EESTI UUSAEG
18.saj anti ka välja ilmaliku sisuga eestikeelset kirjandust. Kõige laiema levikuga
kalendrid, mis olid mõeldud talurahva jaoks, mille põhiosaks oli kalender, aga
kalendritel olid lisad, mis sisaldasid õpetlikke jutte, mis puudutasid nt ülevaateid
teiste maade kohta, jutustused ajaloost, nõuanded tervishoiu kohta. Algselt olid lisad
vaimuliku tooniga, 18.saj teisel poolel tuli ka ilmalik jutustus, nõuanded – märgid
valgustuslikust rahvaharimisest. Esimene eestikeelne kalender trükiti Tallinnas 1718.
1731.aastast pärineb esimene säilinud kalender. Erinevaid kalendreid anti välja
Eestimaal ja Liivimaal, aja jooksul anti välja rohkem kui üks kalender aasta kohta.
1766-1767.aastast pärineb esimene eestikeelne ajakiri, mida andis välja Peter Eduard
Wilde, “Lühhike öppetus mis sees monned head rohud täeda antakse, ni hästi
innimeste kui ka weiste haigusse ning wiggaduste wasto, et se kellel tarwis on, woib
annaabi.ee 
