Referaat Unehäired
esimesel poolel, nn sügava une faasis.
Kõige sagedamini tabab unepaanika lapsi vanuses kolm kuni kuus aastat. Erinevalt
halbadest unenägudest lapsed enamasti öist paanikahoogu ei mäleta. Paljud teadlased
seostavad laste unepaanikat veel mitte täielikult välja arenenud närvisüsteemiga, teised aga
peavad seda rohkem unehäireks nagu näiteks unes rääkimistki.
Esimest korda võib unepaanikas laps ka vanema paanikasse viia, sest laps ei reageeri
ühelegi rahustamiskatsele, pigem tõrjub ta vanemat eemale. Lapsel võivad silmad kinni olla,
hambad plagiseda, samuti võib ta üle terve keha väriseda. Unepaanikaga kaasneb ka kiire
hingamine, südame pekslemine või higistamishood. Paljud lapsed unepaanika ajal üldse üles
ei ärkagi, teised jäävad pärast ataki möödumist jälle unne.
Narkolepsia ja katapleksia
7
Narkolepsia on neuroloogiline unetõbi
annaabi.ee 
