Geofüüsika ja dünaamiline geoloogiaEKSAMI VASTUSED
limnomõhnadena. Lisaks limnomõhnadele eristatakse vooluveetekkelisi fluvioglatsiaalseid mõhnu ehk fluviomõhnu
ning keerulise koostisega segamõhnu, mille alumine osa koosneb näiteks jääpaisjärvetekkelistest, ülemine aga
liustikujõetekkelistest setetest või vastupidi. Mõnikord vahelduvad nimetatud setted läbilõikes paljukordselt. Kohati on
nende peal ka moreeni ja selliseid pinnavorme nimetatakse moreenkattega mõhnadeks.Fluviomõhnad seevastu koosnevad
rahutuilmelistest põimkihilistest setteist ja on korrapäratu põhijoonisega künkad või lühikesed künnised. Harva leidub neid
üksikvormidena, enamasti moodustavad nad koos nendevaheliste sopiliste ja soostunud põhjaga nõgudega mõhnastikke.
Mõhnastikud on arvatavasti kujunenud aktiivsuse kaotanud liustiku jäämassiivis. Jääsulamisvesi voolas jääpankade
vahelistes lõhedes ja lahvandustes. Vesi kandis endaga kaasa ja setitas moreenist väljapestud materjali. Jääpankade sulamisel