Jahikalender on jahipidamise hooaja kalender, ka ametlik jahipidamise kord, millal jahti võib pidada. Kirikukalender on kiriklikke pühi ja tähtpäevi kajastav kalender. Kuukalender on kuuaastal põhinev kalender. Lauakalender on lauale asetatav kalender. Päikesekalender päikeseaastal põhinev kalender. Rahvakalender on tähtpäevade tähistamisega seonduv rahvapärimus. 1731. aastast on pidevalt välja antud eestikeelset rahvakalendrit;. Revolutsioonikalender on Prantsuse revolutsiooni aegne kalender. Ruunikalender on puuse lõigatud puukalender, niinimetatud sirvilauad. Seinakalender on seinale kinnitatav kalender. Taskukalender on väike taskuformaadis kalender. Tähekalender on tähtede vaatlemisel rajanenud muinasaja kalender. Kalendri näited Maiade kalender Looma aasta kalender
Pühadeks paikadeks olid hiied, Lõuna-Eestis pigem hiiepuud või allikad ja ojad. Austati lahkunuid ja osadel juhtudel ka kardeti neid. Eesti usundist puudub mütoloogia, kuid on erinevaid rahvalaule, mis räägivad oma loo. Maaharimisega kaasnes ka erinevate jumalate kummardamine ja neile ohverdamine, kellelt loodeti saada kas siis head viljaaastat või tervet ja viljakat karja. Enim tuntud jumalad on Peko ja Uku. Hoolega jälgiti rahvakalendrit, mille tähtpäevi järgitakse tänase päevani (näiteks hingedepäev). Eesti religioon on tugevaid mõjutusi saanud ka naabritelt. Näiteks, on Lõuna-Eesti usund Põhja-Eesti omast veidike erinev. Elu arenguga arenes ka võimalus reisida ning uutelt aladelt toodi tihti kaasa uusi teadmisi, mis omakorda arendas religiooni mitmes mõttes. Kristlik kultuur hakkas levima Eestisse üldise ristiusu levikuga 13. Sajandil. Enne ristiusustamist kutsuti eestlasi paganateks
1940. aastal muudeti Eesti Rahvaluule Arhiiv Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnaks, 1947 ühendati rahvaluule õppetool kirjanduse kateedriga. 1980.-90. aastatest on Eesti rahvaluuleteaduse uurimisaines ja lähenemisviisid mitmekesistunud. Rohkem tähelepanu on pööratud teksti kõrval kontekstile ja uuritud on kaasaja folkloori. Paljud inimesed on uurinud Eesti rahvaluulet, näiteks Arvo Krikmann on uurinud rahvaluule lühivorme, Ingrid Rüütel eesti rahvamuusikat, Mall Hiiemäe rahvakalendrit, Eda Kalmre tänapäeva rahvaluulet, Ülo Valk mütoloogiat, Risto Järv rahvajutte, Tiiu Jaago regilaulu poeetikat ja rahvaluule üldteooriat.1993 taastati Tartu ülikoolis ajaloolise nime all iseseisev eesti ja võrdleva rahvaluule õpetool. 1995 sai Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond Eesti Rahvaluule Arhiivi õigusjärglasena tagasi oma ajaloolise nime. Mõlemad institutsioonid tegelevad Eesti rahvaluule kogumise, uurimise ja publitseerimisega, samuti õppetööga.
