohtute infosüsteemi registriandmete koosseisu ja nende esitamise korra kehtestamisel 12) kohtuniku kutsumisele kaitseväe tegevteenistusse 13) rahvakohtunikule makstava tasu suuruse ja maksmise korra määramisel Nõukoda annab eelneva seisukoha kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise
menetlusosalise avaldused on kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaadavad, siis ei pea tõlki kaasama ja menetlusosaline või neid teha muus keeles. Kui üks pool nii hästi vene keelt ei räägi, siis on menetlusliku ärakuulamise rikkumine. Aga kui tõlgi tasu nõutaks sisse eesti keelt rääkivalt isikult? Kui aga kõik saavad aru, siis ringkond tühistama ei hakka. Sest alust nagu väga pole. 11. Eelistungi protokollist nähtub, et hageja soovis asja arutamisel rahvakohtunike osavõttu. 07.mai 2004. a kohtuistungil osalesid rahvakohtunikud, kuid kahel järgneval kohtuistungil vaatas kohtunik asja läbi ainuisikuliselt. Kas kohus rikkus menetlusnorme? Rahvakohtunikke nõutakse, aga seadus menetluse toimumise ajal peab neid ka ette nägema. Kuna uues seaduses nt ei ole enam neid, siis ei pea. võimalik 2 vastandlikku seisukohta milleks on rahvakohtunikud? et oleks kollegiaalne arutamine ja rahvale lähemal mida teha siis, kui oleks olnud 1 asemel 3?
Ringkonnakohtunikuks võib nimetada kogenud ja tunnustatud juristi, kes on sooritanud kohtunikueksami. Riigikohtunikuks võib nimetada kogenud ja tunnustatud juristi. Rahvakohtunikuks võib nimetada 25 - 70 aastase Eesti kodaniku, kes elab Eestis ja kellele esitatakse samad nõuded, mis kohtunikulegi, v.a. kõrghariduse nõue. Õigusemõistmisel on neil kohtunikega võrdsed õigused. Rahvakohtuniku nimetab kohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon, mille koosseisu kinnitab kohtu esimees. 3. Milline on kohtuniku ettevalmistusteenistus? Ettevalmistusteenistus algab justiitsministeeriumi poolt avaliku konkursi väljakuulutamisega. Kohtunikukandidaat läbib 2-aastase teenistuse, kohtunikuabikandidaat 1-aastase teenistuse. Nad sooritavad kohtuniku(abi)eksami vastavalt kohtunikueksamikomisjoni või kohtunikuabieksamikomisjoni ees. 4. Millised on kohtute ülesanded ja nende lahendamise viisid?
Teostab järelevalvet. Kohtumaja juht kohtumaja ja esimehe suhtlemine, kodukorra ülesanded. Registriosakonna, kinnistusosakonna, maksekäsuosakonna juhataja. Kohtute haldamise nõukoja pädevus: Annab nõusoleku kohtu tööpiirkonna, kohtute struktuuri, kohtu ja kohtumaja asukoha, kohtu ja kohtumajas alaliselt teenistuses olevate kohtunike arvu, kohtu esimehe nimetamisel ja ennetähtaegsel vabastamisel, rahvakohtunike arvu ja tasu määramisel, kohtu kodukorra kehtestamisel, kohtunikukandidaatide arvu määramisel, kohtumaja juhile lisatasu määramisel, Kohtute infosüsteemi registriandmete koosseisu ja nende esitamise korra kehtestamisel, kohtunike kutsumisel kaitseväe tegevteenistusse. Annab arvamuse Riigikohtu kohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta annab arvamuse kohtuniku vabastamise kohta.
valla- või linnavalitsuse liige; vabariigi president; riigikogu liige; maavanem.) · Rahvakohtunik nimetatakse neljaks aastaks. Isikut ei või nimetada rahvakohtunikuks järjest rohkem kui kaheks perioodiks. Rahvakohtunikukandidaadid valib omavalitsusüksuse volikogu. Rahvakohtunikukandidaatide arv peab olema võrdeline omavalitsusüksuse elanike arvu ja kohtu tööpiirkonna elanike arvu suhtega. Rahvakohtunikukandidaatide seast nimetab rahvakohtuniku ametisse kohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon, mille koosseisu kinnitab kohtu esimees. Komisjon nimetab rahvakohtunikukandidaatide seast rahvakohtunikuks selle kohtu jaoks kindlaks määratud arvu isikuid. 328. Milline on kohtuniku ettevalmistusteenistus? Ringkonnakohtunikuks kandideerija peab olema kogenenud, tunnustatud jurist ja sooritama kohtunikueksami (või on sellest vabastatud) , riigikohtunikus aga kogenenud ja tunnustatud jurist (kohtunikueksamit sooritamata)
Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Võrgulehel http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi? Q=kassatsioon&F=M (04.01.2012). Riigikohtu kohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimees kuulab enne ära Riigikohtu üldkogu arvamuse kandideerija kohta. Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus, omab samasuguseid õigusi kui kohtunik. Rahvakohtunikukandidaadid valib omavalitsusüksuse volikogu. Ametisse nimetab kohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon. Rahvakohtunikuks võib nimetada isiku, kes 1 on Eesti kodanik on 25-70- aastane on teovõimeline elab Eestis oskab eesti keelt kõrgtasemel on sobivate kõlbeliste omadustega Rahvakohtunikuks ei või nimetada isikut, kes 1 on süüdi mõistetud kuriteo eest on pankrotivõlgnik ei sobi tervise tõttu on olnud alla aasta püsielanik omavalitsusüksuses, kus ta on rahvakohtunikukandidaadiks esitatud on kohtu, prokuratuuri või politsei teenistuses teenib kaitseväes
vahetegemine on väga suur. Mittu vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku. Eestis pooled paigutatud vastamisi (lauad), USAs pigem kohtuniku poole. Austrias prokurörid kohtuniku käepikendused ka neil on seljas talaar, punase kraega. Kohtukoosseisu 4 erinevat varianti: 1) Üksik professionaalne kohtunik 2) Üks professionaalne kohtunik, mingi hulk rahvakohtunike eestis 1. astme kuriteoasjades 3) Professionaalsetest kohtunikest koosnev kolleegium, 1. astme kohtuasjades. 4) Professionaalne kohtunik, kes juhib protsessi, mitteprofessionaalsed vandekohtunikid, kes lahendavad faktiküsimused. Venemaal süüdistatavad istuvad puuris, Eestis barjääri taga või advokaadi lähedal sõltub sellest, kas isik on vahi all või mitte. Narvas ühes kohtusaalis klaasist kast, kuhu süüdistatav pannakse.
annaabi.ee 
