(ENSV). Eesti, Läti ja Leedu ühendamist NSV liiduga nim. Inkorporeeringuks(anneksioon). Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti ja kehtestati NL konstitutsioon ja seadused. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud partei. (,,Kõigi maade proletaarlased ühinege") Käivitati repressioonid . Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kuid peagi hakati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest. 1941 14.juuni massiküüditamine, mille käigus viidi vägisi naised, lapsed ja vanurid asumisele Siberisse. Täisealised mehed aga saadeti vangilaaritesse, kus enamik hukkusid. Likvideeriti isetegevuslikke seltse ja suleti ajalehti, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Katkestati igasugused välissidemed. Kõik eraettevõtted riigistati e. Natsionaliseeriti. Elatustase langes, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. 22.juuni 1941 puhkes Vene-Saksa sõda ning Saksa eelväed jõudsid Eestisse
Eestile nõudmise luua Eestisse Punaarmee baasid, et kaitsta Eestit. Kuna Eesti ei soovinud sõda, oldigi nõus. Järgmisena soovis Venemaa vahetada välja Eesti valitsuse. Vastupanu ei saadud osutada ning sellepärast oldi ka sellega nõus. Lubati, et Eesti säilitab iseseisvuse, kuid 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV Liitu. Sellega seoses kehtestati uues seadused ja vangistati või hukati Eesti poliitikud, sõjaväe- ja politseijuhid, hiljem hakati inimesi arreteerima kõikidest rahvakihtidest. Repressioonid tipnesid 1941.aasta 14. juuni massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vangliaagritesse üle 10000 inimese. Venemaa käitus väga alatult ning inimestel oli hirm ja viha. See on ärritusttekitav, et Venemaa oma lubadust ei pidanud, vaid ühendas Eesti oma riigiga. Tol ajal soovisid kõik oma riigile suremat territooriumi, mis nõudis paljude riikide vallutamist. Mina ei poolda mingisugust sõjalist tegevust ning ei saa aru miks riigid oma territooriumiga rahul pole
Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu (parlament) ja Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus). Senised riigiametnikud asendati kommunistidega. Ainsaks lubatud erakonnaks sai kommunistlik partei. Hukati või vangistati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid, majanduseliit. Peagi hakati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest ning tekkis üleüldine hirmuõhkkond. Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Likvideeriti isetegevuslikke seltse, suleti ajalehti-ajakirju, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Katkestati igasugused välissidemed. Riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, suuremad elumajad, kauplused, kohvikud jne.). Rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. Repressioonid tipnesid 14
1939. a. oli igas linnas ja vallas ainult üks vabatahtlik tuletõrjeühing. Vabatahtlik tuletõrje pidas end üleval liikmemaksudest, korjandustest ja annetustest. Tallinnas ja Tartus, hiljem ka Narvas ja Pärnus olid palgalised tuletõrje lendsalgad. Linna lendsalga ülema ja vabatahtliku tuletõrje peamehe vahekora määras kindlaks linnavalitsus tuletõrje üldjuhi ametisse seadmisega. Vabatahtliku tuletõrje liikmeteks oli nii eestlasi kui ka muulasi kõigist rahvakihtidest. Igas kohalikus tuletõrjes valitses vabatahtlikkuse vaim. Tegutseti Jumala auks ja ligimese kaitseks oma parema äratundmise järgi. Raskused tekkisid siis, kui mitme linna või valla tuletõrjed pidid suuremate kahjutulede korral teineteist aitama. Varustuse erinevad süsteemid takistasid koostööd ja kohalikud juhtkonnad polnud harjunud laiaulatuslike organisatsioonidega. Alguses puudus tuletõrje kihelkondlik, maakondlik ja ülemaailne operatiivne juhtimine
Siis korraldasid moskvalased töörahva revolutsiooni ja seadsid rahvavalitsuse etteotsa Johannes Vares-Barbaruse. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis augusti algul võeti 6.augustil 1940 NSV Liidu koosseisu. NÕUKOGUDE OKUPATSIOONIREZIIM Eestis kehtistati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued riigiorganid, kelle ülesandeks oli Moska korralduste täitmine. Ainsaks lubatud parteiks sai kommunistlik partei. Vangistati ning hukati inimesti kõigist rahvakihtidest nong 1941.aasta 14.juunil leidis aset massiküüditamine, mille käigus viidi Eestist ligi 10 000 inimest välja. Naised, lapsed ja vanurid läksid Siberi, täisealised mehed vangilaagritesse. Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile ning riigistati(natsionaliseeriti) kõik eraettevõtted. Taludele määrati maksimaalne suuruse piirang (30ha) ja elatustase langes rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusel. Tekkis ka toidu- ja tarbeainete puudus. 1941.AASTA 22