Uurimismeetodis jäi valdavaks võrdlev-ajalooline meetod; mujal maailmas toimunud paradigmade mitmekesistumine Nõukogude perioodil Eestisse praktiliselt ei jõudnud. 1980.-90. aastatest on Eesti rahvaluuleteaduse uurimisaines ja lähenemisviisid mitmekesistunud. Rohkem tähelepanu on pööratud teksti kõrval kontekstile; uuritud on kaasaja folkloori. Arvo Krikmann on uurinud rahvaluule lühivorme, Ingrid Rüütel eesti rahvamuusikat, Mall Hiiemäe rahvakalendrit, Eda Kalmre tänapäeva rahvaluulet, Ülo Valk mütoloogiat, Risto Järv rahvajutte, Tiiu Jaago regilaulu poeetikat ja rahvaluule üldteooriat. 1993 taastati Tartu ülikoolis ajaloolise nime all iseseisev eesti ja võrdleva rahvaluule õpetool. 1995 sai Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond Eesti Rahvaluule Arhiivi õigusjärglasena tagasi oma ajaloolise nime. Mõlemad institutsioonid tegelevad Eesti rahvaluule kogumise, uurimise ja publitseerimisega, samuti õppetööga.
Kevadel olid peamisteks põllutöödeks kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille otsas olid rauast sahaterad. Atra vedasid põhiliselt härjad, mõnel pool ka hobused. Külvati käsitsi. See oli vastutusrikas töö ja tavaliselt tegi seda peremees ise. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. Kevadtööde hulka kuulus ka sõnnikuvedu laudast põllule, mis siis hiljem üles künti. Talutööde tegemisel jälgiti alati tähelepanelikult loodusmärke ja rahvakalendrit. Nii oli 1. aprillil kaejalaskepäev, mis karjatamise perioodi algust tähistas. Künnipäev oli l4. aprillil ja tähistas kevadiste künnitööde algust. Jaanipäev 24.juunil oli aeg kus kõik põllutööd pidid olema lõpetatud ja algas heinategu. Sügistööd algasid rukkilõikusega. Rukist lõigati sirbiga, et ükski kõrs kaduma ei läheks. See oli austus leivale. Teisi vilju lõigati vikatiga. Vili seoti vihkudesse. Algul olid vihud põllul ja siis viidi rehetuppa kuivama
Talvised rahvakalendritähtpäevad Referaat Nimi Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms. Rahvakalender on ajaloo jooksul muutnud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud. Tavaliselt peetakse eesti rahvakalendrist rääkides silmas rahvakalendrit sellisena, nagu ta oli välja kujunenud ligikaudu 19. sajandi keskpaigaks. Tänapäeva rahvakalendrisse kuuluvaks võidakse lugeda ka selliseid hiljuti levinud tähtpäevi nagu näiteks sõbrapäev, volbripäev ja halloween. Referaadi tegin talviste kuude kohta ja sealt valisin 3 tähtpäeva ja üritasin võimalikult põhjalikult kirjutada nendest. 2 JAANUAR NÄÄRIKUU Tähtpäev: Kolmekuningapäev 6. jaanuaril Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva
põllumajanduses. Võimalik, et ka Lõuna-Aameerika indiaanlaste põlluharimises, sest päikesekalender oli üks tähtis osa Maiade kalendrist. Kalendrite liigid Jahikalender on jahipidamise hooaja kalender, ka ametlik jahipidamise kord, millal jahti võib pidada. Kuukalender on kuuaastal põhinev kalender. Päikesekalender päikeseaastal põhinev kalender. Rahvakalender on tähtpäevade tähistamisega seonduv rahvapärimus. 1731. aastast on pidevalt välja antud eestikeelset rahvakalendrit. Revolutsioonikalender on Prantsuse revolutsiooni aegne kalender. Ruunikalender on puuse lõigatud puukalender, niinimetatud sirvilauad. Tähekalender on tähtede vaatlemisel rajanenud muinasaja kalender. Juliuse kalender Juliuse kalender on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 709. Endine Vana-Rooma kalender sisaldas mitmesuguseid reegleid, mille tõttu kalender jõudis algselt kavandatust 90 päeva ette
On argiaeg, mis saab mõtte sakraalse aja kaudu. - Sakraalne aeg on tagasipöörduv algusesse, uuesti läbi elatav. - Jumalate kohaloleku tõttu on see aeg püha. Rahvakalender lähtub inimese elustiilist. Rahvakalender on vaieldamatult talupoja kalender, kes on põllutööline. Tänapäeva kalender on ühtne. Jõulud - ametlikult vaba päev, kirikupüha, kaupmeeste pidupäev. Rahvakalender on identiteedi kinnistaja. Mall Hiiemäe Tema on rahvakalendrit defineerinud nii: · Rahvakalender on rahvapärane ajaarvamissüsteem, (See millega inimesed tegelevad see hakkab kujundama inimsese kalendrit) · mille säteteks on tähtpäevad · ja nende tähenduste ja tähistamisega seonduv tavandikompleks. Eesti talupojakalender Arhailisemad jooned · tööga seotud tähtpäevad. Töö on see, mis süstematiseerib aja. Uuem kogemus ( I-II at vagetus?)
