nädalat kestnud „vabaduspäevad”, Eestis asutati esimesed erakonnad. Mõõdukad liberaalid asutasid 26. novembril Tartus Eesti Rahvameelse Eduerakonna . 27. novembril algas Tartus üle-eestimaaline rahvaesindajate (800 saadikut) koosolek. Ülikooli aulas peetud koosolekul, võeti 29. novembril vastu revolutsioonilised otsused, rahvast kutsuti üles ise valitsust kukutama ja moodustama revolutsioonilisi omavalitsusi. Koosolekut juhtis Jaan Tõnisson Bürgermusse saltsi saalis koos rahvaesindajatega, nõuti Eesti alade ühendamist, baltisakslaste õiguste piiramist, riigimaade rahvale jagamist. Aukoosolekut pidanud Jaan Teemanti nõudmised olid suuremad, nõuti valitsuse boikoteerimist, nekrutikohustuste eiramist, maksu tasudest loobumist, revolutsiooni komiteede loomist, riigi,- rüütelkonna- ja kirikumaade jagamist, sõjaväe ning politsei asendamist relvastatud rahvamiilitsaga. Koosoleku nõudmised said enamjaolt heakskiidetud.
Vaatamata teatud nõrkustele, on demokraatia siiski ajaproovile vastu pidanud süsteem ja seda võib rakendada praktiliselt igas poliitilises olukorras üle kogu maailma. Et demokraatia võiks püsima jääda, peab ta arenema ning otsima ajamuutustes uusi teid. Tulevikus peaks demokraatia olema rohkem kui lihtsalt hääle andmine teatud aja tagant. Demokraatia peaks tähendama aktiivset, poliitikas osalevat kodanikkonda, kes töötab koos valitsuste ja rahvaesindajatega aasta läbi, et aidata neil teha riigimehelikke otsuseid. Näiteks võiks hakata korraldama interneti abil küsitlusi ja referendumeid, kasutades nõnda rohkem otsest demokraatiat. Selline demokraatia oleks kõige puhtam demokraatia vorm ja võimaldaks kaasaegset tehnoloogiat kasutades pöörduda teatud mõttes tagasi Vana-.
loomusest ja põhiseaduse olemusest ületavad küll rahvusvahelisi näitajaid, ent valmidus hääletada, respekteerida valitsuse liikmeid ja jälgida poliitilisi diskussioone on madal (Toots, 2003) .............Mõne aasta taguse uuringu andmeil oli saadiku poole pöördunud üksnes 3% Eesti elanikest, 13% eelistas pöörduda "mõne teise mõjuka isiku poole" (Saar Poll/RASI, 2001). Niisiis ei toeta andmed arusaama Eesti elanike aktiivsusest oma rahvaesindajatega suhtlemisel. Kusjuures viimasele viitab ka A. Kasemetsa (2004) analüüs eestlaste poliitilisest aktiivsusest .... YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 36 12 16.10.2016
annaabi.ee 
