endale külatarga abiga krati. Esialgu on kratt kuulekas ja tassib ihaldatud varandust kokku. Kuid siis tuleb õnnetus. Õitsil olevad külanoored kimbutavad kratti, see raevub. Süütab talu, kägistab peremehe ning kaob siis kuradiga, kes tuleb peremehe hinge järele. Gustav Ernesaks. (1908) Ta on mitmekülgne muusik, keda tuntakse lisaks koorijuhtija ametile, heliloomingule, muusikapedeoogikale ka vaimuka sõnameistrina, rahvaesindajana valitsusorganeis jne. Lai kuulsus koorijuhina. Oli Tallinna Meestelaulu Seltsi dirigent. Tänapäeval on koori peadirident ja kunstiline juht. On ka laulupidude organiseerija ja üldjuht, kelle hoole all olid kõige massilisem kooriliik ühendkoorid. 1970 aastal anti talle Lenini preemia. Eriti suur tähelepani koorilauludel, neid on 200 ümber, üle poole meestekoorilaulud. ,,Hakkame, mehed, minema", ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Päike vajus pärnapuule", ,,Õhtu rannas". Ooper
võrdsed ei füüsiliselt ega vaimselt, nad on ebavõrdselt andekad ja ebavõrdselt arenenud. Inimesed on ka hingeliselt ja moraalselt ebavõrdsed. Õiglus ei tähenda samuti võrdsust, olgugi et enamik tänapäeva inimesi on demokraatia ideoloogia mõjul just sellisel arvamusel. Tõeline õigluse printsiip on igaühele oma. Seda näitab kasvõi see, et me eelistame pidevalt ühtesid inimesi teistele: abikaasana, sõbrana, arstina, õpetajana ja mitte viimases järjekorras rahvaesindajana parlamendis. Õiglus tähendab ka seda, et mitte kõik ei pea saama üht ja sama, sest kõik ei vaja või ei vääri üht ja sama. Õiglus ei nõua, et me kõik oleksime ühesugused. See oleks tegelikult hoopis ebaõiglane, sest nii eitaksime igaühe õigust olla teatud piirides teistest erinev. Unustada ei tasu sedagi, et demokraatia idees eneses sisaldub juba algusest peale mingis mõttes totalitaarne element, sest demokraatia ideaal on täielikult politiseeritud rahvas, st
annaabi.ee 
