Suur roll oli neil eesti keele ja kirjanduse arendamisel ning sõnavara rikastamisel. Tuglase esimese raamatuna ilmus novell "Hingemaa" . Aastatel 19011907 kirjutatud tööd koondas Tuglas raamatuks "Liivakell". Üldtuntud on ka vanglas kirjutatud võitlusmeeleoludest õhkuv poeem "Meri". Mõned teised kuulsamad teosed on "Kahekesi", "Õhtu taevas" , "Saatus", "Raskuse vaim" ja "Hingede rändamine". 1946. aastal valiti Friedebert Tuglas Nõukogude Eesti akadeemikuks ja pälvis rahvakirjaniku tiitli, kuid 1940ndate lõpul langes ta põlu alla. Tema rahvakirjaniku aunimi tühistati, ta heideti välja Eesti NSV Kirjanike Liidust ja tema varasem looming kõrvaldati käibelt.
1906.–1917. aastani elas ta pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. aastal abiellus ta Emma Elisabet Oinasega. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Aastail 1921–1922 oli ta kirjanikkude ühingu "Tarapita" samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja. Tuglas oli Eesti Kirjanikkude Liidu üks asutajaid 1922. aastal ning 1920. ja 1930. aastail mitu korda liidu esimees. 1946. aastal valiti Tuglas Nõukogude Eesti akadeemikuks ja ta pälvis rahvakirjaniku tiitli, kuid 1940. aastate lõpul langes ta põlu alla. Tema rahvakirjaniku aunimi tühistati, ta heideti välja Eesti NSV Kirjanike Liidust, tema varasem looming kõrvaldati käibelt ja tema kui tõlkija nimi raamatute tiitellehtedel kaeti tušiga.Tuglast peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks. Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: * 1901–1914: otsingute ja katsetuste periood.
Eestit. Niteks Lti teatrites, oldi seda juba 1980. aastate andemte jrgi etendatud juba 200 korda. Kevade raamatu tegelastel on olemas ka prototbid. Joosep Tootsi prototp oli Voldemar Tootson, Raja Teelel Adele Prtelpoeg, Arno Talil mees nimega Andres, Kristjan Liblel Kristjan Lill jt. O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati krgelt. Esimese eesti kirjanikuna mrati talle 1941. aastal personaalpension ja anti 1945. aastal Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946. aastal autasustati teda Tpunalipu ordeniga. Kevade on vaieldamatult Oskar Lutsu kige populaarsem ja tuntum teos. Kindlasti jtkub raamatu ning eelkige filmi populaarsus ka tulevikus. Peale Kevade on ilmunud ka Suvi ja Sgis, mis kajastavad Kevade tegelaste elu, mil nad on tiskasvanud. Oskar Luts suri 23. mrtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle pstitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo). Rahvakirjaniku kodus Tartus Riia tnavas avati 1946
Näiteks Läti teatrites, oldi seda juba 1980. aastate andemte järgi etendatud juba 200 korda. ,,Kevade" raamatu tegelastel on olemas ka prototüübid. Joosep Tootsi prototüüp oli Voldemar Tootson, Raja Teelel Adele Pärtelpoeg, Arno Talil mees nimega Andres, Kristjan Liblel Kristjan Lill jt. O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt. Esimese eesti kirjanikuna määrati talle 1941. aastal personaalpension ja anti 1945. aastal Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. ,,Kevade" on vaieldamatult Oskar Lutsu kõige populaarsem ja tuntum teos. Kindlasti jätkub raamatu ning eelkõige filmi populaarsus ka tulevikus. Peale ,,Kevade" on ilmunud ka ,,Suvi" ja ,,Sügis", mis kajastavad ,,Kevade" tegelaste elu, mil nad on täiskasvanud. Oskar Luts suri 23. märtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo)
peatselt viidi üle Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla apteeki. Seal leidis ta teisel teenistusaastal mahti "Kevade" juurde asuda. Jutustuse käsikiri äratas valvsa staabikapteni tähelepanu ning ta käskis tõlkida "Kevadest" mõned peatükid, et veenduda selle poliitilises ohutuses. Kuid see oli rikkunud Lutsu töötuju. O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt. Esimese eesti kirjanikuna määrati talle 1941 personaalpension ja anti 1945. Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946 autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. Oskar Luts suri 23. märtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo). Rahvakirjaniku kodus Tartus Riia tänavas avati 1946. aastal majamuuseum. OSA OSKAR LUTSU TEOSTEST: · jutustus "Kevade" · komöödia "Paunvere" · komöödia "Kapsapää" · komöödia "Ärimehed" · draama "Laul õnnest" · draama "Mahajäetud maja"
1919-20 töötas ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidajana ja aastast 1922 oli Luts kutseline kirjanik Tartus. Mitmesugused elumuudatused nagu näiteks apteekriamet ja läbitehtud sõda mõjutasid Lutsu alkoholi tarvitama. Kahjulik harjumus jäi kirjanikule eriti külge Esimese maailmasõja ajast peale. Kuna Lutsu, Eesti esimese kirjaniku, kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt, määrati talle 1941. aastal personaalpension. Lisaks anti talle 1945. aastal Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus. 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. Oskar Luts suri 23. märtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument. Tartus Riia tänaval, rahvakirjaniku kodus, avati 1946. Aastal majamuuseum. 2. TUNTUMAD TEOSED Oskar Lutsu põhiteosteks ja ka tuntumateks teosteks kujunes niinimetatud Tootsi- lugude sari. Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused ,,Kevade", ,,Suvi" ja ,,Sügis",
