enesemääratlusest. ! Pärimusliku ajaloo allikaks on tõsielust jutustavad lood. Pärimuslik ajalugu on seotud etnoajalooga, sotsiaalajalooga. Pärimuslikku ajalugu ei saa vaadelda kui ajaloosündmuste tekstilist illustratsiooni. ! Oluline on see,kuidas inimesed kõnelevad oma minevikukogemusest, millest on tavaks kõnelda, kuidas seda tehakse, milliseid võtteid ja võimalusi ühes või teises kultuuris (kultuuripiirkonnas) tuntakse ja kasutatakse. 12.Rahvajutuliigid, sõltuvalt jutu ja tegelikkuse omavahelistest seostest. Lähtu klassikalisest rahvajuttude liigitussüsteemist. Milline erinevus on tekstivälise tegelikkuse ja tekstis peegelduva/peegeldatava tegelikkuse - jututegelikkuse - omavahelised seosed ja erinevused. Rahvajutu liigitamisel on oluliseks teksti tunnused. Eestis tuntud rahvajutuliigitus rajaneb ideaaltüübile, kus kriteeriumiteks: · Teksti pikkus · Teksti fiktsionaalsus või tõepärasus ·
võimalust ei ole. Pärimusliku ajaloo uurija enesekontroll (tema tõlgenduse tõenäosuslik õigsus) luuakse analüüsitava loo vaatepunkti leidmisega, selle kõrvutamisega teiste vaatepunktidega ning erinevaid vaatepunkte põhjustava konteksti leidmisega. Seega pärimusliku ajaloo uurimine eeldab erinevate vaatepunktide kõrvutamist ja üldisema ajaloolise konteksti loomist, mis omakorda eeldab erinevat tüüpi allikate kompleksset kasutamist. 11. Rahvajutuliigid, sõltuvalt jutu ja tegelikkuse omavahelistest suhetest Rahvajuttude liigituse alus: 1. aspekt: teabekeskse funktsiooniga ja esteetilise funktsiooniga(jutustusele suunatud lood) 2. aspekt: on/ei ole seotud usundilise maailmavaatega 1. liigituse alus: kuidas jutt peegeldab tõsielu: (a la folkloristi abc) tõsielujutt kui tegelikkusjutustamine kui tegelikkus >> tõsielusündmuste ja olukordade fiktsionaalne kujutamine(kunagi kusagil oli, ei põhine kogemusel);
! Pärimusliku ajaloo allikaks on tõsielust jutustavad lood. Pärimuslik ajalugu on seotud etnoajalooga, sotsiaalajalooga. Pärimuslikku ajalugu ei saa vaadelda kui ajaloosündmuste tekstilist illustratsiooni. ! Oluline on see, kuidas inimesed kõnelevad oma minevikukogemusest, millest on tavaks kõnelda, kuidas seda tehakse, milliseid võtteid ja võimalusi ühes või teises kultuuris (kultuuripiirkonnas) tuntakse ja kasutatakse. 12. Rahvajutuliigid, sõltuvalt jutu ja tegelikkuse omavahelistest seostest. Lähtu klassikalisest rahvajuttude liigitussüsteemist. Milline erinevus on tekstivälise tegelikkuse ja tekstis peegelduva/peegeldatava tegelikkuse jututegelikkuse omavahelised seosed ja erinevused. Rahvajutu liigitamisel on oluliseks teksti tunnused. Eestis tuntud rahvajutuliigitus rajaneb ideaaltüübile, kus kriteeriumiteks: · Teksti pikkus · Teksti fiktsionaalsus või tõepärasus
levik, see seos põhineb pärimustekstide stiili tasandile - Pärimusrühma ja pärimuse eripära tuleneb elustiilist, mis loob pärimuskliima (s.o. tegurid, mis kujundavad pärimuse vaadeldavas aeg-ruumis just selliseks nagu see on) 25. oktoober Rahvajutt (jutustamine) ja selle seos jutuvälise tegelikkusega - Rahvajuttude liigitus - Jutustamise uurimine - Näiteid uurimisviisidest Rahvajutuliigid: - Muinasjutt muisten (Grimmid, Kreutzwald) - Naljand-pajatus (Hurt- naljand; pajatus Loorits, Laugaste) 20. sajandi II poolel: - anekdoot kogemus- (elamus)jutud - Tänapäeva muistend elulood Hurt ei arvanud pajatusi rahvaluule hulka. Kogemus on kokkuvõte ning ei pea olema seotud konkreetse inimesega; sobivad ka kollektiivid. 90ndade lõpus hakati ,,muistendi" asemel Eestis kasutama sõna ,,pärimus", sest on vajadus eemalduda zanrilisest liigitusest.
annaabi.ee 
