Saksamaa ja Nõukogude Liidu välispoliitika oli sarnane. Hitler seadis eesmärgiks Saksamaa kiire relvastumise ja vabastamise Versailles' ,,köidikutest". Majandusliku edukuse säilitamiseks oli Hitleril vaja võidukat sõda. See muutis välispoliitika agressiivseks ja jultunuks. Ka Nõukogude Liidu välispoliitika oli agressiivne (sest Stalini arvates oli vägivald ainsaks vahendiks, millega ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida), ent Stalin oskas oma kavatsusi varjata, esinedes rahutoojana. Stalini ja Hitleri populaarsused tuginesid erinevatele alustele. Stalini Nõukogude Liidus valistes iskukultus. Stalin kuulutati maailma töörahva ,,juhiks ja õpetajaks". Teda kujutati nii plakatitel kui skulptuuridel. Stalini ülistamisega tegeles riiklik propagandaaparaat. Saksamaal saavutas Hitler populaarsuse tänu hirmutamisele ja terrorile. Hitler sai erivolitused ja kuulutas ennast führeriks, kellele allusid relvastatud rühmitused. Mõlemas riigis valitses küll
Hitler seadis eesmärgiks Saksamaa kiire relvastumise ja vabastamise Versailles’ „köidikutest“. Majandusliku edukuse säilitamiseks oli Hitleril vaja võidukat sõda. See muutis välispoliitika agressiivseks ja jultunuks. Ka Nõukogude Liidu välispoliitika oli agressiivne (sest Stalini arvates oli vägivald ainsaks vahendiks, millega ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida), ent Stalin oskas oma kavatsusi varjata, esinedes rahutoojana. Stalini ja Hitleri populaarsused tuginesid erinevatele alustele. Stalini Nõukogude Liidus valistes iskukultus. Stalin kuulutati maailma töörahva „juhiks ja õpetajaks“. Teda kujutati nii plakatitel kui skulptuuridel. Stalini ülistamisega tegeles riiklik propagandaaparaat. Saksamaal saavutas Hitler populaarsuse tänu hirmutamisele ja terrorile. Hitler sai erivolitused ja kuulutas ennast führeriks, kellele allusid relvastatud rühmitused
Kommunistlik diktatuur Venemaal Olukord Venemaal pärast Kodusõda. Nõukogude Liidu loomine. (Euroopas tulid diktaatorid võimule mõõduka/või varjatud vägivalla teel või isegi valimiste teel...) Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur aga relvastatud riigipöörde ning sellele järgnenud verise kodusõjaga. 1918.a kevadest alates kehtis Venemaal üheparteisüsteem. 1922.aasta liideti Venemaa Nõukogude Sotsialistlikule Föderatiivsele Vabariigile juurde Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Valgevene Nõukogude sotsialistlik vabariik ja Taga- Kaukaasia Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks. Ametlikult olid need kõik riigid võrdsed, kuid tegelikkuses tähendas see Vene Impeeriumi taastamist. 1936.a jaotati Taga-Kaukaasia... ja teised) Siiski polnud nende võim veel kindel, eriti rahulolematud oli talupojad, kes alustasid mitmel korral mässu. 1921.a puhkes kommunistidevastane ülestõus Kroonli...
puhastati vaenlastest. Kokkuvõtteks võib kommunistlikku diktatuuri pidada 20.sajandi ajaloos veriseimaks diktatuuriks, hukkunute arvuks on pakutud umbes 20 miljonit, Venemaal kommunismi kokkuvarisemise järel avaldatud andmed viitavad aga 40 miljoni inimese surmale. Mina arvan, et diktatuurid olid erinevad, sest näiteks erinevalt Hitlerist peitis Stalin osavalt oma kavatsusi, esinedes pigem rahutoojana ja ,,agressorite" ohjeldajana. Hitler soovis puhastada rahvast ning seetõttu ka lasi tappa rahvusvähemusi, sama tegi ka Stalin aga Mussolini mitte. Itaalia diktatuur polnud ka nii karm võrreldes Saksamaa ja NSV Liiduga.
sundkollektiviseerimine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse, Kolhoos Põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. 1934 Suur terror- Stalini vastaste hävitamine(komparteid, julgeolekuorganid, Punaarmee juhtkond NSVL rahvusvähemused. GULAG- sunnitöölaagrite süsteem, oluline vahend NSVL rasketööstuse ülesehitamiseks. Stalin peitis oma kavatsusi, esinedes pigem rahutoojana. Kommunism Poliitiline õpetus mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust töölisest valitsuse abiga. Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine. Demokraatlikud riigi: Aadel ja õukond(Suurb) konservatism segunenud uuendusmeelsusega, käidi kaasas kuntsis, kirjanduses, moes. Frivoolne mood, lubas paljastada õlgu ja käsivarsi, kleidiserv kerkis põlvedeni, Carlie Chaplini komöödiad, järjest rohkem autosid, levis dzässmuusika, raadio, BBC loomine- avalik-õiguslik
Hitler seadis eesmärgiks Saksamaa kiire relvastumise ja vabastamise Versailles' ,,köidikutest". Majandusliku edukuse säilitamiseks oli Hitleril vaja võidukat sõda. See muutis välispoliitika agressiivseks ja jultunuks. Ka Nõukogude Liidu välispoliitika oli agressiivne (sest Stalini arvates oli vägivald ainsaks vahendiks, millega ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida), ent Stalin oskas oma kavatsusi varjata, esinedes rahutoojana. Stalini Nõukogude Liit ja Hitleri Saksamaa olid sarnasemad, kui esmapilgul tundub. Sageli jõuti sarnaste eesmärkideni erinevate vahenditega.