lõtva kompositsooni ning orienteerumist vähenõudlikule, laiale lugejaskonnale. O. Luts on olnud kõige enam mängitavaks autoriks eesti teatris, lisaks lühikomöödiatele "Kapsapää" (1912) jt. on korduvalt dramatiseeritud jutustusi ja romaane ("Kevade", "Suvi", "Sügis", "Tagahoovis" jt). O. Lutsu teostest on tehtud ekraniseeringuid ja animafilme. O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt. Esimese eesti kirjanikuna määrati talle 1941 personaalpension ja anti 1945. Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946 autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. Oskar Luts suri 23. märtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo). Rahvakirjaniku kodus Tartus Riia tänavas avati 1946. aastal majamuuseum. Oskar Luts http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=105&ItemID=219 http://www.annaabi.com/materjal-2840-oskar-luts
*Hiljem vanemate ehitatud majas *Puutus kokku erinevate inimestega Õpingud *Änkküla külakool *Palamuse kihelkonna kool *Tartu reaalkool *1902 sooritas apteekri õpilas eksami Katsed kirjaniku elukutse poole *1907 aastal veebruaris kirjutas luuletuse,,Elu"ajalehte Postimees *Hakkas tegema kaastööd Päevalehele *19091910 veetis sõjaväes Oskar Lutsu edu *1941 määrati personaal pension *1945 anti Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus *1946 autasustati Tööpunalipu ordeniga Esimesed teosed *Näidend"Pildikesed Paunverest" *17. novembril esietendus 1912 aastal näidend ,,Kapsapää" *Hakkati trükkima ,,Kevade" raamatut Tuntuim teos ,,Kevade" ,,Kevadet" peetakse Eesti lastekirjanduse üheks parimaks teoseks, kuna see on tõgitud 13 võõrkeelde Palamuse kihelkonnakool
aastani, kui ,,Loomingus" ilmuvad kaks uut luuletust - ,,Läbi lillede" ja ,,Tähetund". Luuletuste valikkogu ,,Tähetund" ilmus 1966 ja müüdi läbi hetkega 1956. aastal abiellus ta Mart Lepikuga 1971. aastal ilmus uus luulekogu ,,Eluhelbed" ,,Eluhelveste" sõnalust ja hoog kandub ka Alveri meisternovelli ,,Kõmpa" 1976, mis on tema loomingus kõige ülemeelikum ja grotesksem teos. 1981. aastal saab Alver 75-aastaseks ja talle antakse rahvakirjaniku aunimetus. Oma saatust kirjeldab poetess näiteks järgnevalt: ,,Nõnda ma olen ja nõnda mind loodi- aimajaks hämaral allikal," ,,Allikal" . Betti Alver suri 19. juunil 1989 Tartu Maarjamõisa haiglas ja on maetud Tartu Vana Jaani kalmistule oma teise abikaasa Mart Lepiku kõrvale. Täname kuulamast ! Sandra Sild Susanna Peters
Sõja ajal oli raamat kindel vahetuskaup, millega isegi spekuleeriti ja mida kasutati altkäemaksuna. Ka Stalini ajal käis Oskar Lutsu käsi võrreldes paljude teiste kirjanikega päris hästi, aastatel 1944-1953 ilmus tema teostest 7 kordustrükki, ja ehkki eriti mälestusi tsenseeriti hoolikalt, ilmusid nad oma aja kohta suurtes tiraazides ning rahuldasid rahva lugemisnälga üldise nõukoguliku propagandakirjanduse uputuse taustal. 20. juulil 1945 sai Oskar Luts esimesena ENSV rahvakirjaniku tiitli ja 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu Ordeniga. 1950. aastal koostatud keelatud kirjanduse nimestikus on vaid 2 Lutsu raamatut ,,Inderlin" ja ,,Skoudid". Poolkeelatud raamat oli pikka aega ,,Sügis". 1950-ndate aastate alguse kõige vingem parteiline kriitika suhtus Lutsusse võrdlemisi sallivalt: oli ju vaja vähemalt ühte elavat vanemat rahvakirjanikku, muidu oleks plats hoopis lagedaks jäänud. Kirjaniku viimaseks trükitud uudisteoseks jäi 1945
*Möödus Palamuse kirikualevis *Algselt elasid kehvas üürikorteris *Hiljem vanemate ehitatud majas *Puutus kokku erinevate inimestega Õpingud *Änkküla külakool *Palamuse kihelkonna kool *Tartu reaalkool *1902 sooritas apteekri õpilas eksami Katsed kirjaniku elukutse poole *1907 aastal veebruaris kirjutas luuletuse,,Elu"ajalehte Postimees *Hakkas tegema kaastööd Päevalehele *1909-1910 veetis sõjaväes Oskar Lutsu edu *1941 määrati personaal- pension *1945 anti Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus *1946 autasustati Tööpunalipu ordeniga Esimesed teosed *Näidend"Pildikesed Paunverest" *17. novembril esietendus 1912 aastal näidend ,,Kapsapää" *Hakkati trükkima ,,Kevade" raamatut Tuntuim teos ,,Kevade" ,,Kevadet" peetakse Eesti lastekirjanduse üheks parimaks teoseks, kuna see on tõgitud 13 võõrkeelde Tegevus toimub 19.saj lõppuaastatel Eesti Eesti esimene külas mängufilm Lugu kihelkonnakooli Rezissöör Arvo
Kui Luts 1906. aastal lõpuks oma vastvalminud majja kolis, tegutses ta memuaarikirjanikuna ning oma loomingu kogutud teosteks koondajana. Samuti avaldas ta maaainelise jutustuse "Jüri Pügal" (1945), samuti vesteid ja artikleid ning tõlkis A. Novikov-Proboi ja A. Serafimovitsi jutustusi. Tänu ja elutee lõpp... O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt. Esimese eesti kirjanikuna määrati talle 1941 personaalpension ja anti 1945. Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946 autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. Oskar Luts suri 23. märtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo). Rahvakirjaniku kodus Tartus Riia tänavas avati 1946. aastal majamuuseum. Kasutatus kirjandus: · http://www.neti.ee/ · http://et.wikipedia.org · http://miksike.ee/ Lisa
Esimene trükki läinud lugu "Siil" ilmus 1901. Töötas Kitzbergi kaastöölisena Postimehes. Koostas Noor-Eesti väljaandeid. 1905 arreteeriti, vanglas kirjutas luuletuse "Meri". Oli Soomes paguluses. elas ka Pariisis, pagulusperiood lõppes 1917. Sõjajärgsetel aastatel kirjanduselu peamisi korraldajaid, kirjandusrühmituse Siuru rajaja, Ilo ja Tarapita toimetaja ning tegutses ka loovkirjanikuna. Eesti Kirjanike Seltsi esimees. 1946 anti talle rahvakirjaniku aunimetus. 1917 kodumaale naaste soli hinnatud kultuuritegelane ja novellist, vahepeal langes põlu alla, kuid pärast Stalini surma uuesti hinnatud. algusaastatel viljeles realismi. tähtis osa loomingu mängis 1905-1907 aasta revolutsioon ja pagulusaastad. novellid "Saatus", "Raskuse vaim"; romaan "Väike Illimar".