- Müütiline aeg- loomise aeg. - Sakraalne aeg on tagasipöörduv algusesse, uuesti läbi elatav. On argiaeg, m - Jumalate kohaloleku tõttu on see aeg püha. Rahvakalender lähtub inimese elustiilist. Rahvakalender on vaieldamatult talupoja kalender, kes on põllutööline. Tänapäeva kalender on ühtne. Jõulud - ametlikult vaba päev, kirikupüha, kaupmeeste pidupäev. Rahvakalender on identiteedi kinnistaja. Mall Hiiemäe on rahvakalendrit defineerinud nii: rahvakalender on rahvapärane ajaarvamissüsteem (see, millega inimesed tegelevad see hakkab kujundama inimsese kalendrit), mille säteteks on tähtpäevad ja nende tähenduste ja tähistamisega seonduv tavandikompleks. Eesti talupojakalender Arhailisemad jooned: tööga seotud tähtpäevad. Töö on see, mis süstematiseerib aja. Uuem kogemus: astronoomia ja ilmastiku vaatlusel tuginev kalender (kuu kalender, päikeseaastad)
12 kuud, 354-355 p, aasta algus nihkub. Meil praegu päikesekalender, vanadel eestlastel ka kuukalender. Eestis kasutati vana kalendrit 1918, 01.02ni. Jahikalender on jahipidamise hooaja kalender, ka ametlik jahipidamise kord, millal jahti võib pidada.Kuukalender on kuuaastal põhinev kalender. Päikesekalender päikeseaastal põhinev kalender. Rahvakalender on tähtpäevade tähistamisega seonduv rahvapärimus. 1731. aastast on pidevalt välja antud eestikeelset rahvakalendrit;. 6. Julianuse ja gregooriuse kalender Rooma valitseja Julius Caesar kehtestas Juliuse kalendri 45 eKr. Jeesus Kristuse sünd võeti ajaarvamise aluseks (aastaks 1) tagantjärele aastal 525 pKr. Juliuse kalendri igas neljandas aastas (liigaastas) on 366 päeva. Kalender pole kooskõlas astronoomilise aastaga. 16. sajandiks oli ülestõusmispüha kevadise pööripäeva suhtes paigast nihkunud. 1582. a korrigeeris paavst Gregorius XIII Juliuse kalendrit
KOKKUVÕTE 37 KASUTATUD ALLIKAD 38 2 SISSEJUHATUS Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms. Rahvakalender on ajaloo jooksul muutnud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud. Tavaliselt peetakse eesti rahvakalendrist rääkides silmas rahvakalendrit sellisena, nagu ta oli välja kujunenud ligikaudu 19. sajandi keskpaigaks. Tänapäeva rahvakalendrisse kuuluvaks võidakse lugeda ka selliseid hiljuti levinud tähtpäevi nagu näiteks sõbrapäev, volbripäev ja halloween. Käesolevas referaadis käsitletakse rahvakalendri igast kuust üht tähtpäeva koos kirjeldustega ning selgitustega. Lisatud on ka autori kogemusted ning mälestusted, mis on seotud kirjeldatud tähtpäevadega.
annaabi.ee 
