läks hoonetekompleks 1924. aasta 8. märtsil riigi valdusse. Esimesel iseseisvusperioodil asus selles rahukohus, mille järgi ka tänav omale nime on saanud. Nõukogude võimu ajal on Stenbocki majas asunud Tallinna juriidiline kool, ENSV Ülemkohus, erinevad jaoskonnakohtud, apteekide peavalitsus, notariaalkontor ja Tallinna Pedagoogilise Instituudi kunstiklassid. Kuni 1987. aasta novembrini asusid hoones viimaste institutsioonidena Tallinna Oktoobri- ja Kalinini rajooni rahvakohtud, kes läbilaskvate katuste, pragunenud seinte, tuult läbilaskvate akende, külmunud veetorude ja kasutamiskõlbmatuks muutunud ahjude tõttu siit lahkusid. Kaarekujulises kõrvalhoones on 20. sajandil asunud erinevate ametiasutuste kõrval ka eluruumid, kusjuures viimased elanikud kolisid sellest lagunemisohtlikust majast välja alles 1980ndate aastate lõpul. Riigikantselei bilanssi jõudis varisemisohtlik hoone 1990ndate alguses, kuid alles 1996. aasta alguses hakati ehitist renoveerima
esimeheks. Karl Säre Venemeelne Eesti kommunistliku liikumise tegelane ja Nõukogude sõjaluure kaastöötaja, edendas Nõukogude võimu Eestis. 1941 vangistati Sakslaste poolt ja 1943 kadus ta ära. 12 Poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised ümberkorraldused Eestis juunipöörde järel: Poliitiline: Lammutati riigiaparaat, loodi Rahvakomissaaride nõukogu (Täidesaatev võim), Ülemnõukogu (Seadusandlik võim) ja Rahvakohtud, Miilits, Punaarmee laskurkorpus (asendas kaitseliidu) ja Eesti Kommunistlik Partei sai võimule. Majanduslik: Omandi riigistamine, uusmaasaajad (Maalapid jms jagati laiali kommunistide pooldajatele) Kultuur: Marxismi-Leninismi hakati koolides õpetama, kehtestati range tsensuur kõigile elualadele ja repressioonid, mille eest vastutas 13
o Sovetiseerimine o Augustis kehtestati uued konstitutsioonid. Nende kohaselt nimetati parlamendid ümber ülemnõukogudeks, millest pidid kujunema uute liiduvabariikide seadusandlikud võimuorganid. Tegelikult kiitsid nad heaks vaid Moskva korraldused. Täidesaatev võim kuulus rahvakomissaride nõukogule. Omavalitsuste süsteemis asendati linna-ja vallavalitsused kohalike täitevkomiteedega, mille liikmed määrasid parteijuhid. o Loodi rahvakohtud, politsei asendati Miilitsaga, rahvuslikud sõjaväed reorganiseeriti Punaarmee territoriaalseteks laskurkorpusteks. o Majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele, majandusplaane koostas Riiklik Plaanikomitee. o Organiseeriti esimesed sovhoosid, tehti ettevalmistusi kolhooside rajamiseks. o Rahareformi ning hindade järsu tõusu tagajärjel langes rahva elatustase, tuli palju muulasi, kes tekitasid toiduainete ja tarbeesemete defitsiidi.
sõltumatust ja Poola, Armeenia enesemääramisõigust. Nõukogude võimu esimesed sammud 1. Murda riigisisene vastupanu, saada võim enda kätte 2. murda välisriikide ja valgete vastupanu Sisemise vastupanu murdmiseks loodi erakorraline komitee Tsekaa, etteotsa pandi Feliks Derinski. Ülesandeks proletariaadi diktatuuri teostamine terrori ja vägivalla abil. Kirik lahutati riigist, loodi uued rahvakohtud. Talupoegade seas polnud bolsevikel enamust, novembris toimus talupoegade ülevenemaaline kongress, esseeridel seal enamus. Esseerid lõhestati, pahempoolsed võeti valitsusse, nii saadi ka talupoegade toetus. Viimaseks takistuseks oli bolsevikele Asutav Kogu, valimised AKsse läksid neil viletsalt. AK avati 1918. aasta 5 jaanuaril, kuulutati välja Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik. 6. jaanuaril saadikuid enam saali ei lubatud ja Asutav kogu saadeti dekreediga laiali.
