Rahvusvahelised organisatsioonid- rahvusvahelisel tasandil riikide ühendused või riigisisesye ühingute liidud, mis on asutatud ühiste eesmärkide saavutamiseks poliitika, majanduse, teaduse ja tehnika sotsiaal-, kultuuri, spordi, religiooni või muus valdkonnas. Rahvasteliit- 1-ne arvestatav rahvusvaheline org., 1919 a. Sellesse kuulus 45 riiki. Ülesanne: oli rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja riikide terroriaalse puutumatuse tagamine, tüliküsimuste rahumeelne lahendaminene ning rahuvusvahelise koostöö igakülgne arendamine. Euroopa liit- asutati esialgu majandusühendina, kuid on viimasel aastakümnel arenenud ka poliitilise ja kaitseliidu suunas. ESTÜ- euroopa söe- ja teraseühendus 1950 a., EMÜ- euroopa majandusühend 1957a ., EÜ- euroopa ühenduseks 1967 a., EL- euroopa liit 1973 a. ÜRO- Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, asutati 1945 a. See pidi edasi arendama Rahvasteliidu põhimõtteid. Kokku 191 riiki. Ülesanne: liikmesriikide diferentseeritud liikmemaksud.
ajaks oma õigustest Eesti territooriumile. Lisaks sai Eesti kompenstsiooni 15 miljonit kuldrubla. Eesti sai endale ka varem Peterburi kubermangule kuulunud Narva linna ja 10 kilomeetrise laiuse riba Narva jõe idakaldalt ja Setumaa. Kokkuvõttes oli eestlaste territoorium ligi viis protsenti suurem kui see oli olnud Venemaa koosseisus. Tartu Rahu oli mõlema riigi jaoks esimene rahvusvaheline dokument, mis sillutas neile teed rahuvusvahelise poliitka areenile. Vabadussõda ja Tartu rahu on eestlaste mällu talletunud ja saatnud neid läbi aastakümnete tänapäeva. Alles hiljuti rajati Vabaduse väljakule Vabadussõjas võidelnutele monument. Tartu rahu tekitab poleemikat ka tänasel päeval Eesti ja Venemaa piiriküsimustes. Eesti riigi taasiseseisvumisel tunnustas Nõukogude Liite de jure Eesti Vabariiki ning nende vahel moodustati ajutine kontrolljoon, mis järgis endiste Eesti NSV ja Vene NFSV piire. Pärast
Belgias on mitmeparteisüsteem, iseloomulik on parteid flaami- ja prantsusekeelseteks jagunemine. Olulisimad erakonnad on Flaami Liberaalid ja Demokraadid, Alternatiivne Sotsiaalpartei ning prantsusekeelsetest. Belgia kohtusüsteem on neljaastmeline, kõrgeim kohus on Ülemkohus, kes vaatab asju läbi kassatsiooni korras. Kohtunikud nimetab ametisse monarh. Kehtib 1831. aasta põhiseadus (viimati uuendatud 2002). Rahuvusvahelise klassifikatsiooni alusel on Belgia vaba riik. Belgia kuningad: Albert I Albert II Baudouin I Leopold I Leopold II Leopold III Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 10 SÜMBOOLIKA Belgia lipu värvid must-kollane-punane pärinevad Brabandi vapilt (vaata Lisa 2). Neid kasutati esimest korda 1789, kui belglased tõusid üles Austria Habsburgide vastu, ametlikult on nad kasutusel alates 1831
annaabi.ee 
