Seetõttu ei soovitatud luuvalupäeval tantsida, joosta ega rasket füüsilist tööd teha. MÄRTS. Maarjapäev, ka paastumaarjapäev 25märts Maarjapäeval ja sellest alates oli rangelt keelatud õhtune tule valgel käsitöö tegemine, et vältida orase kahjustamist. Keelatud olid naiste käsitööd, nõelumine ja kudumine, samuti sõelumine, pea kammimine, põranda pühkimine. Korjusepäev - 12. märts On arvatud, et see on vana rahvakogunemise aeg, samuti talihari ehk talve poolitaja, mille tähendus kandus hiljem muudele kalendripäevadele. APRILL Jüripäev - 23. aprill Meie esivanematele oli jüripäev looduse ärkamise püha ja igati sobilik aeg põllutööde alustamiseks, teenistuslepingute sõlmimiseks ja elukoha vahetamiseks. Ühtlasi peetakse jüripäeva suvetoojaks, looduse ärkamise pühaks. Uskumusi: Suplus enne jüripäeva annab hea tervise. Enne jüripäeva ei tohi maha
detsember 1987 · 1992 Välisministeeriumi nõunik · 19921994 välisminister, 1992 aseminister · 19921994 VII Riigikogu liige 11. septembril 1988 (,,Eestimaa laul") peetud kõne ajal astus Velliste välja üleskutsega astuda Nõukogude liidu koosseisust välja see oli esimene avalik üleskutse omariikluse taastamiseks. See kutsus lauluväljakul esile vaimustustormi. Just Velliste kõne oli see, mis äratas rahvusvahelises pressis tähelepanu ning viis Lauluväljaku rahvakogunemise kui ,,laulva revolutsiooni" kõrghetke rahvusvahelisse teadvusse. Oli Eesti Kongressi ja Eesti Komitee liige. Kuulus Põhiseaduse Assambleesse. Mihhail Gorbatsov Töökäik: · 1980-1991 Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo liige · 1985-1991 Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretär valiti 11. märtsil 1985. Siis käivitusid sisuliselt Nõukogude Liidule hävingu kaasa toonud perestroika ja glasnost.
õnnetusjuhtumitele, kus kaasasõitnud medõde andis kannatanutele kvaliteetset esmaabi ning toimetas vajadusel haiglasse. Transporditi ka õnnetusjuhtumitel surmasaanuid, kuid mitte 8 Eesti Punane Rist 90 13 haigustesse surnuid. Õnnetusjuhtumite korral osutati kiirabi tasuta. Tarbe korral saadeti sanitaarautod välja ka suurematesse rahvakogunemise kohtadesse: laulupidudele, spordivõistlustele jm. Neil juhtudel moodustasid sanitaarautod nn. kiir- esmaabipunktid, kus kohapeal püstitati telgid voodite, apteegi ja sidumispunktiga. Ajutistes kiirabipunktides olid tavaliselt abiks ka samariitlased ja Noorte Punase Risti liikmed. Üldse pidas Punase Risti Peavalitsus oma tegevuse suurimaks saavutuseks samariitlaste ülemaailmse võrgustiku loomist, mis sai tõhusalt toimiva esmaabisüsteemi aluseks. Palgaliste õdedega oli
(vaata ka jaot. 4.6). Tabel 1 Elamute, ühiskondlike ja büroohoonete ruumide põranda kasuskoormus Ruum qk (kN/m2) Qk (kN) Grupp A (eluruumid) · üldiselt 2,0 2,0 · trepikojad 3,0 2,0 · rõdud 4,0 2,0 Grupp B (bürooruumid) 3,0 2,0 Grupp C (rahvakogunemise ruumid) · C1 3,0 4,0 · C2 4,0 4,0 · C3 5,0 4,0 · C4 5,0 7,0 · C5 5,0 4,0 Drupp D (kauplused) · D1 5,0 4,0 · D2 5,0 7,0
Kreeklastele oli oluliseks poliitfilosoofiliseks küsimuseks, kuidas leida igale inimklassile koht kogu ühiskonna tervikus. Institutsioonid. Vähemalt 20-aastased mehed võtsid osa rahvakoosolekutest ning osalesid ka vandekohtutes. Jutt vana-kreekalikust otsedemokraatiast on rohkem müüt kui reaalsus, kõik Kreeka valitsemisvormid omasid teatud esindajate valimist, aga need esindajad, poliitilised ametnikud pidid olema vastutavad selle kodanikeühenduse rahvakogunemise ees. Vastutus oli korraldatud järgmiselt: 1. tavaliselt kehtis tagasivalimiskeeld, 2. linna-ameteid juhiti kümnekaupa, kus igast suguharust oli valitud üks. 3. rahvas kontrollis valitsuse tegevust läbi viiesajanõukogu ja vandekohtute. Igal aastal valiti Ateenas ametisse arhondid (üheks aastaks) ja võeti igast füülist (suguharust, hõimkonnast) liisuheitmisega 50 liiget viiesajanõukogusse (bulee). Õiguslikke küsimusi lahendas vandekohus
30 000 meest), ülejäänud olid naised, lapsed, metoigid, orjad. Institutsioonid. Vähemalt 20-aastased mehed võtsid osa rahvakoosolekutest (ekleesia3), osalesid ka vandekohtutes. Jutt vana-kreekalikust otsedemokraatiast on kohati rohkem müüt kui reaalsus (rahvas ei otsustanud ise, vaid pigem otsustas otsustajate tehtud otsuste üle), sest paljud Kreeka valitsemisametid omasid ka teatud esindajate valimist, kuid need esindajad, poliitilised ametnikud, pidid olema vastutavad rahvakogunemise (ekleesia) ees. Valitud ametniku vastutus oli korraldatud järgmiselt: 1. tavaliselt kehtis tagasivalimiskeeld 2. linna-ameteid juhiti kümnekaupa, kus igast suguharust (füül) oli valitud üks. 3. rahvas kontrollis valitsuse tegevust läbi viiesajanõukogu ja vandekohtute. 2 Seda osa (ekskurss) ei pea te eksamil teadma, lihtsalt on mõeldud abimaterjalina, et te saaksite teemasid paremini mõista. Ekskurss kui teemaväline arutlus, kõrvalepõige. 3
annaabi.ee 