aastani elas ta pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. aastal abiellus ta Emma Elisabet Oinasega. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Aastail 19211922 oli ta kirjanikkude ühingu "Tarapita" samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja. Tuglas oli Eesti Kirjanikkude Liidu üks asutajaid 1922. aastal ning 1920. ja 1930. aastail mitu korda liidu esimees. 1946. aastal valiti Tuglas Nõukogude Eesti akadeemikuks ja ta pälvis rahvakirjaniku tiitli, kuid 1940. aastate lõpul langes ta põlu alla. Tema rahvakirjaniku aunimi tühistati, ta heideti välja Eesti NSV Kirjanike Liidust, tema varasem looming kõrvaldati käibelt ja tema kui tõlkija nimi raamatute tiitellehtedel kaeti tusiga.[1]Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule.2. märtsil 1972 anti Ahja Keskkoolile Friedebert Tuglase nimi. Looming Kirjandusteadlasena on Friedebert Tuglas väitnud, et tema suur mõjutaja oli Taani ametivend Georg Brandes
leida? Huvitavaid fakte Annast: o Tõlkijana vahendas ta palju maailmakirjanduse klassikat, nt Shakespeare’i „Suveöö unenägu“, Sophoklese „Kuningas Oidipus“, „Anderseni muinasjutud“. o 70- ja 80-aastaselt avaldas Anna luulekogud „Siiski on elu ilus“ ja „Laulan oma Eesti laulu“. o Eeltoodud fakt näitab, et kuni kõrge eani Anna oli terav ning võimeline kirjutama ning looma. o Teda autasustati Eesti NSV rahvakirjaniku nimetusega ning talle anti 1957.aastal orden „Austuse Märk“. o Sajandivahetusel oli Anna Haava noorusluule uue tee avajaks ning arengu edasiviijaks o Luuletaja toob välja temale areneva terava konflikti tegelikkuse ning ideaali vahel oma esimestes värsikogudes.
raamatukaupluse Riia tänaval, kuid osutus kehvaks ärimeheks, kellel hiljem veel mitme raamatu honorar võlgade katteks ära kulus. 8. oktoobril 1922 asutati Tallinna Raekojas Eesti Kirjanikkude Liit ja Oskar Luts oli üks 33-st vastuvõetud liikmest. Sellest ajast peale kuni elu lõpuni tegutses ta kutselise kirjanikuna. Koos arvukate kordustrükkidega avaldas ,,Noor-Eesti" kirjastus Lutsult aastatel 1913-1940 kokku 92 raamatut. 20. juulil 1945 sai Oskar Luts esimesena ENSV rahvakirjaniku tiitli ja 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu Ordeniga. Mees, kes naeris salaja (Liisi Rosenvald) Tuglas ütles, et tema ei ole veel ühte naerukriipsu Lutsu näol näinud. Ja enamalt jaolt Luts oligi tõsine. Ega humorist, kes teisi naerma ajab, saa siis ise lõkerda. Aga proua Valentina kirjeldab raamatus "Mälestusi Oskar Lutsust", kuidas Luts naerab kõva häälega ja nõrkemiseni: on oma voodis selili, Gogoli kogutud teosed kõhu peal, loeb ja naerab.