Vares-Barbarus Jul riigikoguvalimised 6 aug 1940 võeti Eesti NSVL koosseisu Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti Loodi uued kõrgemad riigiorganid ENSV Ülemnõukogu (parlament), Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus) viimase puudus võim, ülesandeks täita Moskva korraldusi Repressioonid vangistati või hukati endised pol liidrid, kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid, majanduseliit Arreteeriti ka inimesi kõigist rahvakihtidest hirmuõhkkond 1941 14 jun - massiküüditamised Majandusreformi nime all natsionaliseeriti e riigistati kõik eraettevõtted. Talude max suur 30 ha. Langes elatustase, defitsiit SAKSA OK. REZ(1941) Moodustati kindralkomissariaat Eesi Omavalitsus Saksa korralduste elluviimiseks Range kontroll, repressioonid, toidukaardid 1944 jan jõudis Punaarmee taanduvate sakslate kannul uuesti eestisse võitlused Narva all, Sinimägedes, Kgu-Eest, Emajõgi
4. Nõukogude okupatsiooni mõju Ühiskonnale: Eesti sõjavägi, politsei ja kohutuasutused likvideeriti. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ning kommunistlikust parteist sai ainus lubatud poliitiline erakond, mille kätte koondus kogu ühiskonna juhtimine. Käivitati ulatuslikut repressioonid. Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe ja politsei juhid, majanduseliit. Peagi hakkati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest ning tekkis üleüldine hirmu õhkond Majandusele: Majandusreformi nime all natsionaliseeriti ehk riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, kinod, suuremad elumajad jne) Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 ha. Suurematest taludest tehti äralõikeid, mis jagati uusmaasaajatele. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tagajärjel langes elatustase, tekkis toidu ja tarbeainete puudus Kultuurile: Ühiskondlik-ja kultuurielu allutati rangele kontrollile
4. Nõukogude okupatsiooni mõju Ühiskonnale: Eesti sõjavägi, politsei ja kohutuasutused likvideeriti. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ning kommunistlikust parteist sai ainus lubatud poliitiline erakond, mille kätte koondus kogu ühiskonna juhtimine. Käivitati ulatuslikut repressioonid. Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe ja politsei juhid, majanduseliit. Peagi hakkati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest ning tekkis üleüldine hirmu õhkond Majandusele: Majandusreformi nime all natsionaliseeriti ehk riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, kinod, suuremad elumajad jne) Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 ha. Suurematest taludest tehti äralõikeid, mis jagati uusmaasaajatele. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tagajärjel langes elatustase, tekkis toidu ja tarbeainete puudus Kultuurile: Ühiskondlik-ja kultuurielu allutati rangele kontrollile
Rahvakomissaaride Nõukogu (valitsus). Neil puudus teglik võim, nende ülesandeks oli täita Moskava korraldusi. · Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja ainus lubatud erakond oli kommunistlik partei, mille kätte koondus kogu ühiskonna juhtimine · Käivitati repressioonid · Vangistati või hukati endised poliitlised liidrid,majandusliit,sõjaväe-ja poltseijuhid · Peagi hakati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest (massiküüditamine) · Likvideeriti isetegevuslikke seltse · Suleti ajalehti-ajakirju · Hävitati mälestussambaid ja raamtuid · Katkestati igasugused väilssidemed Esimene massiküüditamine toimus 14.juunil 1941.aastal, mille käigus viidi Eestist vägivaldselt välja üle 10 000 inimese. Naised, lapsed ja vanurid saadeti asumisele Siberisse. Täisealised mehed vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus. 3
ja uute vägede sissetoomist. Kuna vastupanu oli lootusetu, siis okupeeriski Punaarmee Eesti 17. juunil 1940. Mõni päev hiljem moodustati Moskvale alluv valitsus Eestis, mille juhiks sai Johannes Vares Barbarus. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. Kõik Eesti tähtsamad asutused likvideeriti ja asendati Nõukogude omadega. Algselt arreteeriti kõik endised poliitilised liidrid Eestis, kuid hiljem hakati likvideerima kõigist rahvakihtidest. 14. juunil 1941 toimus massiküüditamine, kus viidi Eestis vägivaldselt, ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta üle 10000 inimese (Siberisse). Ühiskondlik ja kultuurielu rakendati raske kontrolli alla. Natsionaliseeriti kõik eraettevõtted, sealhulgas pangad, tehased, kauplused, kohvikud jne. Langes elatustase ja tekkis toidu- ja tarbekaupade puudus. 9. Kuidas elasid eestlased üle II maailmasõja (Saksa okupatsioon, sõjategevus 1944. aastal,
