"rahvakirikut" - 1 õppematerjal

Soren Kierkegaard

oma võimetesse teistest hoolimata, ta ei kahelnud kunagi, nagu ta ise ütleb, teha midagi hulljulgemat – ja see pidi õnnestuma; ta oli nelja aastaga sooritanud kirjanikutöö, millele taani kirjanikul kuluks tavaliselt kakskümmend aastat, ta oli sulepeaga võitnud oma kehva tervise, raskemeelsuse, pannud filosoofid ja teoloogid vaikima. Kierkegaard kirjutas: „Ajakirjanduse türannia on kõige väiklasem kõikide türanniate hulgast“. Kierkegaard ründab ähvardavalt oma kirjutistega rahvakirikut, pastoreid ja piiskopi, seades kahtluse alla nende poolt kuulutatud tõed. Kierkegaard oli elanud liialt kirikumehelikkuse lähedal, ta ei suutnud säilitada respekti, autoriteetsuse ustav rüütel muutus lõpuks selle mõrvajaks. Esiteks tugevev veendumus, et ristiinimene pole veel kristlane, et kristlus ei ole üldse veel maailma tulnud; kristlane oli ainult eeskuju ise ja veel paar apostlit. Siin kõlab Kierkegaard 6