Nad satuvad kahe petise meelevalda ja vaest Jimi ähvardab teistkordselt teotava mahamüümise oht. Õnneks ilmub välja Tom Sawyer ja päästab Hucki ja Jimi täbarast olukorrast. Aga seekord Huck "tsivilisatsiooni" rüppe ei naase: "Selle asja tegin juba kord läbi." Tal on maailma alatusest küllalt ja ta asub teele indiaanlaste territooriumide poole, kus arvab leidvat vabaduse, mida vajab. Huck on ja jääb mässajaks. "Huckleberry Finn" tegi Mark Twainist rahvakirjaniku ja rahvusvahelise kuulsuse. Müügiedu ületas koguni "Tom Sawyeri" oma. Vaimustuses ei olnud mitte ainult rahvas. "Huckleberry Finn" märkis Ameerika kirjanduse jaoks maha uued rajajooned. Siiani olid kirjanikud "kõrge" inglise klassika diktaadi all. Nüüd avastati kõnekeel, lihtsate inimeste kõnepruuk. Huckist sai kartmatu revolutsiooni prototüüp, kes hakkab vastu konventsioonidele ja klassibarjääridele riiuhimuline ja
Tuglas oli üks Eesti Kirjanikkude Liidu asutaja ja mitu korda ka selle liidu esimees. Ta oli ka ajakirja „Looming“ asutaja ja tema esimene toimetaja. See ilmub tänaseni. Tuglas oli ka kirjandusajakirjade „Ilo“, „Odamees“ ja „Tarapita“ toimetaja. Ta oli aastatel 1929-1940 Eesti Kirjanduse Seltsi esimees. Pärast Teist maailmasõda osales ta aktiivselt kultuurielu taastamisel. 1946. aastal valiti Tuglas Nõukogude Eesti akadeemikuks ja ta pälvis rahvakirjaniku tiitli, kuid langes 1940- ndate aastate lõpus stalinistlike repressioonide ohvriks. 1955. aastal taastati Tuglase kodanikuõigused. Friedebert Tuglas on maetud Tallina Metsakalmistule. Aasta pärast tema surma, anti Ahja Keskkoolile Friedebert Tuglase nimi. Ahjas on rajatud ka tema muuseum ja Tallinnas on temanimeline kirjanduskeskus Nõmmel. 1971. aastast antakse välja Tuglase nimelist novellipreemiat. 2. Looming Friedebert Tuglas oli oma elu jooksul kirjandusega tihedalt seotud.
Varsti leiavad nad endale kaaslased. Nad satuvad kahe petise meelevalda ja vaest Jimi hvardab teistkordselt teotava mahammise oht. nneks ilmub vlja Tom Sawyer ja pstab Hucki ja Jimi tbarast olukorrast. Aga seekord Huck "tsivilisatsiooni" rppe ei naase: "Selle asja tegin juba kord lbi." Tal on maailma alatusest kllalt ja ta asub teele indiaanlaste territooriumide poole, kus arvab leidvat vabaduse, mida vajab. Huck on ja jb mssajaks. "Huckleberry Finn" tegi Mark Twainist rahvakirjaniku ja rahvusvahelise kuulsuse. Mgiedu letas koguni "Tom Sawyeri" oma. Vaimustuses ei olnud mitte ainult rahvas. "Huckleberry Finn" mrkis Ameerika kirjanduse jaoks maha uued rajajooned. Siiani olid kirjanikud "krge" inglise klassika diktaadi all. Nd avastati knekeel, lihtsate inimeste knepruuk. Huckist sai kartmatu revolutsiooni prototp, kes hakkab vastu konventsioonidele ja klassibarjridele riiuhimuline ja otsekohene, seejuures hea sdamega ja alati valmis vabaduse eest kik ra andma. Tom Sawyer
Sõja ajal oli raamat kindel vahetuskaup, millega isegi spekuleeriti ja mida kasutati altkäemaksuna. Ka Stalini ajal käis Oskar Lutsu käsi võrreldes paljude teiste kirjanikega päris hästi, aastatel 1944-1953 ilmus tema teostest 7 kordustrükki, ja ehkki eriti mälestusi tsenseeriti hoolikalt, ilmusid nad oma aja kohta suurtes tiraazides ning rahuldasid rahva lugemisnälga üldise nõukoguliku propagandakirjanduse uputuse taustal. 20. juulil 1945 sai Oskar Luts esimesena ENSV rahvakirjaniku tiitli ja 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu Ordeniga. 1950. aastal koostatud keelatud kirjanduse nimestikus on vaid 2 Lutsu raamatut ,,Inderlin" ja ,,Skoudid". Poolkeelatud raamat oli pikka aega ,,Sügis". 1950-ndate aastate alguse kõige vingem parteiline kriitika suhtus Lutsusse võrdlemisi sallivalt: oli ju vaja vähemalt ühte elavat vanemat rahvakirjanikku, muidu oleks plats hoopis lagedaks jäänud. Kirjaniku viimaseks trükitud uudisteoseks jäi 1945
Alver pühendas iga värssdraama peatüki tõlkimisele ühe aasta. Raamatuna ilmus teos 1964. Betti Alveri tõlke põhimõtteid: ,,Värsside mõtteline selgus, musikaalsus, loomulikkus ja plastilisus olid asjad, mille poole esmajoones püüdsin". http://pilt.raamatukoi.ee/pildid/v/ 0001/363.jpg 28.12.12 Vanaduspõlv 1981. aastal saab Alver 75aastaseks ning talle antakse rahvakirjaniku aunimetus. Loominguliseks lõppakordiks saab luulekogu ,,Korallid Emajões" 1986, millega luuletaja tähistas oma 80. sünnipäeva. Betti Alver suri 19. juunil 1989 Tartu Maarjamõisa haiglas. Betti Alver on maetud Tartu Vana Jaani kalmistule oma teise abikaasa Mart Lepiku kõrvale. http://www.eesti.ca/pics/2007/09/17705_1.jpg 28.12.12 Mälestusmärk ,,Rotunde" Avati pidulikult Betti Alveri 90. sünniaastapäeval 1996.
