Tema palavaimaks sooviks on viia inimesi selle eluühisuse teadvusele. Midagi pole kõrgemat sellest, et inimene aimab ja tunneb elu ja olemise lõputut kokkukuuluvust loodusega, mis väljendab sama vaimu ja inimkonnaga, milles tegev sama ürgjõud. Spekulatiivse filosoofia alusel tuleb iga rahvast käsitada kui igavese idee omapärast kehastust. Igal rahval on täita oma ülesanne, sest ta on inimsuse mõtte üheks eriliseks ja asendamatuks väljenduseks. Fröbeli arvates rahvakasvataja saab ehtselt ja tõeliselt toimida rahvakasvatuse heaks, kui ta endas kannab selle rahva kõiksust, kellele ta tahab kasvatada, ja kui ta seda tervenisti eeldab, kuigi ainult idudes ja kalduvustes, oma kasvandikus ja õpilases. Vastupidiselt oma ajastu paljudele teistele ideoloogidele, eeskätt J.G. Fichtele, on Fröbel veendunud, et rahvaelu ja rahvavaimu kõige ürgseemaks ja pidevamaks allikaks tuleb pidada tervehingelist perekonda. Ent otsustavaks asjaoluks
Sokrates otseselt poliitikas ei olnud. Muidu aristokraatia poolel, varustas neid ideeliselt. Aserbia - jumalate teotamine. Sokratest süüdistati selles. Kaebusel puudus küll põhjendus, kuid Sokrates oli kritiseerinud ametnike valimist liisu abil. 399 viidi ta kohtu ette [6000 kohtunikku, 5000 muidu ja 1000 varu, sellest veel 600 (100 varu), ühesõnaga 501]. Elu ei ihaldatud. Sokrates ilmub kohtusse, peab kaitsekõne kui õpetaja ja rahvakasvataja. Karistuse peab ise valima - võiks saada tasuta lõuna linna kulul. Määrati surmaotsus. Sõbrad keelitavad teda põgenema, kuid Sokrates tahab isamaa seadustele ustavaks jääda. Sokrates joob ise mürkputkejooki. Kas tal oleks selline kuulsus, kui tal kuulsat surma poleks? (Kristusega on samamoodi). Daimonion - jumalik hääl, mis räägib, annab näpunäiteid. Südame hääl või kuues meel. Imaginatsioon - kõik, mis meid ümbritseb, jätab meisse jälje. Tunne iseennast
annaabi.ee 
