Vabariigi väljakuulutamineKuningavõimu kukutamise järel hakati ette valmistama uue rahvaesinduskogu Rahvuskonvedi kokkukutsumist,põhiseaduse koostamiseks1792a toimusid valimised:ülekaalu pooldajad.22 sept kuulutati prantsusmaa(Pr) vabariigiks.kõige mõjukamaks rühmituseks oli zirondiinide rühmitus(esialgu)-esindasid jõukamate huve Jakobiinide(J) radikaalse suunaesindajad(Robespierre.Danton,Marat)toetusid pariisi kesk ja väike kodanlusele. Zirondiinid (Z) pidasid vabariigi väljakuulutamist Revolutsiooni lõpuks. Jakobiinid pidasid aga revolutsiooni
Inglismaa sisepoliitiline areng 17.saj. Sisepoliitikas keskseks küsimuseks läbi sajandi kestnud võitlus monarhi ja parlamendi vahel. 1629 ABSOLUTISM · Parlamendi laiali saaatmine Charles I Stuarti poolt. (valitses II a. Ilma parlamendita) 1640 PARLAMENTAARNE MONARHIA · Pika parlamendi kokkutulek · Pikk parlament hakkas piirama kuninga võimu · 1640-1642 revolutsiooni rahulik aeg · 1642-1648 kodusõda (kavalerid ümarpead) Pikk parlament rahvaesinduskogu Charles I poolt 1640 aastal kokku kutsutud rahva esindus, mis jäi kokku kuni 1653 aastani. Kavalerid kodusõjas Charles I poolel võidelnud, kelle nimetus uhketest riietusest ja õukondlikest maneeridest. Ümarpead- kodusjõjs pika prlmendi poolel võitlejad, eesotsas Oliver Cromwelliga 1660 VABARIIK · Charles I hukkamine · Äärmuspuritaanid eesotsas O. Cromwell · 1653. Cromwell saatis laiali pika parlamendi ja kehtestas sõjaväelise diktatuuri.
olid 2 aktiivset ning äärmuslikku poliitilist jõudu. Ühed nendest, jakobiinid, pooldasid revolutsiooni jätku. Teised seevastu olid monarhia pooldajad. Nende vahele mahtus veel määratlemata osa soo. Nad olid kord ühe kord teise äärmuse toetajad. 1792. aastal vallutati kuningaloss ja pandi kuningas ja tema pere vangi. Kuningast tehti konadik nimega Louis Capet. Selle sündmusega kukutatigi kuningavõim. Riik vajas uut esindusorganit, seetõttu hakati ette valmistama uut rahvaesinduskogu. Selleks sai Rahvuskonvent. Rahvuskonvendi ülesandeks sai uue põhiseaduse välja töötamine ning kuna monarhia pooldajate tegevus hääbus kuulutas Rahvuskonvent 22. septembril 1792 Prantsusmaa vabariigiks. Kuninga saatuse küsimus tekitas endiselt probleemi. Jakobiinid nõudsid kuninga hukkamist riigi reetmise pärast. Enne avalikku hukkamist otsustati kuninga saatus hääletuste teel. Tulemusena hukati kuningas 1 häälelise vastuseisuga 21. jaanuaril 1793 giljotineerimise teel.