lembelüürika, rahvalaululikult diskreetne ja ühtlasi elamuslik, tundevärske ja musikaalne. 75. sünnipäevaks 1939. aastal kinkis Tartu linnavalitsus Anna Haavale korraliku korteri Tähtvere pargi lähedal Koidula tänava majas. 1952. aastal hakkas Eesti Riiklik Kirjastus ette valmistama valitud teoste sarju rahvuskirjanduse klassikast. Sellesse plaani kuulus ka Anna Haava luule väljaandmine. Aktusel tehti teatavaks ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Anna Haavale ENSV rahvakirjaniku aunimetuse andmise kohta. Sel päeval on tehtud viimane foto elavast Anna Haavast. Näeme teda istumas lillede ja kingituste keskel, äsjakingitud pleed põlvil, kunagi tõmmu-tumedad juuksed valgete salkudena ümber lauba, kuid kulmudes veel tugevat pigmenti. Elu on olnud armutult kitsi Anna Haava unistuste täitmisega. Tal on tulnud taluda isakodu kaotust kevadunenäo purunemist, südamekodu saavutamatust. Viimaseks unistuseks jäi sügisemuinasjutt. 1957. aasta
Terve elu oli tal mure elukoha pärast. Küll kolis ta ühest kohast teise, kuid unistus tõelisest kodust oli tal lõpuni. 75. sünnipäevaks kinkis Tartu linnavalitsus talle korteri, kuid sealgi ei püsinud ta kaua. Ta oli väga tragi naine. Isegi vana ja haigena pesi ta ise pesu ja koristas, abist keeldus, sest liikuda oli ju vaja. Tema 90. Juubelipidustuste aktusel tehti teatavaks ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Anna Haavale ENSV rahvakirjaniku aunimetuse andmise kohta. Kuid Annat piinas küsimus, et kas ta on selle üldse ära teeninud. Anna Haava ei olnud sellel aktusel, tema ei näinud seda rahvamurdu ja ei kuulnud neid inimesi, kes kõik talle austust avaldasid. Oma 93. eluaastal 1957 ta suri. Matused kujunesid rahvahulkade osavõtu poolest erakordselt suureks.
Rühmitustes ,,Siuru" ja ,,Tarapita". Põhielukohaks oli esialgu Tartu, kuid reisis palju, mille põhjal kirjutas reisikirju. Olulisemad reisikirjad on Norrast ja Põhja- Aafrikast. Valitakse Soome kirjanike liidu auliikmeks ja rahvusvahelise kirjandusklubi ,,PEN" liikmeks. Peale riigipööret läheb alguses nõukogude korraga justkui kaasa. 1941. ilmub novell ,,Viimne tervitus", mis on riigivastane ludu. Plaanib põgeneda kuid jääb füüsiliselt hiljaks. 1946. sai rahvakirjaniku aunimetuse kuid 1949 kuulutati kodanlikuks natsionalistiks ja visati kirjanike liidust välja, lisaks keelustati ka tema looming. Peale 1956. aastal Stalini surma mõistab Kongress Tuglase ja paljud teised kirjanikud õigeks. Tuglas kolib Tartust Tallinna, Underi endisesse majja. 1970. paneb aluse omanimelisele novellipreemiale . TEATMEKIRJANDUS: 3 Põhjalik monograafia Juhan Liivist 4 Põhjalik ülevaade Eesti Kirjameeste Seltsist
Nekrassovi ja H.Heine luulet ning K.J. Petersoni saksakeelsed luuletused. 1962 avaldati ,,,,Loomingu" Raamatukogus" Betti Alveri poeemivalmik ,,Mõrane peegel". Betti Alver lüürikutalent elustus 1964.aastal, kui kirjanik oma luuletuste valikkogu ,,Tähetund" (1966) ette valmistades kirjutas uusigi. Nimiluuletusele anti 1967 Juhan Liivi nimeline auhind ja tulemata ei jäänud ka ametlik tunnustus 1966. aastal Eesti NSV teenelise kirjaniku ning 1981 rahvakirjaniku tiitli näol. B.Alveri hilisem luule on ilmunu kogudes ,,Eluhelbed" (1971), ,,Lendav linn" (1979) ja ,,Korallid Emajões" (1986). Proosavormilistest töödest on B.Alver avaldanud paar laastu ja pikema novelli ,,Kõmpa", millele andti F.Tugalase novelliauhind. ( 2, 402-403) Tänavu tähistatakse Jõgevas Betti Alverile pühendatud luulepäevi ,,Tähetund". 6 KOKKUVÕTE
ja Vitebskis, samal perioodil ka abiellus. 19191920 töötas ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidajana. 1922. aastast oli kutseline kirjanik Tartus. 1941 sai temast Eesti esimene personaalpensionär. 194144 oli Luts üks väheseid eesti kirjanikke, kelle teostest ilmusid kordustrükid (kokku 5, sealhulgas "Vanasti", "Pikem peatus" ja "Kevade"; viimane parandustega, näiteks Tõnissoni terava repliigita sakslaste pihta). 1945 anti talle Eesti NSV esimene Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus. 1946 pälvis ta Tööpunalipu ordeni. Oskar Luts on maetud Tartu Pauluse kalmistule. Looming Varane looming Oskar Lutsu kirjanduslik tee algas luuletajana, kui 1907. aastal avaldati Postimehes tema esimene teos, milleks oli luuletus "Elu". Esialgselt avaldas Luts oma tööd pseudonüümi Toomas Oskari (Thomas Oskary) all. Viljakam aasta oli 1908, kui Luts tõlkis Päevalehele saksa kirjaniku Hartwiga romaani ja kirjutas mitu jutustust
