Kokkuvõte Hiina rahvastik on järjepidevalt kasvanud ja võib üsna kindel olla, et lähiajal mingit langust oodata ei ole. Kuigi Hiina on pindalalt üsna suur katab peaaegu, et poolt territoorimist mõni mäestik, seetõttu on paljudes piirkondades probleeme liiga tiheda asustusega. Siiski arvatakse, et Hiina ei jää maailma rahvarohkeima riigi tiitlile enam kauaks püsima. Ennustatakse, et aastaks 2040. on tõusnud maailma suurima rahvaarvuga riigiks hoopis India, sest hetkel on India rahvahulgalt teine riik maailmas ja sealne rahvastiku kasv on väga kiire. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.stats.gov.cn/english/newsandcomingevents/t20110428_402722244.htm 2. http://geography.about.com/od/populationgeography/a/chinapopulation.htm 3. http://statistikaamet.wordpress.com/2011/05/01/hiina-rahvastik-vananeb/ 4. http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Che_lapse_poliitika 5. http://www.bbc.co.uk/news/world-asia-pacific-13218733
Suurimad linnad olid Pariis, Veneetsia ja Firenze, umbes sada tuhat inimest. ,mujal paartuhat. Linnad moodustasid ka omavalitsuslikud kogukonnad, selle eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid patriitsid-rikkad kaupmehed. Suurkaupmehed moodustasid ka omaette suurgildi. Gildid ja tsunftid toimisid alaühendustena. Paljudes linnades moodustasid tsunftide ja gildide liikmed kodanikkonna. Kogu maa kuulus keskajal maaisandatele, kes soosisid linnade teket., sest nad lootsid suurelt rahvahulgalt raha riisuda. Tavaliselt kinnitas senjöör linnale linnaõiguse ehk seadustiku, mille alusel linna oma elu korraldas. Paljud linaõigused lubasid, et aasta linnas viibinud talupoeg saab isiklikult vabaks. Osad linnad võtsid endale valitsejaiks kuningad, et saada vabaks suurfeodaalide alt. Pealinnadeks said nt Pariis ja London. Lombardia ja Toscana aga tahtsid vabaneda keisrivõimu alt, 14 sajandiks olid nad selle saavutanud ja olid peaaegu sõltumatud linnriigid.
annaabi.ee 
