seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes Balti kett- Balti kett oli rahumeelne poliitiline meeleavaldus. See toimus 23. augustil 1989, kui umbes kaks miljonit inimest ulatas üksteisele käed 600 km pikkuses ketis läbi Baltimaade, näidates üles oma ühtsust püüdlustes vabaduse poole Eesti kongress- oli rahvaalgatuse tulemusel 24. veebruaril 1990 toimunud üleriigilistel valimistel valitud rahvaesindajatest moodustatud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike esinduskogu Üleminekuperiood- oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt 1990. aasta kevadel välja kuulutatud periood, mille lõppeesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine iseseisva riigina IME- Isemajandava Eesti ettepanek, "Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele" ilmus 26. septembril 1987 Tartu ajalehes Edasi 1988.aasta oli Eesti poliitikas kujunenud 3 olulist suunda. Millised olid nende eesmärgid
algatamine ja hiljem täideviimise tagamine; 36 peadirektoraati; Volinikud liikmesriikide määratud, Eesti poolt määratud volinik Siim Kallas (Euroopa Komisjoni asepresident ja transpordi volinik); Euroopa Parlament: Euroopa Parlament (European Parliament) jagab Ministrite Nõukoguga seadusandliku võimu pädevust ja teostab järelevalvet ELi tegevuse üle, samuti vastutab eelarve vastuvõtmise eest; Üle- euroopalised fraktsioonid; Koosneb rahvaesindajatest; Eesti saadikuid 6 - Tunne Kelam (Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) fraktsioon); Ivari Padar (Sotsiaaldemokraatide fraktsioon); Vilja Savisaar-Toomast, Siiri Oviir, Kristiina Ojuland (Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon), Indrek Tarand (Roheliste/ Euroopa Vabaliidu fraktsioon). Ministrite Nõukogu/Euroopa Liidu Nõukogu (Council of Ministers/Council of the European Union)
ainult mõnisada inimest, nemadki peamiselt selleks, et saada neile ettenähtud päevatasu ja üldsegi mitte selleks, et midagi neile segast ühelt "rahvaesindajalt" selgeks saada. Peamine aga: parlamendiistungite saali koguneb alati üks ja seesama publik, kes ei pea sel lihtsal põhjusel üldsegi vajalikuks midagi juurde õppida, et tal puudub mitte et ainult selleks arusaam, vaid et tal puudub ka kõige tagasihoidlikum soovgi selleks. Mitte ainuski neist rahvaesindajatest ei tunnista vabatahtlikult teise õigsust ja ta ei anna kunagi oma jõudu võitluseks asja eest, mida kaitseb tema kolleeg. Ei, mitte kunagi ei tee ta seda ilma ühe erandita, kui talle näib, et, tehes sellise pöörde, kindlustab ta oma mandaati parlamendi järgmises koosseisus. Ainult siis, kui kõik varblased juba katustelgi sirtsuvad sellest, et lähimad valimised toovad võidu teisele parteile, jooksevad endiste parteide sambad, mis on neid seni ehtinud, mehiselt üle teise leeri, s.o