Tegevusrohke aasta lõpeatas Suure Isamaasõja puhkemine. Sõja käigus sattus ta lõpuks Moskvasse, kus töötas mõnda aega ,,Rahva Hääle" toimetuses. Ajakirjaniku tööst tuli loobuda kaugele arenenud kopsu tuberkuloosi tõttu. Aastatel 1951-1955 oli ta Kirjanike Liidu luule konsultant. Sealt peale on ta oma loometööd jätkanud kutselise kirjanikuna. 1952 a. abiellus ta Juhan Smuuliga. 1954 a. anti Debora Vaarandile NSVL teenelise kirjaniku, 1971 a. Rahvakirjaniku aunimetus. 1976 a. autasustati teda Lenini ordeniga. 1965. aastal sai ta esimese Juhan Liivi nimelise luuleauhinna, milleks on raha asemel karjasemärss. 1994. aastal anti talle Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia, 2005. aastal riiklik elutöö preemia. 1977. aastal ilmunud kogu "Tuule valgel" on poetessi viimane originaalkogu, edaspidi pühendus ta tõlgetele. Vaarandi oli siis 61-aastane. Tema luuletuste tuul on sama hoolimatu iil, mis läbib kogu eesti kirjandust, pühkides kirjanike
millega isegi spekuleeriti ja mida kasutati altkäemaksuna. 4 Ka Stalini ajal käis Oskar Lutsu käsi võrreldes paljude teiste kirjanikega päris hästi, aastatel 1944-1953 ilmus tema teostest 7 kordustrükki, ja ehkki eriti mälestusi tsenseeriti hoolikalt, ilmusid nad oma aja kohta suurtes tiraazides ning rahuldasid rahva lugemisnälga üldise nõukoguliku propagandakirjanduse uputuse taustal. 20. juulil 1945 sai Oskar Luts esimesena ENSV rahvakirjaniku tiitli ja 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu Ordeniga. 1950. aastal koostatud keelatud kirjanduse nimestikus on vaid 2 Lutsu raamatut ,,Inderlin" ja ,,Skoudid". Poolkeelatud raamat oli pikka aega ,,Sügis". 1950-ndate aastate alguse kõige vingem parteiline kriitika suhtus Lutsusse võrdlemisi sallivalt: oli ju vaja vähemalt ühte elavat vanemat rahvakirjanikku, muidu oleks plats hoopis lagedaks jäänud. 5
Sõja ajal oli raamat kindel vahetuskaup, millega isegi spekuleeriti ja mida kasutati altkäemaksuna. Ka Stalini ajal käis Oskar Lutsu käsi võrreldes paljude teiste kirjanikega päris hästi, aastatel 1944-1953 ilmus tema teostest 7 kordustrükki, ja ehkki eriti mälestusi tsenseeriti hoolikalt, ilmusid nad oma aja kohta suurtes tiraazides ning rahuldasid rahva lugemisnälga üldise nõukoguliku propagandakirjanduse uputuse taustal. 20. juulil 1945 sai Oskar Luts esimesena ENSV rahvakirjaniku tiitli ja 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu Ordeniga. 1950. aastal koostatud keelatud kirjanduse nimestikus on vaid 2 Lutsu raamatut ,,Inderlin" ja ,,Skoudid". Poolkeelatud raamat oli pikka aega ,,Sügis". 1950-ndate aastate alguse kõige vingem parteiline kriitika suhtus Lutsusse võrdlemisi sallivalt: oli ju vaja vähemalt ühte elavat vanemat rahvakirjanikku, muidu oleks plats hoopis lagedaks jäänud.
1931-1977. Kogu uute luuletuste stiil jätkab ,,Eluhelveste" iseloomulikku laadi. ,,Lendavale linnale" määrati 1980. aastal Juhan Smuuli nimeline kirjanduspreemia ja Nõukogude Eesti preemia. Nõukogude võimu suhtus Alver sügava irooniaga, kogu tema looming on kantud sisemisest vabadusest ja loomingulisest sõltumatusest. Elurütmi, mis kujunes välja Tähtveres, ei toonud olulisi muutusi ka 1980-ndad. 1981. aastal saab Alver 75-aastaseks ja talle antakse rahvakirjaniku aunimetus. Ja ikkagi suudab luuletaja veel üllatada. Loominguliseks lõppakordiks saab luulekogu ,,Korallid Emajões" 1986. aastal, millega luuletaja tähistas oma 80. sünnipäeva. Pärast ,,Tolmu ja tuld" oli ,,Korallid Emajões" esimene kogu, mis ei sisaldanud varasmaid värsse. Enamik ,,Korallid Emajões" luuletusi on vahepealse sõnaküllusega võrreldes väga lapidaarsed lühivormid. Toimunud on tagasipööre esikkogu
ühiskondlikku tegevust. Ta oli Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, tegutses Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingus, Vabariiklikus Rahukaitsekomitees, Lenini preemiate komitees, kuulus Eesti Nõukogude Entsüklopeedia peatoimetusse, osales mitmetes kultuurialastes kolleegiumides ja komisjonides, oli Kirjanike Liidu aseesimees ja juhatuse üks sekretäre. Semperit autasustati Lenini ordeniga, Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetust kandis ta 1964. aastast. Johannes Semper suri 21. veebruaril 1970 Tallinnas. Ta on maetud Metsakalmistule. Semperi ilukirjanduslikus loomingus oli sõja ajal esikohal lüürika, mis algul ilmus rindeajalehtede ja lendlehtede veergudel. Ta seitsmes värsikogu ,, Ei Vaikida saa" on nii autori luuleloomingus kui ka sõjaaehses värsitoodangus üldse väljapaistev teos. Väljapaistev töö luule alal sõjaaegses tagalas oli Eesti NSV hümniteksti loomine. J. Semperi ja G