Täidesaatvaks võimuks sai Vabariigi Valitsus ning kohtuvõimuks kohtuorganid. Riigipea ametit sisse ei seatud ja riigipea ülesanded jagati Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse vahel (selletõttu on loodud riigikorda nimetatud ka "piiramatuks parlamentarismiks"). Sisepoliitiline olukord 1920. -tel aastatel rohkesti erakondi. Suurema toetajaskonnaga olid: · Rahvaerakond (endine Rahvameelne Eduerakond), liidriks Jaan Tõnisson, tsentristlik, toetajaid kõigist rahvakihtidest, ühendavaks jooneks rahvuslus, · Põllumeestekogud (end. Maaliit), liidriks Konstantin Päts, parempoolsem, esindas jõukamate talunike huve, valimistel suhteliselt edukad, · Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei, liidrid Karl Ast, Mihkel Martna, August Rei jt., valimistel samuti suhteliselt edukad, · Tööerakond, liidrid Ants Piip, Otto Strandmann jt., vasakpoolne, · Asunike Koondis (eraldus Tööerakonnast), liidrid Otto Tief jt., esindas eeskätt
Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ning kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud poliitiline erakond. Riigistati kõik eraettevõtted. 30.Ei, sest valida sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate, mis tähendas seda, et valimised polnud vabad. 31.Umbes 1941st aastast, Vangistati ja hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid, majanduseliit ning peagi hakati arreteerima inimesi igasugustest rahvakihtidest. Esimene massiküüditamine toimus 14. juunil 1941. 32.22. juunil tungis Saksamaa Venemaale kallale ning kahe nädala pärast jõudsid Saksa eelväed Eestisse. Saksamaa vallutas Eesti täielikult oktoobri lõpuks. Kohalikud elanikud toetasid Saksa armeed, sest Venemaa oli Eesti rahvast liiga karmilt kohelnud, küüditanud, tapnud. Rahvas lootis Saksa okupatsiooni alla sattudes sellest vaevast lahti saada või vähemalt seda kergendada. 33
merekoolid,politseikoolid,põllumajanduskoolid. 1934. ja 1937. aasta koolireformiga viidi sisse muudatused haridussüsteemis, mille tulemusena suurenes kutesekoolide avamine. Kõrharidusasutustes - Tallinna Tehnikakõrgkoolis, Tartu Ülikoolis muudeti õppetöö eestikeelseks. Ülikoolide juures tegeleti lisaks õppetööle ka eesti rahva ajaloo kirja panemisega ja panustati ravusteadvusesse. Juba Vabariigi algusaastatel oli haridus põhimõtteliselt kättesaadav kõikidest rahvakihtidest pärit noortele. Hariduselus olid tähtsal kohal ka vabahariduslikud seltsid ja organisatsioonid. 1917. aastal asutati Tallinnas uus kirjanike koondis nimega ,,Siuru", kuhu kuulusid viljakad ja hästituntud kirjanikud nagu Arthur Adson, August Gailit, Marie Under, Henrik Visnapuu. Kirjanikud asutatsid ka oma liidu aastal 1922, mille nimeks saigi Eesti Kirjanike Liit ning see hakkas välja andma ajakirja ,,Looming". Rahvustunnet kasvatavaks said
nõudmise luua Eestisse Punaarmee baasid, et kaitsta Eestit. Kuna Eesti ei soovinud sõda, oldigi nõus. Järgmisena soovis Venemaa vahetada välja Eesti valitsuse. Vastupanu ei saadud osutada ning sellepärast oldi ka sellega nõus. Lubati, et Eesti säilitab iseseisvuse, kuid 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV Liitu. Sellega seoses kehtestati uues seadused ja vangistati või hukati Eesti poliitikud, sõjaväe- ja politseijuhid, hiljem hakati inimesi arreteerima kõikidest rahvakihtidest. Repressioonid tipnesid 1941.aasta 14. juuni massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vangliaagritesse üle 10000 inimese. Venemaa käitus väga alatult ning inimestel oli hirm ja viha. See on ärritust tekitav, et Venemaa oma lubadust ei pidanud, vaid ühendas Eesti oma riigiga. Tol ajal soovisid kõik oma riigile suuremat territooriumi, mis nõudis paljude riikide vallutamist. Mina ei poolda mingisugust sõjalist tegevust ning ei saa aru miks riigid oma territooriumiga rahul pole
Eesti rahavastikupüramiidi tekib Vabadussõja lõpuni üsna tõsine auk. I MS oli Eesti jaoks üsna tõsiseks löögiks. Mobilisatsioonidel oli ka 23 pos joon mehed said sõjalise väljaõppe, Vabadussõja ajal olid samad mehed oma oskuste ja kogemustega valmis Eesti iseseisvust kaitsma. 1860-70 aastal Ve junkrukoolid (hiljem sõjakoolid), kuhu võeti tulevasi ohvitsere kõikidest rahvakihtidest. Ainsaks kriteeriumiks hariduslik tasapind (kõrgem algkool). Sõja ajal pandi kogu Ve-l käima lipnike kursused (3-4 kuud), kus valmistati ette sõjaaegseid ohvitsere, kuhu võeti kõik vähegi haritud mehed. Ca 2200 eestlast. Eestlastest ohvitseridest sai I Ms-s surma ca 150 meest. Poliitilised mõttes oli ilmasõja puhkemine tagasilöögiks. Kuulutati välja sõjaseisukord, tähtsamate asjade otsustamine läks sõjavõimude (?) kätte. Kindral Pavel Kurlov
annaabi.ee 
