Talutööd 19sajandil eestis
Eestlastel, nagu enamikul Euroopa rahvastel, jagunes aasta looduse ringkäiku
arvestades kahte ossa:
soe suvine aeg, mil tehti põllutöid ja kari käis väljas ja
külm talvine aeg, mil põld oli külma kütkes ja loomad laudas.
Kevad ja sügis olid üleminekuajad.
Selline ajaarvestus oli tõenäoliselt olemas ammu enne kristliku kalendri jõudmist
Eestisse.
Arvatavasti on eestlaste rahvakalendril mõjutusi nii Põhjamaade kui Kesk-Euroopa
rahvakalendritest.
KÜLVITÖÖD
Põhjamaade rahvakalendriga ühiseks jooneks oli komme pidada kevadsuviste
põllutööde aja arvestust külvinädalates.
Külvinädalate järgi määrati sobivad külviajad. Külvinädalaid loendati tagurpidi
alates jüripäevast (23.aprill), harvemini künnipäevast (14.aprill) kuni jaanipäevani
(24.juuni), kusjuures jaanipäevaga lõppes esimene külvinädal. Kokku oli 9 (10)
külvinädalat.
annaabi.ee 
