haridus. Seltsiliikumine aitas hästi kaasa rahvuslike ideede kiirele levikule. Algselt oli eestlaste jaoks see au küsimus, seltsi astumine oli kui ,,olla sakslane", seepärast olid esimesed seltsingud ka saksa kõrgkihtide hoolduse all, nagu näiteks 1865. aastal Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. aastal Tallinnas Estonia. Seltsid hakkasid järk-järgult elama omaette elu, need ühendasid rahvast ja korraldasid rahuvuslikke üritusi ja kooskäike. Näitena, 1870. aastal asutatud Eesti Põllumeeste Selts, mis sai oma iseseisvuse ja tegutsemise poolest eeskujuks paljudele analoogilistele edaspidi rajatud seltsidele. 1872. asutati Eesti Kirjameeste Selts, mis seisis eesti keele edendamise eest, uuele kirjaviisile ülemineku eest ja kooliraamatute väljaandmise eest. Esimene laulupidu 1869. aastal Tartus, kuhu oli kogunenud ligi tuhat pillimees ja
Oktoobripööre · Võimu ülevõtmiseks loodi Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Ivan Rabtsinksi ja Viktor Kingissepaga. Võim tallinnas võeti üle 23.okt 1917. · Enamlaste reformid: Loodi uus valitsus. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee eesotsas Jaan Anveltiga. Valiti töörahva saadikute nõukogud, valimisest jäid kõrvale jõukamad kodanikud. Keelati poliitilised koosolekud, arreteeriti rahuvuslikke poliitikuid. Suleti ajakirju Natsionialiseeriti ettevõtted ja maa. Maapäeva otsus 28.november 1917 28.novembril kuulutas Maapäev ennast kõrgeima võimu kandjaks eestis. See oli konkreetseks sammuks Venemaast eraldumise poole. Enamlased ajasid maapäeva kooosoleku laiali. · Enamlaste populaarsus hakkas kiiresti langema: enamlased olid vastu rahvusriigi loomisele talurahvale ei antud maad-mõisamaadest taheti teha kolhoosid
annaabi.ee 