puhastus. 1937. a. mõrvati või vangistati massiliselt sõjaväelasi, terrori alla langesid rahvusvähemused. Toimusid näidis kohtuprotsessid endiste juhtivtegelaste üle. Loodi sunnitöölaagrite süsteem Gulag, kuhu veeti miljoneid inimesi. Kommunistlikku diktatuuri peetakse veriseimaks maailma ajaloos (u. 60 miljonit hukkunut). Terrorit peeti riigi loomulikuks koostisosaks, milleta ei saa ühiskonda partei võimu all hoida. Välispoliitikas oskas Stalin esineda rahutoojana. Erinevad riigid. - Jaapan Ainus Aasia suurriik. Okupeeris Korea Mandzuuria ja Saksa kolooniaid Vaikses ookeanis. Pidasid end teistest rahvustest paremaks ja soovisid valitseda Aasiat. - Türgi Kaotas valdused Aafrikas ja Araabias. President Atatürk (tähendas türklaste isa) valitses vabariiki diktaatorina, kuid edumeelselt. - India Järjest aktiivsem võitlus Inglismaa ülemvõimu vastu. Juht Mahatma Gandhi. 1937. a. sai India
Ühendusele 1929-33(Majanduskriis)- Tervet maailma hõlmanud majandusraskused 1930ndad(Pr välispoliitika)- Pürgis Euroopa mandriosa tähtsaimaks võimuks, tegi koostööd NSV Liiduga 1930ndad(Autoritaarne reziim)- Riigid, mis võtsid omaks autoritaarse riigikorra: 1932- Austria, 1934- Eesti, Läti, Bulgaaria, 1935/6- Kreeka; 1938- Rumeenia 1930ndad(NSVL laienemine)- Välispoliitika agressiivsem, kuid Stalin peitis oma kavatsuse osavalt, esinedes rahutoojana ning ,,agressorite" ohjeldajana 1930ndad(Saksa-Poolda suhted)- Poolal Saksa alasid, see tekitas vimma natsionalistides, siiski 1934 sõlmiti liiduleping, kuid hirm püsis ning Poola otsis abi UK ja Pr poole 1930ndad(Jaapani välispoliitika)- Pidas end Aasia hegemoniks, kelle juhtimisel suudetakse peatada eurooplaste sissetung. 1935 tungis P-Hiinasse, 1936 Kominternivastane pakt 1930ndad(USA välispoliitika)- Investeerisid Lad-Am tööstusesse; Mehhiko
Venemaa kokkuvarisemine 1917.a. alguseks oli Venemaa revolutsiooni lävel. Maailmasõjas osalemine käis talle üle jõu. Süvenevast kriisist olid tunnistuseks: Rahutused sõjaväes palju hukkunuid, halb varustamine Majanduslik kaos tööjõupuudus, toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis, majandus halvatud Keisrivõimu autoriteedi langus moraalne laostumine Rahulolematuse üldine kasv aktiviseerus töölisliikumine, isevalitsuse vastu astus ka järjest rohkem haritlasi, kodanlasi ning isegi aadlikke Veebruarirevolutsioon Puhkes Petrogradis veebruari lõpul. Põhjuseks oli linna halb varustamine toiduga. Ülestõusnute poole läksid üle ka sõjaväelased. 27.veebruariks oli võim pealinnas mässajate käes. Nikolai II andis 3.märtsil 1917 allkirja dokumendile, millega loobus oma troonist ning riigijuhtimine läks üle Ajutisele Valitsusele. Kaksikvõim Venemaal Pärast keisrivõimu langemist tekkis Venemaal kaksikvõim. Ühel pool oli Petrogradi Tööliste ...