Paar korda aastas viibis ta reuma ravil Haapsalus, tegi mõned kirjanduslikud kõnereisid Eestis ja külastas oma juubelipidustuste aegu 1937. aastal Tallinna. Viimati külastas kirjamees oma armsat koolimaja 1952. aasta suvel ja pisarsilmi jätnud selle kohaga hüvasti. Palamuse kuulsaks kirjutanud Oskar Luts suri 23. märtsil 1953 Tartus, maeti Ropka- Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo). Rahvakirjaniku kodus Tartus Riia tänavas avati 1946. aastal majamuuseum. 24.märtsil 1966 tähistati kirjaniku sünnikoht mälestuskiviga, mille ümber istutati puud. 5. jaanuaril 1987 avati vanas koolimajas kihelkonna muuseum. 5 4. Loomingust üldiselt Oskar Luts debüteeris luuletustega ning enne "Kevade" ilmumist saavutas ta ajakirjanduses tuntuse oma huumorikate vestetega. Oma Palamuse koolipõlve
oma eesti laulu" (1935) ja koostas mahuka memuaaride käsikirja ,,Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest". Pühitsedes 1954. aastal oma 90ndat sünnipäeva, lisas poetess juubeliks ilmunud ,,Luuletustesse." Uue tsükli kahe viimase aastakümne värssidest, mis sisaldab ka nõukogudeaegset loomingut. Tema viimne trükitud luuletus kannab pealkirja ,,Veelgi hinges nagu laulu ". Juubilarile anti Eesti NSV rahvakirjaniku nimetus ja 1957. aastal orden ,,Austuse märk". Anna Haava suri 13 märtsil 1957 ja maeti kümnete tuhandete saatjate osavõtul Tartu Raadi kalmistule. Anna Haava värsiloomingus, mis läbib peaaegu seitse aastakümmet, võime eraldada põhiliselt kahte järku. Nende piir langeb ühte sajandi künnisega. Sinna poole jääb noore poetessi laulukevade ,,Luuletuste" kolme vihuga (1888-1897); uut ajajärku alustab pärast autori eludraamast tingitud vaikimist luuletuskogu ,,Lained" (1906)
aastal. Nii Talvik kui Alver kuulusid 1930. aastate lõpus tekkinud Arbujate luulerühmitusse. Alver debüteeris prosaistina 1927. ja luuletajana 1931. aastal, esimene luulekogu ilmus 1936. aastal. Pärast Teist maailmasõda vaikis ta kuni 1966. aastani. Talvik avaldas oma luuletusi ajakirjas Looming juba 1925, aga esikkogu "Palavik" ilmus 1934. aastal. 1945. aastal ta arreteeriti ja saadeti Siberisse, kus ta suri 1947. aastal. (Foto: Tuglase Selts) PCCTI A iAi nn Kirjanike Liidust, rahvakirjaniku tiitel tunnistati kehtetuks ja talt võeti pension. Tuglas tem- 5 61 beldati tüüpiliseks kodanlikuks ajalooväänajaks ja kõige vihasemaks rahvavaenlaseks, kelle toodang kõlbab vaid ajaloo prügikasti, kõik ta teosed korjati ara, tal ei ilmunud enam ühtki raamatut ja viis aastat ei tohtinud ta kirjutada ridagi ajalehes, talle ei antud isegi tõlketöid. Ja see kõik ilma, et tal
Kodanimunimi Wriedebert Mihkelson. Sündis Ahja mõisas Tartumaal. Isa oli töömees. Käis Uduvere koolis, pärast Hugo Treffneri gümnaasiumis, mille jättis pooleli. Hakkab tegelema revolutsioonilise tegevusega. Oli paar kuud Toompeal vanglas, kus kirjutas värsspoeemi "Meri".1906-17 oli paguluses, põhiliselt Soomes, aga ka mujal. Tagasi tulles asus elama Tartusse. Abiellus Eloga (kirjutas päevikut). 1944 lähevad elama Tallinnasse Kadriorgu. Saatus kujuneb vastuoluliseks. 1946 saab Eesti Rahvakirjaniku aunimetuse, samas 1949 kuulutatakse ta keelatud kirjanikuks, võetakse ära kodanikuõigused ja kirjutamisluba., kuna tema loomingus leidus liiga palju nõukogu vastast. Majanduslik olukord on raske. Alles 1955. aastal taastatakse kirjanikuõigused. Looming jutustus, novell, 2 romaani, uurimus, kriitika, memuaarid, kunstiline reisikiri (Teekond Hispaania, Teekond Põhja-Aafrika, Ühe Norra reisi kroonika- kultuuri tutvustus), marginaal, artikkel
,,Isa talus." Johannes Haavik tõlkis väga palju. E.A.Poe Õudus jutte. Ilukirjandusliku teose ,,Ruth" August Mälk Esimene tunnistatud kirjanik. Kooli õpetaja. Pesitses Lümandas. Kirjutas rannarahva olust romaane. ,,Pidali tõbi" e leetra. Aadu Hint - ,,Pidali tõbi" e leetra.(1938(9)), ,,Vatku tõbila," Peateos ,,Tuuline rand"(1- 4 osa. 1951 56). See romaan kajastab väga pikka aega 1905 1930. pärit Kuusnõmme kandist. Suri 1980 ndatel. ,,Tuuline rand" sai 1965a ENSV Rahvakirjaniku tiitli. Juhan Smuul Muhust pärit. Kirjutab näidendeid, luuletusi, reisikirju, novelle, jutte, olukirjeldusi, poeeme. Näidendid: ,,Lea" usklik laps, algul usub jumalat hijjem salgab kuna ei leia teda. ,,Kihnu Jonn e Metskapten," ,,Lesk"(1960). Reisikirju: ,,Jäine raamat"(1959) Leenini preemia. Proosa: ,,Muhu monoloogid," kogumik ,,Kirjad sõgetate külast"(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alstab Smuul luuletajana ,,Karm noorus"(1946), ,,Mälestus isast
