vabaduspüüdlusi ja inimõigusi. Eesti kaitseväe ülesehitamist alustati 1991. aastal sisuliselt nullist. Operatsioonidel osalenud kaitseväelaste kogemused on osutunud asendamatuks ja vajalikuks oskusteabeks Eesti kaitseväe arendamisel. 1995. aastast kuni tänaseni on erinevatel operatsioonidel osalenud rohkem kui 1800 Eesti kaitseväelast. Eesti on kogunud märkimisväärsel hulgal missioonikogemusi alates 1995. aastast, kui alustasime osalemist rahuvalveoperatsioonis Horvaatias. Peale selle on Eesti osalenud erinevatel rahvusvahelistel operatsioonidel Bosnias, Kosovos, Liibanonis, Afganistanis ning Iraagis. Rahvusvaheliste operatsioonide vallas teeb Eesti tihedat koostööd eelkõige Suurbritannia, Taani ja USAga. Kaitseväelaste lähetamine missioonipiirkondadesse toimub vastavalt põhiseadusele Riigikogu otsuse alusel. Parlamendi ülesanne on otsustada, millistel operatsioonidel, kui suure kontingendiga ja kui kaua kaitsevägi osaleb
3.2. Sõjaväe osatähtsus Jaapani põhiseaduse aluseks on patsifism, millega on igaveseks ajaks loobutud sõjast kui suveräänse riigi õigusest ning ,,ähvardamisest või jõu kasutamisest rahvusvaheliste vaidlusküsimuste lahendamisel". Millisel tasemel peaks see keeld tänapäeval toimima, on Jaapanis veel arutamise all. Küsimus tõstatud seoses 1993. aasta vastuolulise otsusega saata Jaapani relvajõud esimest korda pärast 1945. aastat välismaal, osalema ÜRO Kambodza rahuvalveoperatsioonis. 3.3. Välispoliitika Aastaid on Jaapan etendanud maailmas pigem väikeriigi rolli, kui kasutanud enda kui maailma ühe võimsaima tööstusriigi seisundit. Jaapani mõju on alles hiljaaegu saanud maailma poliitikas tuntavaks. Tegelik eesmärk on saada ÜRO Julgeolekunõukogus alaline koht, see oleks vastavuses mõjuga, mida avaldab Jaapan maailma majandusele. Jaapani relvajõudude ühinemine ÜRO Kambodza rahuvalveoperatsiooniga oli vaid maakuulamine.
annaabi.ee 