Versailles´ rahuleping 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents. Konverents lükkas tagasi Wilsoni rahuplaani ning keskendus peamiselt Pr. ja Ing. Huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti alles allakirjutamisele. Uued riigid olid vaatleja rollis. Tähtsaim Saksaga sõlmitud V rl, kirjutati alla V lossi peeglisaalis 28.06.1919. Saksa pidi Pr. loovutama Elsassi ja Lotringi, mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele (Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia). Tuli vähendada sõjaväge 100 000 meheni, sõjaväeteenistuskohustust ei tohi kehtestada, keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud laevastiku suurusel. Tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud e maksta reparatsioone. Ing ja USA leebemad. Et Saksa täidaks tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuulutades selle demilitariseeritud tsooniks. Rl sõlmiti ka Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Viimased ...
a alustati suure terroriga - väguvallakampaania, mis suunati talupoegade ja monarhistide vastu. Stalin puhastas võimuüksustest oma vastased. Terror suunati ka rahvusvähemuste vastu. Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG. Siberis asuvas sunnitöölaagrites surid vangid massiliselt. GULAGi abil ehitati üles nõukogude rasketööstus. Kommunistlik diktatuur on üks veriseim diktatuur 20. sajandi ajaloos. Erinevalt Hitlerist peitis Stalin osavalt oma kavatsusi, esinedes pigem rahutoojana. Jossif Stalin · oli Nõukogude Liidu juht. · lõpetas 1894. aastal Gori kirikukooli ning astus peale seda Tiflisi õigeusklikku vaimulikku seminari. · Jossif Stalin viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat, mille eesmärk oli sotsialistliku ühiskonnakorra kehtestamine üle kogu maailma, vajaduse korral relva jõul. Selleks arendas ta industrialiseerimise loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi
taastatud San Damiano kirikusse. Sinna tekkiski väike klooster Clarale ja kõigile teistele vaimulikele naistele, kes pühendasid Franciscuse juhatusel oma elu patukahetsusele ja palvele. Sealt sai aastatel 1211-1212 alguse klarisside ordu. (Prinz 2006: 258-259) Ajalugu ja arvukad legendid on loonud Franciscusest omapärase ideaalkuju. Teda on läbi aegade nähtud "inimeste ja loomade, lindude ja lillede vennana, jutlustaja ja rahutoojana". (Hiiemets 1995: 5) Teda armastatakse ja austatakse tänapäevani, sest ta elas oma elu ausalt Kristuse jälgedes ning jutlustas sellest (Prinz 2006: 242). Püha 11 Franciscuse kohene populaarsus ja entusiasm, millega palvevendi tervitati, tulenes frantsisklaste sõnumist kõigile ilmalikele klassidele. Nimelt rõhutasid nad, et oli võimalik elada pühakirja järgi, praktiseerida Kristuse imiteerimist ka elades oma igapäevast elu.
Itaalia erinevused: >ulatuslik terror Itaalias puudus >head suhted katoliku kirikuga >eraomand säilis (erinevalt NSVList) >puudus plaanimajandus (?) Saksamaa erinevused: >juutide tagakiusamine >tööpuuduse peaaegu täielik likvideerimine, elatustaseme tõus >eraomand säilis (erinevalt NSVList) NSVL erinevused: >tuli võimule relvastatud riigipöördega >omapärane segamajandus Lenini ajal (NEP) >sundkollektiviseerimine (?) >Stalin peitis oma agressiivseid kavatsusi, esines rahutoojana 7. Diktatuur maailmasõdade vahelisel perioodil Saksamaal 1918 novembrirevolutsioon >keiser Wilhelm II loobub troonist, põgeneb, Saksamaast saab Weimari vabariik (1818 dets) =>Compiegne'i vaherahu 1918 nov (I maailmasõja lõpp) kommunistide tegevus >1923. a üritasid korraldada ülesaksamaalist revolutsiooni, kuid plaan ebaõnnestus natsionaalsotsialistd >1920. a NSDAP >1921 Hitler esimeheks
Suur terror: · 1934 vägivallakampaania suur terror: hakati vastaseid ka võimuasutustest puhastama, sageli ohvrid endised liitlased · näidisprotsessid · hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond · ohvrid ka rahvusvähemused · ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG, oluline vahend rasketööstuse ülesehitamisel · kokku ligi 40 mln hukkunut · Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks koostisosaks, varjas oma kavatsusi, esines rahutoojana ja "agressorite" ohjeldajana 18. Teine maailmasõda. Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine: · diktatuurid teravdasid rahvusvahelist olukorda, kõigepealt varises kokku Versailles' süsteem · Sm taasrelvastumine, Sb suhtus järeleandlikult, sõlmis lepingu, millega seati Sm sõjalaevastiku tonnaazi piirmääraks 34% Briti laevastiku tonnaazist · Saarima elanikkond referendumil, et ühineb uuesti Sm-ga
1934 vägivallakampaania – suur terror: hakati vastaseid ka võimuasutustest puhastama, sageli ohvrid endised liitlased näidisprotsessid hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond ohvrid ka rahvusvähemused ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG, oluline vahend rasketööstuse ülesehitamisel kokku ligi 40 mln hukkunut Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks koostisosaks, varjas oma kavatsusi, esines rahutoojana ja “agressorite” ohjeldajana 19. Teine maailmasõda. Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine: diktatuurid teravdasid rahvusvahelist olukorda, kõigepealt varises kokku Versailles' süsteem Sm taasrelvastumine, Sb suhtus järeleandlikult, sõlmis lepingu, millega seati Sm sõjalaevastiku tonnaaži piirmääraks 34% Briti laevastiku tonnaažist Saarima elanikkond referendumil, et ühineb uuesti Sm-ga
annaabi.ee 