Teos pälvis 1974 Usbeki NSV riikliku Hamza-nimelise kirjanduspreemia. Suure tunnustuse tõi H. Gulomile tema viimane romaan ,,Surematus" (1979), milles kirjanik pöördub tagasi 1920ndate aastate külatemaatika juurde, kusjuures tulipunktis on võitlus basmatside vastu. Seda teost on tõlgitud paljudesse keeltesse. 1980 määrati kirjanikule selle teose eest NSVL riiklik preemia. 1979 anti Hamid Gulõmile Usbeki NSV rahvakirjaniku aunimetus. ,,Surematus" (1979, eesti keeles 1986, tõlkija Vello Tarnaste) Teose teemaks on operatiivtöötajate võitlus traditsionalistidest basmatside vastu. Turkestani Kommunistliku Partei juhtkond tunneb sügavat muret sündmuste pärast Hodzakendis. Lühikese aja jooksul on seal tapetud juba kaks õpetajat, kusjuures süüdlasi pole tabatud. Kohapeale otsustatakse saata noor tsekist Masud, staazika operatiivtöötaja Mahsudovi poeg. Tema õde Salima pidi esialgu
"Kannatamine" (1920) Novellikirjanik, kes tegi kaastööd Noor-Eestiga Aira Kaal põhiliselt luuletaja, aga ka prosaist, kes tegutses peale II maailmasõda. Pärit Tornimäe kandist. Luulekogu ,,Ma ei anna relva käest". Proosa ,,Kodunurga laastatud". Aadu Hint 30-ndal aastal kirjutas ,,Pidalitõbi", ,,Vatkutõbilas", kuna kartis, et on ise ka nakatanud. Peateos on 4 osaline romaan ,,Tuuline rand", mis sai ka 1965. aastal ENSV Rahvakirjaniku tiitli. Alguses mõtles teha 5 osalist, aga tal tekkis juba 1 osaga sensuuris probleeme ning ta ei näinud sellel enam mõtet. Mõtles, et võiks teha Saaremaa oma tõe ja õiguse. Pärit Lümanda kandist. Tema looming kajastab valdavalt kalurite ja muu rannarahva elu. Õppis SÜG-is. Teise maailmasõja ajal võitles Punaarmees. Ta on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule. Eesti kirjanik ja ühiskonnategelane. Aadu Hindil oli kaheksa last.
"Küla" (1919), "Isa talus." Johannes Haavik - tõlkis väga palju. E.A.Poe õudusjutte. Ilukirjandusliku teose "Ruth" August Mälk - Esimene tunnistatud kirjanik. Kooli õpetaja. Pesitses Lümandas. Kirjutas rannarahva olustikuromaane. "Pidalitõbi" e leepra. Aadu Hint - "Pidalitõbi" e. leepra.(1938(9)), "Vatkutõbilas", Peateos "Tuuline rand"(1- 4 osa. 1951 - 56). See romaan kajastab väga pikka aega 1905 - 1930. pärit Kuusnõmme kandist. Suri 1980 - ndatel. "Tuuline rand" sai 1965a ENSV Rahvakirjaniku tiitli. Juhan Smuul - Muhust pärit. Kirjutas näidendeid, luuletusi, reisikirju, novelle, jutte, olukirjeldusi, poeeme. Näidendid: "Lea" - usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda. "Kihnu Jõnn e Metskapten," "Lesk"(1960). Reisikirju: "Jäine raamat" (1959) Leenini preemia. Proosa: "Muhu monoloogid," kogumik "Kirjad sõgedate külast"(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alustab Smuul luuletajana "Karm noorus" (1946), "Mälestus isast." Poeem: "Staalinile"
"Küla" (1919), "Isa talus." Johannes Haavik - tõlkis väga palju. E.A.Poe õudusjutte. Ilukirjandusliku teose "Ruth" August Mälk - Esimene tunnistatud kirjanik. Kooli õpetaja. Pesitses Lümandas. Kirjutas rannarahva olustikuromaane. "Pidalitõbi" e leepra. Aadu Hint - "Pidalitõbi" e. leepra.(1938(9)), "Vatkutõbilas", Peateos "Tuuline rand"(1- 4 osa. 1951 - 56). See romaan kajastab väga pikka aega 1905 - 1930. pärit Kuusnõmme kandist. Suri 1980 - ndatel. "Tuuline rand" sai 1965a ENSV Rahvakirjaniku tiitli. Juhan Smuul - Muhust pärit. Kirjutas näidendeid, luuletusi, reisikirju, novelle, jutte, olukirjeldusi, poeeme. Näidendid: "Lea" - usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda. "Kihnu Jõnn e Metskapten," "Lesk"(1960). Reisikirju: "Jäine raamat" (1959) Leenini preemia. Proosa: "Muhu monoloogid," kogumik "Kirjad sõgedate külast"(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alustab Smuul luuletajana "Karm noorus" (1946), "Mälestus isast." Poeem: "Staalinile"
Aga kui ta poleks vangi kukkunud, nii et pärast poleks olnud vaja elamata aastaid nii kirglikult järele elada? Jaan Kross on oma huvipuudust alkoholi suhtes põhjendanud just vajadusega kaotatud aastaid enam rohkem mitte raisata. Aga kas ülikooli pääsenud Kaugverist oleks saanud erudiit nagu Kaalepist? Ma usun, et pealesunnitud saatusele vaatamata teostas Kaugver end just oma andelaadile sobivalt. Kaugveri võrratu rahvakirjaniku populaarsuse ja meeletud trükiarvud tingis raamatukeskse Nõukogude ajastu ja Kaugveri kirjutamislaadi õnnelik kokkulangemine. Aga ta oli fenomen, kes oleks ka meie aega sattununa eredalt leegitsenud. Meie tänases kirjanduses on menukirjaniku koht tühi. Aga mis oleks edule orienteeritud lugejarahva seas ihaldusväärsem kui menukirjaniku mantel? Tõlkija ja raamatukogutöötaja Katrin Kaugveri lühikokkuvõtted oma isa romaanidest. 1. "Keskpäevavalgus" (1962, trükiarv 21 000)
annaabi.ee 
