täiskasvanu käitumist ning teatud juhtudel ka füüsilise aktiivsuse elamistoimingut. Stabiilses armastavas kodus üleskasvanud lapsed on eristatud traumeeritavatest juhtumitest. Juhul kui lapse varaste kogemuste hulka kuulub turvalisuse või armastuse pikaajaline puudumine, võib vanemate ängistus lastele edasikanduda ja tagajärjeks on lapse kartlikkus ja liiga vähene eneseusaldus. Emotsioonid võivad mõjutada liikumist, tekitades püsiva rahutusseisundi, lihaste pinge, sõrmede värisemise, üliaktiivsuse, peapöörituse ja ebajärjekindluse. Selliste inimeste abistamiseks tuleb nad seada silmitsi neile haigetteinud situatsiooniga, aidata neil sellest üle saada ning panna indiviid nõustuma sellega, et füüsilised sümptomid on seotud tema eraelu teatud aspektidega. 3.2.4. Intelligentsi tase Mis puutub liikumisse, siis on vajalik minimaalne intelligentsi tase, et ära õppida eesmärgipärase ja turvalise liikumise oskused
higistav. Veel vestluse käigus väljendab patsient siis oma tohutut hirmu, et roie on jälle murdunud ja kopsu tunginud. Sellega seletab ta ka subjektiivset hingamisraskuse tunnet. Meeskond reageerib tema hirmule ja ühendab tema kogetu kiirabi teadmistega (õnnetuse mehhanism, SpO2, RR jne, stressitegurid). Patsienti juhendatakse regulaarselt, aeglaselt hingama. Pärast usaldusliku suhte loomist patsiendi ja tema pereliikmetega saavutatakse märgatav rahutusseisundi vähenemine. Ka nende järgnevad uuringud (EKG, auskultatsioon) ei anna tulemuseks midagi ebanormaalset. Patsient antakse märgatavalt paranenud seisus sünkoobi põhjuste täpsustamiseks haigla EMO-le üle. 160 Patsiendi hindamine, anamnees ja läbivaatus Isegi siis, kui esmamulje patsiendist viitab psühhosotsiaalsele probleemile, on kiirabi ülesanne eelkõige välistada vahetu oht patsiendi elule. Seetõttu tuleb patsient läbi vaadata klassikalise
annaabi.ee 