esimeheks sai J. Vares. Täidesaatvat võimu teostas Rahvakomissaride Nõukogu, kuhu kuulus 13 rahvakomissari. Nendegi ülesandeks oli Moskvast tulnud juhtnööride täpne täitmine. rahvakomissaride Nõukogu esimeheks sai kommunist Johannes Lauristin. Eesti seadused asendati Vene NFSV seadustega, mis Eesti oludesse sobimatutena tekitasid hulgaliselt raskusi. Loodi nõukogulikku kohtusüsteemi kuuluvad rahvakohtud, Eesti politsei asendati Tööliste ja Talupoegade Miilitsaga, Eesti sõjavägi reorganiseeriti Punaarmee 22. Territoriaalseks laskurkorpuseks. Majandusreformid. Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamistega: natsionaliseeriti ni tööstus- ja transpordiettevõtted, kui ka kaubandusfirmad ja rahaasutused, samuti suuremad elumaja (ligi pool kogu elamispinnast). Erakätesse jäid vaid väikesed kaubandus- ja tööstusettevõtted. Majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele
Usuvabadus Poliitiliste parteide loomise võimalus Nulla poena sine lege Nõukogude õigus 1917 veebruar – kodanlik-demokraatlik revolutsioon, võimule Ajutine Valitsus 1917 oktoober – võimule bolshevikud Rahudekreet Maadekreet Dekreet kohtute kohta 30.11.1918 K. Marxi teooriast lähtudes: a) riik ja kohtud surevad välja (rahvakohtud) b) eraomand peab kaduma Õigusperekonnad Võrdleva õigusteaduse konstruktsioon Seotud ajaloolise suguluse läbi või mõjuvälja kaudu Võimalikud jaotusalused: keel, geograafia, religiooni mõju, õiguse allikad, riigikord Iseloomulik on rooma ja kanoonilise õiguse retseptsioon (ius commune) 33. Positivism Positivism tähendab nähtusi, mis on tegelikult olemas ja inimvõimetega meeleiselt või
Olemasolev riigivolikogu II koosseis kuulutas end ajutiseks Ülemnõukogu koosseisuks 7 aastaks. Ülemnõukogu Presiidiumil oli õigus väljaanda seadusi, mis hääletamisel muudeti seadusteks. Täidesaatev võim kuulus Rahvakomissaride Nõukogule. NSVL tagalas ettevalmistati spetsialiste: sekretärideks määrati Karl Säre, Neeme Ruus ja Nikolai Karotamm. Kõige kõrgemaks võimuks Eestis oli Vladimir Botskarjov. Moodustati rahvakohtud, mille kohtunikud nimetati rahvakomissari käskirjaga. Paigutati politsei ametnikud ümber. Eesti sõjavägi nimetati ümber Eesti rahvavägi ehk Eesti NSV vägi. Algasid Eesti sõjaväe ümberkujundamised punaarmee sõjaväeks, 22 laskurkorpuseks. Natsionaliseerimine: Maareformi järgi kuulutati kõik maavaldused riigiomandiks, senised taluomanikest said maarentnikud ning tühistati kõik võlad seotud maaga.
mantel, üks ülikond ja kaks paari pesu. Alustada tuli läänes täiesti nullist. Haritlaste väljasaatmine pälvis Läänes eriti suurt tähelepanu, mitmed sealsed intelligentsi esindajad võtsid neid vastu ja aitasid. 1922 käivitati justiitsreform. Revol tribunalid, mis oli senine ainuke õiguse mõistmise organ, saadeti laiali. Nende asemel seati sisse tavapärane kohtusüsteem, jagunes 3-ks astmeks. Kõige madalam oli rahvakohtud- üks kõrge haridusega kohus, 2 rahva seast valitud kaasistujat. Kõrgem aste kubermangukohus (hiljem oblastikohus), kolmas aste Vm (hiljem NL) Ülemkohus. 1922 võeti vastu ja pandi kehtima ka esimesed seadustikud- kriminaalseadustik, kriminaalkohtupidamise seadustik, hiljem ka tsiviilseadustik. Hakkas tegima nõukogulik kohtukorraldus. 1922 toimus ka tšekaa reorganiseerimine. Tšekaa vormiliselt võttes likvideeriti 1922, sisuliselt siiski mitte, pol salapolitsei jäi alles
annaabi.ee 
