Eesti Vabariigi võimuorganid 1.Riigikogu: Riigikogu kosseisus on parlament, mis on rahvaesindusorgan ja saadikud, kes on rahva tahte esindajad. Saadikutel on eristaatus, saadikut ei tohi ilma parlamendi nõusolekuta arreteerida ega kohut mõista tema üle. Neil on kõrge palk ja mõningad soodustused(eluaseme-, sõidukulude-, telefonikõnede kompentseerimine). Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse, juhtuse moodust. Riigikogu esimees(Ene Ergma) ja 2aseesimeest(Kristiina Ojuland, Jüri Ratas). Riigikogu
paljud valitsejad andisid oma rahvale usuvabaduse. Filosoofid rõhutasid, et absoluutne võim on kuritegelik ja nõuti võimude lahusust. Seadusandlik ja täidesaatev võim pidi olema erineva inimese käes. Nõuti ka seisuslikku võrdsust. Rokokookunst. Suur-Prantsuse revolutsioon 1789-1799 hävitab vana korra, kaotatakse seisused ja seisuslikud privileegid, tsunftikord. Linnavõim muudetakse rahva poolt valitavaks. Lõppeb ka absolutismiajastu. Kuninga kõrval hakkas tööle rahvaesindusorgan. Seadusandlik lahutatakse täidesaatvast. Võimude lahutamine toimus põhiseaduse alusel. Valitsejad jäid täidesaatva võimu etteotsa. Viimane piiramatu võimuga riik oli Venemaa. Sai alguse uusaeg, mis puudutab 19.sajandit. Sajand jaotatakse erinevatesse perioodidesse. Tööstuspööre sai alguse Inglismaal. Ühiskonnas muutus oluliseks tööstus. Paranes saagikus ja töökäte vajadus väheneb. Käsitsi tootmiselt mingi üle masintootmisele
August Rei. Kommunistlik partei(pahempoolsed)- kaotasid igasugu populaarsuse 1 dets. Ülestõusuga, mis oli riigipöörde katse. Esimene riigipea oli riigivanem- riigiesindaja, juhtis valitsust, teda valis parlament. Hakati välja töötama uut põhiseadust, esimesed sellised olid eesti vabariigi riigikogu. See töötas välja esimese eelnõu, mis kukkus läbi. Parandati seda, kukkus siiski läbi. Eesti vabariigi valitsemine 1920-1940. Rahvaesindusorgan Eesti vabariigis 1919-1920- Asutav kogu (tegutses kuni 1934, tegutses kokku 5 riigikogu) 1936-37 tuleb kokku rahvuskogu, sest oli vaikiv ajastu,mida juhtis J. Uluots. Selle ülesandeks oli välja töötada uus põhiseadus. Maanõukogu(1917-1919) I periood E.V valitsemisel on 1920-1934(kuni riigipöördeni) (demokraatlik riik) – kommunistide mäss 1922-24 rahvaloendus 1922-1924 – 88% eestlased, 8% venelased, 2%
valitsejatele ning kõrgematele ametnikele Populaarsemaks muutus sõja ülistamine väljapääsu igavast ning tühisest argipäevast nähti kõike purustavas ning puhastavas võitluses Progressi vastaseks ühiskonnas kuulutati kirik, sõjavägi, valitsus, jõukamad kihid, progressi võiduks tuli nimetatud kihid kõrvaldada VENE IMPEERIUM 20. saj alguses oli VM tsaari ainuvõimuga riik puudus põhiseadus ja rahvaesindusorgan; tsaar: Nikolai II Romanov Agraarriik 90% elanikkonnast olid talupojad Tööstuslik pööre peale pärisorjuse kaotamist (1860) -> kapitalismi areng VM Euroopa osas, naftakaevandus Kaukaasias, masinaehitus VM suurlinnades, eriti arenenud olid Balti kubermangud Suured ettevõtted, rasked elu- ja töötingimused -> töölisi oli kerge organiseerifa vastuhakkudele ja streikidele
Valimisi võib jaotada järgmiste tunnuste alusel: otsesed ja kaudsed valimised. Otseste valimiste puhul valib rahvas enda esindajad või riigipea ise. Kaudsete valimiste puhul toimub kõigepealt valijameeste valimine ja valijamehed valivad seejärel esindusorganid või riigipea. Nii valitakse nt Prantsuse parlamendi ülemkoda (Senat) ja USA president. üldised ja osalised valimised. Üldvalimistel valitakse ühekorraga kogu rahvaesindusorgan. See võib toimuda nii ühes kui mitmes voorus. Osaliste ehk täiendavate valimistega täidetakse pärast üldvalimisi esindusorganis vabaks jäänud mõningaid saadikukohti, näiteks pärast saadiku lahkumist parlamendist, surma tõttu või muudel põhjustel. korralised ja erakorralised valimised. Korralised valimised toimuvad ette kindlaks määratud perioodilisusega, näiteks
annaabi.ee 