rahva õigusi. 3)Arvatavasti oleks siis küll nende võimulpüsimist pikandanud,sest siis ei oleks tekkinud terrorit ja nad oleksid saanud edasi püüalda oma eesmärkide poole.Kuna aga otsustati,et revolutsiooni ajal ei ole kuigi mõttekas konstitutsioonilist võimu kehtestama hakata ,siis sündis opositsioon,millega võideldes kahjustus jakobiinide maine ja neil oli keerulisem oma eesmärke täita. Küsimused: 1. Generaalstaadid ehk 1789 kogunes Prantsusmaal rahvaesinduskogu 2. 14. Juuli 1789 Bastilles'i vallutamine 3. Ei hukatud kuningat jakobiinide võimu ajal 4. Kontinentaalblokaad - , keelatud eks. Imp. 5. Rev. Õgib oma lapsi 6. 9. Nov 1799 napoloeni riigipööre,rev. lõpp 7. Direktooriumiaeg 8. Usurpaator,ise haaras võimu. 9. 21. Jan 1793 hukanti Louis Capet 10. Itaalia, Egiptuse sõjarännakute põhjused: siseprobleemid, soovis allutada uusi valdusi, Nap. Isiklikud ambitsioonid. 11. 1799 sai Pr
hertsogi pealetungi ning sundida teda pärast lahingut lahkuma. Võit oli küll kaheldava väärtusega kuid seda loetakse siiski revolutsioonilise Prantsusmaa saatuse pöördepunktiks, kuna esimest korda saavutati välilahingus võit vastaste üle. Samal päeval algas Pariisis aga ka vabariigi väljakuulutamise protsess, kuningas kuulutati troonilt kukutatuks ning hakkas kandma nime kodanik Louis Capet, 21. septmebril tuli kokku uus rahvaesinduskogu Konvent, kus zirondiinid ja montanjaarid olid tugevaimateks jõududeks. Seal otsustati lõplikult vabariigi kasuks ning 22. septembrist algas ka uus, vabariiklik ajaarvamine. Samas puhkes aga võimuvõitlus zirondiinide ja montanjaaride vahel, esimesed pooldasid laialdast demokraatiat, äärmusvasakpoolsed montanjaaride seast nõudsid aga koguni diktatuuri. Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt on tegu
lahkuma. Võit oli küll kaheldava väärtusega (prantslasi hukkus rohkem kui nende vastaseid), kuid seda loetakse siiski revolutsioonilise Prantsusmaa saatuse pöördepunktiks, kuna esimest korda saavutati välilahingus võit vastaste üle. Samal päeval algas Pariisis aga ka vabariigi väljakuulutamise protsess, kuningas kuulutati troonilt kukutatuks ning hakkas kandma nime kodanik Louis Capet, 21. septmebril tuli kokku uus rahvaesinduskogu Konvent, kus zirondiinid ja montanjaarid olid tugevaimateks jõududeks. Seal otsustati lõplikult vabariigi kasuks ning 22. septembrist algas ka uus, vabariiklik ajaarvamine. Samas puhkes aga võimuvõitlus zirondiinide ja montanjaaride vahel, esimesed pooldasid laialdast demokraatiat (mis poleks küll laienenud naistele ega vaeseimatele, aga toonastele ühiskonna kandvatele jõududele), äärmusvasakpoolsed montanjaaride seast nõudsid aga koguni diktatuuri.
-17. sajandist. Kui Vanema Edda käsikiri 17. sajandil leiti, oli Snorri Edda Islandil laialt tuntud. Esialgu arvati, et Snorri ammutas oma materjali Vanemast Eddast, nii hakatigi neid eristama kui nooremat ja vanemat. Mõlema Edda materjal pärineb suulisest rahvapärimusest ja on mingil määral mõjutatud kristlikust maailmapildist. 13. Njalli saaga ajastu ja üldiseloomustus Njalli saaga ajastu on dateeritult X-XI sajand. Islandil loodi Alting-maailma vanim rahvaesinduskogu, sellega seoses tekkis riikluse vorm ,,Rahavõim". Vaimuliku elu ja ka kohaliku tsiviilvõimu korraldajad olid goodid- paganlikest preestritest ülikud. Islandil polnud sel ajal kuningat, keskvõimu. Ristiusk võeti seal vastu 1000. Aastal. Demokraatlik põhimõte tol ajal oli, et riik peab rajanema seadustel. Islandil oligi parajasti ristiusu vastuvõtmise periood. Toimus saare koloniseerimine skandinaavlaste poolt, enamasti tulid sinna elanikud Lääne-Norrast.
võõrandada ja põlisrent. Radikaaldemokraadid Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond ei kaldu sotsialismi, kuid nõuab põhjalikke reforme (endine ,,Teataja" rühmitus). Programm üldiselt sarnane Eesti Demokraatliku Erakonna ja Eesti Maarahva Liidu omaga. Radikaalsus väljendus streikimise vabaduse nõudes. Selle partei osa jäi väikeseks. Maanõukogu tegevus, maavalitsuse moodustamine: Demokraatlik rahvaesinduskogu, mis andis nõu ja kinnitas milgilmääral seadusi. 12. aprillil 1917. aastal kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, mille alusel kavandati Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa (Tartumaa, Võrumaa, Pärnumaa ja Saaremaa) liitmine ning loodi kubermangu komissari (Jaan Poska) juurde nõuandva organina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu. Märtsist-oktoobrini 1917
annaabi.ee 
